Üldandmed
Äriregister · 18 min tagasi- Õiguslik vorm
- Aktsiaselts
- Esmaregistreerimise kuupäev
- 18.10.1996Äriregister
- Aadress
- Lõõtsa tn 8a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 11415 Harju maakondADS / Äriregister
- E-post
- [email protected]Äriregister
- Veebileht
- www.if.eeÄriregister · domeen aktiivne
- Telefon
- +372 7771211Äriregister
- Põhitegevusala
- EMTAK 65121 — KahjukindlustusÄriregister · MTA
- KMKR number
- EE100305320MTA · käibemaksukohustuslane
- Aktsiakapital
- 6 391 165,00 ۀriregister
- LEI
- 549300WQ8BOTIZIGNO29 · väljastatud 09.01.2014 · uuendamine 19 pGLEIF
Juhtorgan (11)
Äriregister · 18 min tagasiAktsionärid
Äriregister · 18 min tagasiTegelikud kasusaajad
Äriregister · 18 min tagasiMuud isikud (2)
Äriregister · 18 min tagasiTütarettevõtted
Äriregister osanikud · 18 min tagasiIf P&C Insurance AS on osanik või juhtorganis veel 1 ettevõttes.
Tehnoloogiad
Veebilehe analüüs · 23 h tagasiAruanded (6)
Äriregister majandusaasta aruanded · 2 päeva tagasi| Aasta | Müügitulu | Kasum | Omakapital | Varad | Töötajaid | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2024AUD | — | — | — | — | — | 17.06.2025 |
| 2023AUD | — | — | — | — | — | 19.06.2024 |
| 2022AUD | — | — | — | — | — | 13.06.2023 |
| 2021AUD | — | — | — | — | — | 17.06.2022 |
| 2020AUD | — | — | — | — | — | 30.04.2021 |
| 2019AUD | — | — | — | — | — | 01.04.2020 |
Maksud, käive ja töötajad
Maksu- ja Tolliamet · 10.04.2026 seisuga| Aasta | Käive (a) | Riigimaksud | Tööjõumaksud | Töötajaid (Q4) |
|---|---|---|---|---|
| 2026I kv | 1 216 717 € | 1 460 832 € | 1 264 150 € | 206 |
| 2025 | 4 470 614 € | 12 514 729 € | 5 688 674 € | 202 |
| 2024 | 3 057 347 € | 13 948 449 € | 5 080 335 € | 203 |
| 2023 | 2 052 375 € | 7 600 846 € | 4 542 179 € | 202 |
| 2022 | 2 257 270 € | 7 654 974 € | 4 151 087 € | 205 |
Kvartali jaotus
| Aasta | Q1 | Q2 | Q3 | Q4 |
|---|---|---|---|---|
| Käive 2026 | €1.2m | — | — | — |
| Riigimaksud 2026 | €1.5m | — | — | — |
| Tööjõumaksud 2026 | €1.3m | — | — | — |
| Töötajaid 2026 | 206 | — | — | — |
| Käive 2025 | €1.3m | €866k | €1.0m | €1.3m |
| Riigimaksud 2025 | €1.5m | €1.7m | €7.7m | €1.7m |
| Tööjõumaksud 2025 | €1.3m | €1.6m | €1.4m | €1.5m |
| Töötajaid 2025 | 205 | 211 | 204 | 202 |
| Käive 2024 | €596k | €450k | €931k | €1.1m |
| Riigimaksud 2024 | €5.2m | €4.3m | €3.0m | €1.4m |
| Tööjõumaksud 2024 | €1.1m | €1.5m | €1.2m | €1.2m |
| Töötajaid 2024 | 202 | 211 | 207 | 203 |
| Käive 2023 | €443k | €498k | €440k | €672k |
| Riigimaksud 2023 | €1.0m | €4.2m | €1.2m | €1.2m |
| Tööjõumaksud 2023 | €980k | €1.3m | €1.1m | €1.1m |
| Töötajaid 2023 | 208 | 205 | 198 | 202 |
| Käive 2022 | €583k | €388k | €676k | €611k |
| Riigimaksud 2022 | €997k | €4.5m | €1.1m | €1.1m |
| Tööjõumaksud 2022 | €925k | €1.2m | €976k | €1.0m |
| Töötajaid 2022 | 200 | 199 | 202 | 205 |
Tarbijavaidluskomisjoni otsused (16 · 6 tarbija kasuks · 10 tarbija kahjuks)
TTJA · 15 h tagasiPooled on sõlminud kehtiva kindlustuslepingu. Ei ole vaidlust selles, et kindlustusjuhtum toimus. Kindlustusandja on kindlustusjuhtumiga seotud korteri remondikulud ja ajutise elamispinna kasutamise kulud hüvitanud. Näita rohkem
