Kahjukindlustus tegevusala alusel registreeritud 21. märts 1996. Põhitegevuskoht Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond.
ERGO Insurance SE on osanik või juhtorganis veel 1 ettevõttes.
| Aasta | Müügitulu | Kasum | Omakapital | Varad | Töötajaid |
|---|
Pooltel on sõlmitud reisikindlustuse kindlustusleping. Lepingu sõlmimise päeval, 07.10.2025 tekkinud haiguse tõttu pöördus avaldaja kaupleja poole hüvitise saamiseks. Deklareeritud andmetel haigestus ta 07.10.2025, seetõttu ei saanud ta minna 07.10.2025 kell 11:40 algama pidanud reisile. Näita rohkem
2026: 306k € · 2025: 696k € · 2024: 590k €
ERGO Insurance SE on isikute kaudu seotud 5 muu ettevõttega. Sidemed tekivad 3 inimese kaudu, kes kannavad rolle nii siinses ettevõttes kui mujal. Tihedaim side jookseb Marek Ratnik kaudu (3 ettevõtet).
| 2025AUD | – | – | – | – | – | 26.05.2026 | |
| 2024AUD | 88 087 304 € | – | – | – | – | 11.06.2025 | |
| 2023AUD | 65 697 292 € | 2 589 528 € | – | – | – | 01.07.2024 | |
| 2022AUD | – | 5 269 592 € | – | – | – | 09.06.2023 | |
| 2021AUD | 66 527 045 € | – | – | – | – | 17.08.2022 | |
| 2020AUD | 185 850 916 € | 13 042 451 € | – | – | – | 04.05.2021 | |
| 2019AUD | 61 662 526 € | – | 67,1m € | 278,4m € | – | 14.10.2020 |
| Aasta | Käive (a) | Riigimaksud | Tööjõumaksud | Töötajaid (Q4) |
|---|---|---|---|---|
| 2026I kv | 3 880 316 € | 2 304 515 € | 1 557 558 € | 275 |
| 2025 | 7 719 469 € | 7 034 553 € | 5 845 789 € | 272 |
| 2024 | 6 686 648 € | 6 165 230 € | 5 159 409 € | 255 |
| 2023 | 9 018 063 € | 6 214 560 € | 4 735 693 € | 249 |
| 2022 | 14 999 917 € | 6 820 484 € | 4 333 662 € | 247 |
| Aasta | Q1 | Q2 | Q3 | Q4 |
|---|---|---|---|---|
| Käive 2026 | 3,9m € | – | – | – |
| Riigimaksud 2026 | 2,3m € | – | – | – |
| Tööjõumaksud 2026 | 1,6m € | – | – | – |
| Töötajaid 2026 | 275 | – | – | – |
| Käive 2025 | 3,1m € | 1,1m € | 2,4m € | 1,0m € |
| Riigimaksud 2025 | 1,9m € | 1,5m € | 1,9m € | 1,7m € |
| Tööjõumaksud 2025 | 1,4m € | 1,4m € | 1,6m € | 1,5m € |
| Töötajaid 2025 | 261 | 269 | 262 | 272 |
| Käive 2024 | 2,8m € | 1,1m € | 673k € | 2,1m € |
| Riigimaksud 2024 | 1,7m € | 1,4m € | 1,4m € | 1,6m € |
| Tööjõumaksud 2024 | 1,2m € | 1,3m € | 1,4m € | 1,3m € |
| Töötajaid 2024 | 257 | 268 | 262 | 255 |
| Käive 2023 | 3,7m € | 2,2m € | 2,0m € | 1,1m € |
| Riigimaksud 2023 | 1,9m € | 1,5m € | 1,6m € | 1,3m € |
| Tööjõumaksud 2023 | 1,1m € | 1,1m € | 1,3m € | 1,2m € |
| Töötajaid 2023 | 243 | 250 | 248 | 249 |
| Käive 2022 | 5,2m € | 4,7m € | 2,3m € | 2,8m € |
| Riigimaksud 2022 | 2,0m € | 1,8m € | 1,6m € | 1,4m € |
| Tööjõumaksud 2022 | 1,0m € | 1,1m € | 1,1m € | 1,1m € |
| Töötajaid 2022 | 243 | 252 | 246 | 247 |
Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Pooltevahelises lepingus on tüüptingimused. Vaidlusalune tüüptingimus on punkt 2.4., mille kohaselt: kui vara ei asu kindlustuskohas, siis on see kindlustatud vaid juhul, kui see on kindlustusvõtjaga või tema pereliikmega kaasas ja nende järelevalve all. Näita rohkem
Tarbija leiab, et tegemist on tühise tüüptingimusega (VÕS § 42) mõttes, kuna see piirab tarbija võimalust enda vara kasutamiseks. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Tulenevalt vaidlusaluse tüüptingimuse sõnastusest on tegemist kindlustusjuhtumi välistusega, mis tähendab, et kui asi ei ole kaasas ja järelevalve all, siis ei ole sellega toimunu kindlustusjuhtum. Vaidlusalune säte ei ole mitmeti tõlgendatav. Rakendades tõlgendamismeetodeid ei saa vastavalt VÕS § 29 ja 39 jõuda vaidlusaluse sätte tõlgendamisel normini, et asi on kindlustatud ka olukorras, kus see ei ole kindlustuskohas ega kaasas ja järelevalve all. Avaldaja on esitanud väite, et tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS § 42 mõttes. Väidetavalt riivab see kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku õigust enda asja valdamiseks. Antud säte ei piira võimalust asja kasutamiseks. Esiteks on asju võimalik kasutada ka siis, kui need ei ole kindlustatud. Teiseks ei ole see, kui kindlustusvõtjaga kaasas olev vallasasi on kindlustatud vaid juhtumil, kui see on kindlustusvõtjaga kaasas ja tema järelevalve all, pooltevahelise lepingu kontekstis üllatuslik, arusaamatu ega piira kindlustusvõtja õigusi alusetult. Ei esine ka muid VÕS § 42 viidatud võimalikke tühisuse aluseid. Kindlustuslepingu puhul on kindlustusvõtja jaoks esmatähtis veenduda selles, et kindlustusjuhtumi sõnastus ja võimalikud hüvitamisvälistused vastavad kindlustusvõtja soovidele ja vajadustele. Kui pakutav ei ole vastav, saab kindlustusjuhtumi ja piirangute osas taotleda kindlustusandjalt muudatuse või välistuse sätestamist lepingus enne lepingu sõlmimist. Kui kindlustusvõtja valib kindlustuskaitse, mis sisaldab tingimusi A ja B, siis pärast lepingu sõlmimist ja kindlustusjuhtumit ei saa nõuda, et kindlustuskaitse hõlmaks ka C. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaupleja oleks sätestanud tühise tüüptingimuse VÕS § 42 esitatud näidisloetelu mõttes. Tegemist on sisult ja esituselt arusaadava ja tavalise tüüptingimusega. Asjaolu, et teine kindlustusandja sarnases olukorras kindlustuskaitse annab, ei ole oluline, teiste isikute vaheline leping või muu kindlustusandja tüüptingimus ei mõjuta poolte õigussuhet. Kaupleja ei ole kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja avaldajal ei ole alust esitada kahju hüvitamise nõuet.
