ERGO Insurance SE

Pooltel on sõlmitud reisikindlustuse kindlustusleping. Lepingu sõlmimise päeval, 07.10.2025 tekkinud haiguse tõttu pöördus avaldaja kaupleja poole hüvitise saamiseks. Deklareeritud andmetel haigestus ta 07.10.2025, seetõttu ei saanud ta minna 07.10.2025 kell 11:40 algama pidanud reisile. Avaldaja taotles reisi ärajäämisest tekkinud kulude hüvitamist. Vastavalt esitatule pöördus tarbija seoses haigestumisega arsti poole alla 30 minuti pärast kindlustuslepingu sõlmimist - haigusloosse on tehtud kanne kell 8:23. Kindlustuspõhimõtete kohaselt on kahjukindlustuse hüvitatav kindlustusjuhtum kindlustatud isiku suhtes toimunud äkiline ja ettearvamatu sündmus. Võimalus, et isik haigestub alla poole tunni pärast kindlustuslepingu sõlmimist, mille alusel see haigestumine hüvitatakse, on harv kokkusattumine. Vaidluste ärahoidmiseks on reisikindlustuse ja tervisekindlustuse kindlustuslepingutes sätted, mis on analoogsed antud lepingu reisikindlustuse tüüptingimustes sätestatuga. Lepingutingimustes sätestatakse, et reisi ärajäämine kindlustatu haigestumise tõttu hüvitatakse, kui see juhtub mitte enne teatud ajaperioodi möödumist poliisi väljastamisest - praegusel juhul 72 tundi. Seda nimetatakse õiguskeeles ka ooteajaks. Selline säte on vajalik, et kindlustusjuhtumitena hüvitatavad sündmused oleks tõepoolest hüvitise taotleja jaoks äkilised ja ette arvamatud. Vastupidisel juhul oleks paratamatu kindlustusjuhtumite arvu statistiliselt ette-ennustamatu suurenemine ja kindlustusmaksed suureneksid oluliselt ja reaalset riski arvestades alusetult. Vastavalt pooltevahelise lepingu tüüptingimuse KT.0917.13 p 1 reisi ärajäämise kindlustus jõustub 72 tunni möödumisel arvates reisikindlustuse poliisi vormistamisest. Viide kindlustuslepingu tingimustele KT.0917.13 on kindlustuspoliisil. See viide on struktuuriliselt ja teksti sisult lihtsalt märgatav ning mõistetav. Selle viite alusel on tüüptingimused kergesti leitavad. Kindlustuslepingus tüüptingimuste esinemine on ootuspärane. Antud tüüptingimus on lepingu osaks saanud (VÕS § 37). Tarbija tugineb sellele, et poliisil on kindlustusperioodiks märgitud “Alates 07.10.2025 kell 07:56 kuni 14.10.2025 kell 24:00”. Tarbija hinnangul tähendab see , et kindlustusandjal on sellel ajavahemikul kõik kohustused. VÕS sätestab, et kindlustusperiood on ajavahemik, mille eest on arvestatud kindlustusmakse. Kindlustusperiood ei ole samastatav lepingu kehtimise aja ega erinevate kindlustuskaitsete aja ega sisuga. Antud lepingu poliisil on viidatud kindlustusperioodi ja eespool viidatud tüüptingimuste punktis 1 “Kindlustusperiood” all on sätestatud et: "Reisi ärajäämise kindlustus jõustub 72 tunni möödumisel arvates reisikindlustuse poliisi vormistamisest. Reisi ärajäämise kindlustus jõustub kohe ainult siis, kui reisikindlustuse poliis vormistatakse 48 tunni jooksul pärast reisiteenuste (sh sõidupiletite) ostmist või reisiteenuste esimese osamakse tasumist.". Tulenevalt pooltevahelisest lepingust ei olnud tarbija haigestumine 07.10.2025 reisi ärajäämise kindlustuskaitse hüvitatav kindlustusjuhtum. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 tekib kindlustusandjal hüvitamiskohustus kindlustusjuhtumi toimumisel. Kuna toimunu ei olnud kindlustusjuhtum, keeldus kaupleja põhjendatult kahju hüvitamisest. Esitatu alusel ei ole kaupleja kohustist rikkunud ja seetõttu ei ole tarbijal alust rakendada kaupleja vastu õiguskaitsevahendeid, sealhulgas esitada kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p 3; § 115). .

Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Pooltevahelises lepingus on tüüptingimused. Vaidlusalune tüüptingimus on punkt 2.4., mille kohaselt: kui vara ei asu kindlustuskohas, siis on see kindlustatud vaid juhul, kui see on kindlustusvõtjaga või tema pereliikmega kaasas ja nende järelevalve all. Tarbija leiab, et tegemist on tühise tüüptingimusega (VÕS § 42) mõttes, kuna see piirab tarbija võimalust enda vara kasutamiseks. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Tulenevalt vaidlusaluse tüüptingimuse sõnastusest on tegemist kindlustusjuhtumi välistusega, mis tähendab, et kui asi ei ole kaasas ja järelevalve all, siis ei ole sellega toimunu kindlustusjuhtum. Vaidlusalune säte ei ole mitmeti tõlgendatav. Rakendades tõlgendamismeetodeid ei saa vastavalt VÕS § 29 ja 39 jõuda vaidlusaluse sätte tõlgendamisel normini, et asi on kindlustatud ka olukorras, kus see ei ole kindlustuskohas ega kaasas ja järelevalve all. Avaldaja on esitanud väite, et tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS § 42 mõttes. Väidetavalt riivab see kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku õigust enda asja valdamiseks. Antud säte ei piira võimalust asja kasutamiseks. Esiteks on asju võimalik kasutada ka siis, kui need ei ole kindlustatud. Teiseks ei ole see, kui kindlustusvõtjaga kaasas olev vallasasi on kindlustatud vaid juhtumil, kui see on kindlustusvõtjaga kaasas ja tema järelevalve all, pooltevahelise lepingu kontekstis üllatuslik, arusaamatu ega piira kindlustusvõtja õigusi alusetult. Ei esine ka muid VÕS § 42 viidatud võimalikke tühisuse aluseid. Kindlustuslepingu puhul on kindlustusvõtja jaoks esmatähtis veenduda selles, et kindlustusjuhtumi sõnastus ja võimalikud hüvitamisvälistused vastavad kindlustusvõtja soovidele ja vajadustele. Kui pakutav ei ole vastav, saab kindlustusjuhtumi ja piirangute osas taotleda kindlustusandjalt muudatuse või välistuse sätestamist lepingus enne lepingu sõlmimist. Kui kindlustusvõtja valib kindlustuskaitse, mis sisaldab tingimusi A ja B, siis pärast lepingu sõlmimist ja kindlustusjuhtumit ei saa nõuda, et kindlustuskaitse hõlmaks ka C. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaupleja oleks sätestanud tühise tüüptingimuse VÕS § 42 esitatud näidisloetelu mõttes. Tegemist on sisult ja esituselt arusaadava ja tavalise tüüptingimusega. Asjaolu, et teine kindlustusandja sarnases olukorras kindlustuskaitse annab, ei ole oluline, teiste isikute vaheline leping või muu kindlustusandja tüüptingimus ei mõjuta poolte õigussuhet. Kaupleja ei ole kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja avaldajal ei ole alust esitada kahju hüvitamise nõuet.