Pooltel on vaidlus väidetava täiendavalt avastatud kahju suuruses ja asenduspinna üürikulu hüvitamise osas. Analoogia korras on vaidluste kohtueelse lahendamise puhul kohaldatav TsMS § 230 lg 1 - poolte kohustus on enda esitatud asjaolud tõendada. Tarbija esitatu põhjal ei ole täiendava kahju esinemine tõendatud. Tarbija väited on paljasõnalised, täiendavad kulud, mille hüvitamist taotletakse, ei ole seotud kindlustusjuhtumiga. Seega ei ole kauplejal kindlustuslepingu ja VÕS § 476 lg 1 alusel nende hüvitamise kohustust. Kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tõttu, on kõrvaldatud. Avaldaja väidetud muud kahjustused ei ole seotud kindlustusjuhtumiga. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine ja vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 ei saa kahju hüvitamise eesmärgiks olla kasu saamine.
Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Esitatud asjaolude kohaselt toimus kindlustusjuhtum. Esitatu põhjal on sõiduk taastatud (osaliselt) kuid hüvitamata on vasaku esitule vahetus. Näita rohkem
Pooled vaidlevad selle üle, kas esitule kahjustus on põhjustatud kindlustusjuhtumist või mitte. Kindlustusandja tugineb väitele, et sõiduki esitulel olid praod juba kindlustuslepingu sõlmimise ajal. Arvestades esitatud tõendeid olid mõlemal esitulel kindlustuslepingu sõlmimise ajal praod, kuid arvestades kaupleja esitatud eksperdi arvamus on selliste pragude tekkimine tavaline. Esitule vahetust ei põhjusta need praod vaid see, et niiskus on tunginud vasaku esitule sisse. Kaupleja eksperdi arvamuse põhjal on esituled tundlikud igasugustele mõjudele ning selle tagajärjeks on pragude tekkimine esituledes. Esitatud fotode põhjal ei olnud kindlustuslepingu sõlmimise ajal vasakus esitules niiskust. See, et mõlemas esitules olid kindlustuslepingu sõlmimise ajal ekspertarvamuse kohaselt kergesti ja tavapäraselt tekkivad praod, ei tähenda, et kindlustusandja ei peaks hüvitama kahju, kui esitule sisse on avarii tulemusena tunginud niiskus - see tähendab, et esituli on muutunud ebahermeetiliseks. Vaidlusaluse vigastuse kohta on seisukoha andnud kaks autoremonditöökoda esitades sõiduki avariijärgsete kahjustuste kalkulatsiooni. Üks on Prantsusmaa Audi esindus ja teine Eesti ettevõte (Hitech). Mõlemad remondiettevõtted on avariikahjustusena kalkuleerinud ka vasaku esitule vahetuse. Nende kahe remonditeenuse pakkuja kvalifikatsioonis ja aususes ei ole alust kahelda. Kaupleja eksperdi kohta puudub esitatud eksperdiarvamuses taustateave peale selle, et tal on autoinseneri haridus. Autoinseneri haridus iseendast on väärtuslik, kuid olulised on ka kogemused ning liikluskahju hindamisel ka spetsiifilisi trassoloogilisi teadmisi, kogemusi ja väljaõpet. Lisaks on märkimisväärne, et ekspert on esitanud arvamuse kaupleja dokumendipõhjal, mis viitab tema seosele kauplejaga. Kui tegemist on kaupleja töötaja või püsiva lepingupartneriga ei saa tema arvamust sõltumatuks pidada. Eksperdilt eeldatakse lisaks asjatundlikkusele ka sõltumatust. Antud juhul on tõendatud, et pärast liiklusõnnetust oli sõiduki vasaku esitule sisse tunginud niiskus. Selle kohta, et esituli oli ebahermeetiline juba varem, tõendeid ei ole. Arvestades, et samas õnnetuses purunesid ka sõiduki