Avaldaja taotleb hüvitist liikluskindlustuse lepingu ja kaskokindlustuse lepingu alusel. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolud ei ole tuvastatavad. Tulenevalt politsei poolt 26.4.2023 väljastatud tõendist liiklusõnnetuse osapooled lahkusid sündmuskohast ja pidid esitama toimunu kohta politseile avaldused politseijaoskonnas, kuid seda ei tehtud. Näita rohkem
Liiklusõnnetuse osapooled lahkusid sündmuskohast ja jätsid toimunud liiklusõnnetuse asjaolud fikseerimata. Esitatu kohaselt toimus liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vahel tagaajamine mille käigus sõidukijuhid omavahel telefoni teel tülitsesid ja ka politseile poolte poolt avaldatu kohaselt oli toimunu põhjus liiklusraev. Tagaajamine toimus esitatu põhjal pikalt läbi linna. Selliselt tülitsevate poolte teineteisele tekitatud kahju hüvitamine ei ole kindlustuslepingu eesmärk ei võlaõigusseaduse ega liikluskindlustuse seaduse mõttes. Kindlustusleping on äkilise ja ettearvamatu kahju hüvitamiseks, antud juhtum ei ole kindlustusjuhtum liikluskindlustuslepingu ega kaskokindlustuse lepingu alusel. Vaatamata nõude olemasolule või puudumisele materiaalsel alusel on avaldaja nõue aegunud. Kahju hüvitamisest keeldumise otsus tehti 21 aprillil 2023. Hüvitamisest keeldumise otsuses on kaupleja viidanud VÕS § 475 lõikele 3, mille kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul alates taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Eeltoodu on nõudeõigust lõpetav tähtaeg ja see on möödunud. Liikluskindlustuse seaduse § 33 lg 9 järgi ei kuulu hüvitamisele kahju, mille puhul ei ole tegemist sõiduki kui suurema ohu allika tekitatud kahjule iseloomuliku kahjuga, välja arvatud sõiduki uksega teisele sõidukile tekitatud kahju. Võlaõigusseaduse § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Võlaõigusseaduse § 139 lg 2 järgi kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kaskokindlustuse lepingu tingimuste punkti 8.1.1. järgi on kindlustusvõtja kohustatud hoidma ja kasutama sõidukit hoolikalt ja turvaliselt, tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks; mitte suurendama kindlustusriski ja mitte võimaldama kindlustusriski suurendamist isikutel, kelle eest ta vastutab. Kaskokindlustuse lepingu tingimuste punkti 11.1.1. järgi vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja on jätnud täitmata vähemalt ühe käesolevate tingimuste punktis 8.1 nimetatud kohustuse ning täitmata jätmise ja kahju tekkimise või suuruse vahel on põhjuslik seos. Kaskokindlustuse lepingu tingimuste punkti 11.1.3. järgi vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusjuhtum on aset leidnud kindlustusvõtja või soodustatud isiku raske ettevaatamatuse või tahtluse tõttu. Raske ettevaatamatuse all mõistetakse olukorda, kui isik - 3 - näeb ette oma käitumise tagajärgi, kuid loodab kergemeelselt, et tagajärjed jäävad tulemata tema enda käitumise või mõne muu asjaolu tõttu. Esitatu põhjal puudub kaupleja kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ning avaldajal ei ole kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p 3), sest toimunud ei ole kindlustusjuhtum (LiiklKS § 8, VÕS 476 lg 1) liikluskindlustuse seaduse ega võlaõigusseaduse alusel.
Pooled sõlmisid kindlustuslepingu. Lepingu osaks said kindlustuslepingu tüüptingimused (Tingimused). Vastavalt kindlustuslepingule oli kindlustatud ka tarbija kodune vara (sealhulgas jalgratas, mis varastati) (Tingimuste punkt 1.9.): Kodune vara on kindlustuskohas asuv ja kindlustusvõtjale või tema pereliikmele kuuluv või nende seaduslikus valduses olev vallasvara. Näita rohkem