Avaldaja taotleb hüvitist liikluskindlustuse lepingu ja kaskokindlustuse lepingu alusel. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolud ei ole tuvastatavad. Tulenevalt politsei poolt 26.4.2023 väljastatud tõendist liiklusõnnetuse osapooled lahkusid sündmuskohast ja pidid esitama toimunu kohta politseile avaldused politseijaoskonnas, kuid seda ei tehtud. Liiklusõnnetuse osapooled lahkusid sündmuskohast ja jätsid toimunud liiklusõnnetuse asjaolud fikseerimata. Esitatu kohaselt toimus liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vahel tagaajamine mille käigus sõidukijuhid omavahel telefoni teel tülitsesid ja ka politseile poolte poolt avaldatu kohaselt oli toimunu põhjus liiklusraev. Tagaajamine toimus esitatu põhjal pikalt läbi linna. Selliselt tülitsevate poolte teineteisele tekitatud kahju hüvitamine ei ole kindlustuslepingu eesmärk ei võlaõigusseaduse ega liikluskindlustuse seaduse mõttes. Kindlustusleping on äkilise ja ettearvamatu kahju hüvitamiseks, antud juhtum ei ole kindlustusjuhtum liikluskindlustuslepingu ega kaskokindlustuse lepingu alusel. Vaatamata nõude olemasolule või puudumisele materiaalsel alusel on avaldaja nõue aegunud. Kahju hüvitamisest keeldumise otsus tehti 21 aprillil 2023. Hüvitamisest keeldumise otsuses on kaupleja viidanud VÕS § 475 lõikele 3, mille kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul alates taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Eeltoodu on nõudeõigust lõpetav tähtaeg ja see on möödunud. Liikluskindlustuse seaduse § 33 lg 9 järgi ei kuulu hüvitamisele kahju, mille puhul ei ole tegemist sõiduki kui suurema ohu allika tekitatud kahjule iseloomuliku kahjuga, välja arvatud sõiduki uksega teisele sõidukile tekitatud kahju. Võlaõigusseaduse § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Võlaõigusseaduse § 139 lg 2 järgi kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kaskokindlustuse lepingu tingimuste punkti 8.1.1. järgi on kindlustusvõtja kohustatud hoidma ja kasutama sõidukit hoolikalt ja turvaliselt, tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks; mitte suurendama kindlustusriski ja mitte võimaldama kindlustusriski suurendamist isikutel, kelle eest ta vastutab. Kaskokindlustuse lepingu tingimuste punkti 11.1.1. järgi vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja on jätnud täitmata vähemalt ühe käesolevate tingimuste punktis 8.1 nimetatud kohustuse ning täitmata jätmise ja kahju tekkimise või suuruse vahel on põhjuslik seos. Kaskokindlustuse lepingu tingimuste punkti 11.1.3. järgi vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusjuhtum on aset leidnud kindlustusvõtja või soodustatud isiku raske ettevaatamatuse või tahtluse tõttu. Raske ettevaatamatuse all mõistetakse olukorda, kui isik - 3 - näeb ette oma käitumise tagajärgi, kuid loodab kergemeelselt, et tagajärjed jäävad tulemata tema enda käitumise või mõne muu asjaolu tõttu. Esitatu põhjal puudub kaupleja kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ning avaldajal ei ole kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p 3), sest toimunud ei ole kindlustusjuhtum (LiiklKS § 8, VÕS 476 lg 1) liikluskindlustuse seaduse ega võlaõigusseaduse alusel.

Pooled sõlmisid kindlustuslepingu. Lepingu osaks said kindlustuslepingu tüüptingimused (Tingimused). Vastavalt kindlustuslepingule oli kindlustatud ka tarbija kodune vara (sealhulgas jalgratas, mis varastati) (Tingimuste punkt 1.9.): Kodune vara on kindlustuskohas asuv ja kindlustusvõtjale või tema pereliikmele kuuluv või nende seaduslikus valduses olev vallasvara. Vastavalt Tingimustele, kui kodune vara ei asu kindlustuskohas, siis on see kindlustatud vaid juhul, kui see on kindlustusvõtjaga kaasas ja nende järelevalve all (Tingimuste punkt 2.4.): Kindlustusvõtjaga ja/või tema pereliikmetega kaasas ja nende järelevalve all olev kodune vara on Euroopa Liidu riikide piires kindlustatud kuni 2000 euro väärtuses ka väljaspool kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohta. Kindlustusjuhtumi toimumise tõendamise koormis lasub hüvitise taotlejal. Antud juhul on vaidlus selle üle, kas kindlustusjuhtum on toimunud. Vastavalt Tingimustele on väljaspool kindlustuskohta kodune vara kindlustatud juhul, kui see on kindlustusvõtjaga kaasas ja järelevalve all. Tarbija teeb etteheiteid kindlustusjuhtumi sõnastusele. Esitatu põhjal on vaidlusalune tüüptingimus lepingu osaks saanud, samuti ei ole tarbija tõendanud, et tegemist oleks tühise tüüptingimusega. Tõlgendamisel tuleb tekstist norm tuletada kasutades sõnu eeskätt nende tavatähenduses. Esitatu põhjal jalgratas pargiti ja lukustati rattalukuga. Ratta valdaja lahkus selle juurest. Sellises olukorras ei ole jalgratas enam selle valdajaga kaasas ja tema järelevalve all. Tarbija väitel on rattalukk tõlgendatav järelevalvena. Antud kontekstis siiski mitte, lukk on ligipääsu tõke, sõnapaar kaasas ja järelevalve all ei tähenda lukku ega lukustamist. Poolte esitatud teabe ja Tingimuste kohaselt ei ole toimunu kindlustusjuhtum. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 esimesele lausele kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kui toimunu ei ole kindlustusjuhtum, siis puudub kindlustusandjal lepingust tulenev kohustus. Toimunu ei ole kindlustusjuhtum ja sellega seoses puudub tarbijal kaupleja vastu nõue.

