Pooled sõlmisid töövõtulepingu sõiduki avariikahjustuste likvideerimiseks. Sõiduki kindlustusjuhtumi järgsed remondikulude kõrvaldamine oli kokku lepitud fikseeritud hinnaga lepingus. Sõiduki avariikahjustus oli selline, et sõidukil tuli muuhulgas vahetada esivedru. Show more
Kaupleja vahetas sõidukil ühe esivedru. Hiljem sai tarbija aru, et vahetada tuleb mõlemad esivedrud ja tellis kauplejalt saadud detailikoodi alusel teise esivedru. Selle koodi alusel tellitud vedru ei olnud sobiv. Kui selgus, et vedru ei sobi, pöördus tarbija kaupleja poole ja palus teise vedru vahetamise osas „võtta vastutus“, kaupleja keeldus. Vaidlust ei ole selles, et kaupleja pidi tegema sõiduki remonditööd, mis olid vajalikud tarbija sõiduki avariikahjustuste kõrvaldamiseks. Kaupleja ei ole esitanud vastuväiteid tarbija esitatud ja sõiduki hooldusjuhisest pärinevale väitele, et sõiduki ühe esivedru kahjustamise korral vahetatakse mõlemad esivedrud. Kaupleja väited selle kohta, et teine esivedru oli juba varem katki, ei muuda kaupleja kohustust remondi käigus ka see asendada. Kui sõiduki ühe esivedru vahetamise vajaduse korral tuleb vahetada mõlemad esivedrud, siis on see nii ka juhul, kui teine vedru on kahjustustega. Mõlema vedru koos vahetamise eesmärk ongi see, et sõiduki sama silla vedrustus oles ühesuguste omadustega ja eelduslikult on vanem vedru teiste omadustega, kui uus vedru. Sellepärast vahetataksegi vedrud koos. Pooltel oli sõlmitud fikseeritud hinnaga leping ja kaupleja esitatu kohaselt ei olnud kaupleja üldse arvestanud, et vahetada tuleb vedru(d). Kaupleja väitel vahetas ta ka ühe vedru „oma kuludega“, sellega kinnitab kaupleja kohustust ühe esivedru vahetamiseks. Asjaolu, et kindlustusandja kalkulatsioonis teise vedru või kummagi vedru vahetamist ei ole, ei muuda seda, et kui selgub vajadus vahetada sõiduki esivedru, tuli vastavalt sellise töö teostamise tavale ning sõiduki hooldusjuhisele vahetada mõlemad esivedrud. Kui tegemist oli fikseeritud hinnaga lepinguga, pidi kaupleja selle töö tegema kokkulepitud hinna sees. Kui pooled sõlmisid fikseeritud hinnaga lepingu, oli eksimuse riisiko kauplejal (VÕS § 639 lg 1). Kaupleja töö oli nõuetele mittevastav VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel. Esitatu põhjal oli mittevastava vedru ostmisega seotud kulu 46 eurot, millele lisandus paigalduskulu ning tuleb arvestada, et teise vedru ostmise ja paigaldamise põhjustas kaupleja puudusega töö, seega on tegemist kauplejast põhjustatud lisakuluga. Tarbijal ei oleks sellist lisakulu tekkinud, kui kaupleja oleks teinud nõuetele vastava töö või siis, kui tarbija küsis teise vedru ostmiseks koodi, oleks kaupleja pakkunud, et teeb teise vedru vahetuse ise. Kaupleja on töövõtulepingut rikkunud (VÕS § 100) ning arvestades, et kaupleja pidi teadma, et esivedrud tuleb vahetada koos, on tegemist tahtliku lepingurikkumisega. Tarbijal on vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Lepingurikkumine oli õigusvastane. Vastavalt VÕS § 641 lg 2 p 2 peab töö vastama tingimustele, kuid sõidukil jäeti üks esivedru vahetamata, mis on vastuolus sellise töö tegemisel harilikult esitatavate nõuetega ja konkreetse sõiduki hooldusjuhendiga. Rikutud normi eesmärk on kaitsta tellijat töövõtja niisuguse rikkumise eest. Kaupleja rikkumine põhjustas tarbijale lisakulu seoses kaupleja töö puuduse kõrvaldamisega. Tarbija pakkus kauplejale võimalust kõrvaldada puudus või hüvitada kahju, kuid kaupleja ei teinud seda. Asjaolu, et väike osa lisakulust oli mittevajalik, ei ole oluline, sest tarbijalt ei saa eeldada sõiduki remondi korraldamist sama efektiivselt, kui kaupleja seda teeks. Kaupleja rikkumist vabandavad või vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Tarbija on kahju suurust põhjendanud ja vastavad dokumendid esitanud, nõude summa kujunemine on arusaadav. Nõude summa osas konkreetseid vastuväiteid ega tõendeid ei ole kaupleja esitanud.