Vastavalt Tingimustele, kui kodune vara ei asu kindlustuskohas, siis on see kindlustatud vaid juhul, kui see on kindlustusvõtjaga kaasas ja nende järelevalve all (Tingimuste punkt 2.4.): Kindlustusvõtjaga ja/või tema pereliikmetega kaasas ja nende järelevalve all olev kodune vara on Euroopa Liidu riikide piires kindlustatud kuni 2000 euro väärtuses ka väljaspool kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohta. Kindlustusjuhtumi toimumise tõendamise koormis lasub hüvitise taotlejal. Antud juhul on vaidlus selle üle, kas kindlustusjuhtum on toimunud. Vastavalt Tingimustele on väljaspool kindlustuskohta kodune vara kindlustatud juhul, kui see on kindlustusvõtjaga kaasas ja järelevalve all. Tarbija teeb etteheiteid kindlustusjuhtumi sõnastusele. Esitatu põhjal on vaidlusalune tüüptingimus lepingu osaks saanud, samuti ei ole tarbija tõendanud, et tegemist oleks tühise tüüptingimusega. Tõlgendamisel tuleb tekstist norm tuletada kasutades sõnu eeskätt nende tavatähenduses. Esitatu põhjal jalgratas pargiti ja lukustati rattalukuga. Ratta valdaja lahkus selle juurest. Sellises olukorras ei ole jalgratas enam selle valdajaga kaasas ja tema järelevalve all. Tarbija väitel on rattalukk tõlgendatav järelevalvena. Antud kontekstis siiski mitte, lukk on ligipääsu tõke, sõnapaar kaasas ja järelevalve all ei tähenda lukku ega lukustamist. Poolte esitatud teabe ja Tingimuste kohaselt ei ole toimunu kindlustusjuhtum. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 esimesele lausele kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kui toimunu ei ole kindlustusjuhtum, siis puudub kindlustusandjal lepingust tulenev kohustus. Toimunu ei ole kindlustusjuhtum ja sellega seoses puudub tarbijal kaupleja vastu nõue.
Pooled on sõlminud kehtiva kindlustuslepingu. Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused. Vastavalt kindlustusteenuste üldtingimuste punktile 8.1.2. loetakse kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuteks kindlustatu või kindlustusvõtjaga koos elavad perekonnaliikmed ja muud isikud, kes kindlustatud asja (nt sõiduk, korter, hoone) seaduslikult valdavad. Näita rohkem
Arvestades avaldaja esitatut oli isik, kes vandalismiakti toime pani, kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik. Nimetatud isik viibis majas seaduslikult ja põhjustas kahju tahtlikult. Vastavalt kindlustuslepingu osaks olevate kodukindlustuse tingimuste p 12.3 kohaselt vabaneb kindlustusandja hüvitamise kohustusest, kui kindlustusjuhtumi toimumise põhjuseks on kindlustusvõtja, temaga võrdsustatud isiku või soodustatud isiku raske hooletus või tahtlus või tegevus alkoholijoobes, narkootikumide või psühhotroopsete ainete mõju all. Esitatud asjaolude kohaselt on antud tingimus kohalduv. Kindlustusandjal puudub kohustus hüvitada kindlustusvõtja enda või temaga võrdsustatud isiku poolt tahtlikult ning joobes tekitatud kahju. Kindlustusvõtja on kahju hüvitamisest keeldunud seaduslikult, kindlustusandja ei ole lepingut rikkunud (VÕS § 100) ja avaldajal ei ole alust kindlustusandjalt nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Avaldaja võib hüvitise saamise soovi korral esitada nõude kahju tekitanud isikule, kes avaldaja vara lõhkus.
Pooled sõlmisid kindlustuslepingu (VÕS § 422). Kindlustusjuhtum on toimunud ja vastavalt VÕS § 476 lg 1 muutus hüvitis sissenõutavaks. Esitatu kohaselt vajas tarbija meditsiinilist abi, tekkisid kulud ravimitele ning kulu reisi katkemisega. Näita rohkem
Kaupleja hüvitas vastavalt kindlustuslepingule tarbija ja reisikaaslase reisi katkemisest tekkinud kulu kindlustussumma ulatuses - 2000 eurot. Samuti kulu ravimitele summas 159,58 eurot. Tarbija taotleb lisaks abivahenditele ja vitamiinidele kulunud raha summas hüvitamist. Samuti ei ole tarbija väidetavalt saanud tagasi deposiiti summas 1500 eurot. Kindlustusandja esitatud vastuse kohaselt on tarbija saanud tagasi deposiidi ning samuti on kaupleja tarbijale hüvitanud eelviidatud 152,04 eurot. Kaupleja on hüvitatud kogu kahju vastavalt lepingule ja arvestades kindlustussummat. Tarbija reisis koos reisikaaslasega, kes oli sama lepinguga kindlustatud. Saatja ei olnud vältimatu ehk meditsiiniliselt vajalik. Tarbijat saatis reisikaaslane, kelle reisi katkemisest tekkinud kulu on samuti hüvitatud. Tarbija ei ole neile kindlustusandja esitatud vastuväidetele vastu vaielnud, seega loeb komisjon need asjaolud tõendatuks. Kindlustusandja on esitatu kohaselt õigesti kindlaks teinud hüvitatava kahju suuruse (VÕS § 489 lg 1) ja kahju hüvitanud. Kaupleja on enda lepingulised kohustused tarbija ees täitnud ja tarbijal puudub nõue kaupleja vastu. Kuna tarbija ei ole tõendanud, et kaupleja oleks kohustust rikkunud (VÕS § 100) puudub tarbijal alustkaupleja vastu õiguskaitsevahendeid kohaldada (VÕS § 101 lg 1).