Pooled on sõlminud kehtiva kindlustuslepingu. Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused. Vastavalt kindlustusteenuste üldtingimuste punktile 8.1.2. loetakse kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuteks kindlustatu või kindlustusvõtjaga koos elavad perekonnaliikmed ja muud isikud, kes kindlustatud asja (nt sõiduk, korter, hoone) seaduslikult valdavad. Arvestades avaldaja esitatut oli isik, kes vandalismiakti toime pani, kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik. Nimetatud isik viibis majas seaduslikult ja põhjustas kahju tahtlikult. Vastavalt kindlustuslepingu osaks olevate kodukindlustuse tingimuste p 12.3 kohaselt vabaneb kindlustusandja hüvitamise kohustusest, kui kindlustusjuhtumi toimumise põhjuseks on kindlustusvõtja, temaga võrdsustatud isiku või soodustatud isiku raske hooletus või tahtlus või tegevus alkoholijoobes, narkootikumide või psühhotroopsete ainete mõju all. Esitatud asjaolude kohaselt on antud tingimus kohalduv. Kindlustusandjal puudub kohustus hüvitada kindlustusvõtja enda või temaga võrdsustatud isiku poolt tahtlikult ning joobes tekitatud kahju. Kindlustusvõtja on kahju hüvitamisest keeldunud seaduslikult, kindlustusandja ei ole lepingut rikkunud (VÕS § 100) ja avaldajal ei ole alust kindlustusandjalt nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Avaldaja võib hüvitise saamise soovi korral esitada nõude kahju tekitanud isikule, kes avaldaja vara lõhkus.

Pooled sõlmisid kindlustuslepingu (VÕS § 422). Kindlustusjuhtum on toimunud ja vastavalt VÕS § 476 lg 1 muutus hüvitis sissenõutavaks. Esitatu kohaselt vajas tarbija meditsiinilist abi, tekkisid kulud ravimitele ning kulu reisi katkemisega. Kaupleja hüvitas vastavalt kindlustuslepingule tarbija ja reisikaaslase reisi katkemisest tekkinud kulu kindlustussumma ulatuses - 2000 eurot. Samuti kulu ravimitele summas 159,58 eurot. Tarbija taotleb lisaks abivahenditele ja vitamiinidele kulunud raha summas hüvitamist. Samuti ei ole tarbija väidetavalt saanud tagasi deposiiti summas 1500 eurot. Kindlustusandja esitatud vastuse kohaselt on tarbija saanud tagasi deposiidi ning samuti on kaupleja tarbijale hüvitanud eelviidatud 152,04 eurot. Kaupleja on hüvitatud kogu kahju vastavalt lepingule ja arvestades kindlustussummat. Tarbija reisis koos reisikaaslasega, kes oli sama lepinguga kindlustatud. Saatja ei olnud vältimatu ehk meditsiiniliselt vajalik. Tarbijat saatis reisikaaslane, kelle reisi katkemisest tekkinud kulu on samuti hüvitatud. Tarbija ei ole neile kindlustusandja esitatud vastuväidetele vastu vaielnud, seega loeb komisjon need asjaolud tõendatuks. Kindlustusandja on esitatu kohaselt õigesti kindlaks teinud hüvitatava kahju suuruse (VÕS § 489 lg 1) ja kahju hüvitanud. Kaupleja on enda lepingulised kohustused tarbija ees täitnud ja tarbijal puudub nõue kaupleja vastu. Kuna tarbija ei ole tõendanud, et kaupleja oleks kohustust rikkunud (VÕS § 100) puudub tarbijal alustkaupleja vastu õiguskaitsevahendeid kohaldada (VÕS § 101 lg 1).