Poolte sõlmitud kindlustuslepingu kindlustusjuhtumid on vastavalt poliisile "haigestumine" ja "kroonilise haiguse ägenemine". Tulenevalt lepingutingimustest on toimunu kindlustusjuhtum, see tähendab, et tegemist on kas haigestumisega või kroonilise haiguse ägenemisega. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab krooniline "pikaldane, kauemat aega kestev, vastand äge; üldkeeles ka tähenduses: alatine.". Näita rohkem
Esitatu põhjal toimus kas haigestumine või kroonilise haiguse ägenemine. Kaupleja ei ole esitanud kahju hüvitamisest keeldumise õiguslikku alust. Lepingu osaks saanud tüüptingimuste KT.0917.13 p 2.3 sätestab kahjud, mida tervisekindlustuse alusel ei hüvitata. Antud punkti alapunktide kohaselt ei ole toimunut kindlustusjuhtumitest välistatud. Lepingu osaks saanud tüüptingimuste KT.0917.13 p 3.8 sätestab täiendavad hüvitamispiirangud. Kindlustuslepingu asjakohased normid on:
"3.8.1. kahju, mille põhjus on ilmnenud enne kindlustuslepingu jõustumist;
3.8.3. kahju, mille on põhjustanud enne reisi ärajäämise
kindlustuskaitse jõustumist alanud haiguse või tekkinud vigastuse tagajärgede ägenemine või ravi jätkumine". Komisjoni hinnangul tuleks viidatud punktides 3.8.1. ja 3.8.3. sätestatud välistuste kohaldamist kaaluda juhul, kui kindlustusjuhtumiks ei oleks sätestatud kroonilise haiguse ägenemist. Viidatud tüüptingimuse punkti 2.1.2. kohaselt on kroonilise haiguse ägenemine " haigus, mis on kestnud kauem kui kuus nädalat ja muutunud ägedaks ning nõudnud vältimatut arstiabi või põhjustanud kindlustatu surma". Tarbija esitatud asjaolud vastavad kindlustusjuhtumile ja tüüptingimuste p 3.8.3 ei ole antud juhul rakendatav, sest tarbija poliisis on kindlustuskaitse ka kroonilise haiguse ägenemise puhul. Kindlustusjuhtum on toimunud ja lepingu alusel ei ole alust kahju hüvitamisest keeldumiseks.
Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vastavalt kindlustuspoliisile on lepingu osaks saanud tüüptingimused. Lepingu tüüptingimuste punkti 3.8.3 alusel – ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud enne reisi ärajäämise kindlustuskaitse jõustumist alanud haiguse või tekkinud vigastuse tagajärgede ägenemine või ravi jätkumine. Näita rohkem
Esitatu põhjal on mõlemad reisijad haigestunud juba kindlustuslepingu sõlmimise ajal, see on vastavalt kindlustuslepingule hüvitamist välistav asjaolu. Antud juhul on kindlustusjuhtumiks olev sündmus toimunud, kuid vastavalt lepingu osaks olevate tüüptingimuste p 3.8.3 esineb hüvitamist välistav asjaolu ja kindlustusandja on selle asjaolu esinemise tõendanud. Esitatud kindlustushüvitise nõue on alusetu.
Pooled on sõlminud reisikindlustuse kindlustuslepingu. Vaidlust ei ole, et kindlustusjuhtum on toimunud, vaidlus on selle üle, kas kohaldub tüüptingimuste p 6.3, mille sõnastus on järgmine: "Ei hüvitata ... kahju, mis on tekkinud kindlustatule seoses tuumaenergia kasutamisega mis tahes eesmärgil või selle energia kontrolli alt väljumisega, epideemiaga, ametivõimude tegevusega, terrorismiga, sõjaga, kodusõjaga, invasiooniga, mis tahes relvakokkupõrkega, massilise korratusega, siserahutusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega või lokaudiga.". Komisjoni hinnangul ei ole antud juhul selle piirangu rakendamiseks alust.
Poolte vaidlusküsimus on selles, kas pakiriiulile asetatud pagas on seal oldud aja jooksul transpordiettevõtte järelevalve all ja kindlustatud. Pagasi transpordiettevõtte järelevalve all olek tüüptingimuse tähenduses on see, kui pagas on antud transpordifirma valdusesse. Reisil olles on transpordifirma valduses lennuki puhul ära-antav pagas. Näita rohkem
Asjaolu, et lennukisse minekul kontrollitakse turvakaalutlustel kõiki asju, ei pane neid transpordiettevõtte järelevalve alla kauemaks, kui kontrollimise ajal. Samuti ei pane asju transpordiettevõtte järelevalve alla asjaolu, et transpordifirma võib pagasit riiulile paigutada aidata ja hoiatab ohu eest riiuli luugi avamisel. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 muutub kindlustushüvitis sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumisega. Kindlustusjuhtum ei ole toimunud ning selle tõttu ei ole kindlustusandjal hüvitamise kohustust.
Pagasikindlustuse kindlustusjuhtum tüüptingimuste tähenduses on see, kui pagas on varastatud või saanud kahjustada ajal, kui see oli transpordifirma järelevalve all. Sellest tulenevalt ei ole toimunu kindlustusjuhtum - kahjustatud pagas ei olnud transpordiettevõtte järelevalve all ega valduses. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 muutub kindlustushüvitis sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumisega.
Top 7 ostjat moodustavad 969k € ehk 61% kogusummast. Ülejäänud 3 ostjat jagavad ülejäänu.
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| DEAX Õigusbüroo OÜ | Nõukogu liigeTegelik kasusaaja | 14334176 |
| ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal | Äriühingu seadusjärgne esindajaFiliaali juhataja | 12025488 |
| Mittetulundusühing Arunõmme Selts | Asutaja | 80364472 |
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal | Äriühingu seadusjärgne esindaja | 12025488 |
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal | Äriühingu seadusjärgne esindaja | 12025488 |
Pooled on sõlminud koguriskikindlustuse tingimusega kindlustuslepingu. Tüüptingimustel punktis 6 on sätestatud välistused kindlustusjuhtumi kohta. Kaupleja ei ole väitnud, et toimunu ei ole kindlustusjuhtum vastavalt tüüptingimuste punktile 6. Näita rohkem
Tulenevalt esitatud kahjukäsitluse käigus toimunud poolte kirjavahetusest ning kahju hüvitamisest keeldumise otsusest ja kaupleja vastusest on kaupleja seisukoht, et tarbija "ilmselt unustas katuseaknad lukustada". Kahju hüvitamisest keeldumise põhjuse peab tõendama kindlustusandja (kaupleja). Antud juhul on kaupleja järeldus, et aken oli lukustamata, tõendamata. Esitatud katuseakna fotodest nähtub, et purunenud on aknaklaas. Seda, et aken oli lukustamata, ei ole tõendatud. Pooltevahelises kirjavahetuses on vaidlus selle üle, kas aken oli lukustamata. Tarbija on väitnud, et aken lukustus halvasti aga ta ei saanud sellest kindlustusjuhtumi eelselt aru. Asjaolu, et akna lukustusmehhanism oli rikkega või ei toimi, ei ole tõendatud. Tõendatud ei ole ka, et kindlustusvõtja ei keeranud kindlustusjuhtumi eelselt aknasulguri käepidet lukustusasendisse. Aknalukustusmehhanismi tõrge ja akna purunemine on keskmise mõistliku isiku jaoks ootamatu ja ettenägematu sündmus. Ka see on keskmise mõistliku isiku jaoks ootamatu ja ettenägematu sündmus, kui aken ei lukustu, kui aken tõmmatakse kinni ning liigutatakse aknasulguri käepide lukustusasendisse. Reeglina ei kontrolli ta pärast ukse või akna lukku keeramist, kas see lukustus, seda ei peeta tavapäraseks ega vajalikuks
Ei ole tõendatud ühtegi asjaolu, mille põhjal selguks, et kindlustusvõtja (tarbija) või temaga võrdsustatud isik ei suhtunud enda varasse hoolikalt ja heaperemehelikult. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik ei teinud kõike võimalikku, et kindlustusjuhtumit ära hoida ja kahju vähendada. Kindlustuspraktikas peab kahju hüvitamisest keeldumise või hüvitise vähendamise aluseks olev kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku lepingurikkumine olema kas tahtlus või raske hooletus. Antud juhul ei tõendatud lepingurikkumist, samuti, kui eeldada, et akna mittelukustumise mitteavastamine oli lepingurikkumine, ei oleks tegemist tahtluse või raske hooletusega. Tarbija on taotlenud ka enda korteri allkorrusel asuvale korteriomanikule tekkinud kahju hüvitamist. Komisjonile ei ole selle nõude esitamist tõendatud, samuti mitte kahju suurust. Tarbija avaldusele vastates ei ole selle nõude rahuldamisest keeldumist põhjendanud ka kaupleja. Tulenevalt esitatud kindlustuspoliisist on see, kui akna purunemise tõttu korterisse sadanud vesi tekitas allolevale korterile kahju, kindlustusjuhtum ja kuulub kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Arvestades avaldaja poolt puudulikult esitatud vastutuskindlustuse nõuet ei ole komisjonil võimalik selle osas lahendit teha. Esitatud nõude summa on tõendamata. Komisjon ei saa otsustada tasumisele kuuluva hüvitise suuruse üle.
Pooltel oli kehtiv reisikindlustuse kindlustusleping. Kindlustuslepingu osaks on lepingu tüüptingimused "Reisikindulustuse tingimused". Tüüptingimuste p 6 koosseisus oleva p 6.3. kohaselt:
6. Näita rohkem
Üldised välistused
Ei hüvitata:
6.1. kindlustusjuhtumist põhjustatud moraalset kahju, saamata
jäänud tulu või kahju, mille põhjuseks on ärajäänud koolitus,
tegemata tehing vms;
6.2. kahju, mida kindlustatu oleks saanud ära hoida;
6.3. kahju, mis on tekkinud kindlustatule seoses tuumaenergia
kasutamisega mis tahes eesmärgil või selle energia kontrolli
alt väljumisega, epideemiaga, ametivõimude tegevusega,
terrorismiga, sõjaga, kodusõjaga, invasiooniga, mis tahes
relvakokkupõrkega, massilise korratusega, siserahutusega,
revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega,
arestimisega või lokaudiga. Lepingu p 6.3. kohaselt on hüvitamine, kui kahju on põhjustatud epideemiast, välistatud. Epideemia on veebis kättesaadava ÕS 2018 kohaselt: "epid`eemia: hulgaline haigestumine mingisse nakkushaigusse. Gripi+epideemia". Tüüptingimused on kindlustuspoliisil viidatud ning veebis kättesaadavad, need on saanud lepingu osaks. Tüüptingimus on üheselt arusaadav. COVID 19 on nakkushaigus, millesse hulgaliselt haigestuti. Tulenevalt poolte lepingust on epideemia hüvitamist välistav tingimus.