radiaatorid, on arusaadav, kust võis pärineda aur, mis tungis kindlustusjuhtumi ajal esitulesse. Kaupleja eksperdi arvamuse kohaselt on antud sõiduki esitulede plastikklaasi omadus, et sellesse tekivad praod ja need (plastik)klaasid on väga tundlikud mõjutustele. Esitatu põhjal on eluliselt ustav, et niiskus võis esitule sisse tungida toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Väline füüsiline mõju, antud juhul suure jõu ja tugeva esemega avaldatud surve võis põhjustada pinge, mis muutis hapra konstruktsiooniga esitule ebahermeetiliseks. Arvestades asjaolusid ja kahe remonditöökoja kalkulatsioone on esitule kahjustus põhjustatud kindlustusjuhtumist. Kaupleja ei ole vastupidist tõendanud, eksperdi arvamusest ei selgu, et sõiduki esitule mittehermeetilisus oli enne kindlustusjuhtumit. Kui kaupleja leiab, et see kahjustus ei tekkinud kindlustusjuhtumi tõttu, peab kaupleja selle tõendama, mitte vastupidi, nagu on kaupleja kahjukäsitleja ebaõigesti väitnud tarbijale saadetud e-kirjades. Esitatu põhjal on kauplejal kindlustuslepingu alusel kohustus muu kahju hulgas hüvitada ka sõiduki vasaku esitule asendamine. Seega on kaupleja enda kohustist rikkunud (VÕS § 100) ning tarbijal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1 p 3). Kahju tekkimine on lepingus sätestatud hüvitise mittemaksmisega põhjuslikus seoses ja kindlustatu kaitsmine sellises olukorras on VÕS 476 lg 1 kaitse-eesmärgiga kooskõlas. Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole. Tarbija on nõudnud kogu kahjusumma hüvitamist rahas, samas on esitatu põhjal sõiduk juba osaliselt remonditud. Arvestades, et pooltel ei ole vaidlust muu, kui esitule kahjustuse hüvitamise osas, ei hakanud komisjon kahjusummat täpsustama, eeldades, et on võimalik lahendus, kus kaupleja annab tarbijale garantiikirja sõiduki kõigi kindlustusjuhtumist põhjustatud kahjustuste taastamiseks vajalike remondikulude hüvitamise kohta, sealhulgas vasak esilatern.
Pooled on sõlminud kindlustuslepingu hoone kindlustamiseks. Kindlustuslepinguga hõlmatud hoones oli tulekahju ja pooltel ei ole vaidlust, et toimus kindlustusjuhtum. Kaupleja on avaldajale kahju hüvitanud. Näita rohkem
Avaldaja soovib kauplejalt täiendavat kindlustushüvitist. Pooltevahelise lepingu tüüptingimuse (TH-A-20231 p 204) kohaselt hüvitab kindlustusandja(kaupleja) juhul, kui kahjustatud hoonet ei taastata, kahju ulatuses, milles toimus kinnistu, millel hoone asus, väärtuse vähenemine.Avalda kinnistul asus suvemaja, mis hävis kindlustusjuhtumis täielikult. Avaldaja on taotlenud kinnistule ehitusloa elamu püstitamiseks ja avaldaja soovib, et kaupleja hüvitab elamu ehituskulud. Kaupleja on nõus vastavalt lepingutingimustele, kui hoone taastatakse, hüvitama hoone taastamiskulud summas, mis vastavad põlenud hoone taastamiskuludele. Elamu ehitamise kulud on suuremad, kui oleks hävinud suvemaja taastamise kulud. Kaupleja on esitatud põhjal nõus hüvitama elamu ehitamise kulud suvemaja taastamiskulude ulatuses. Avaldaja ei soovi elamut ehitama hakata, sest ta ei suuda elamu ehitamist finantseerida, sest avaldajal puudub selleks vajalik raha – kindlustusandja hüvitisest ei piisa elamu rajamiseks. Avaldaja alternatiivne soov on, et kaupleja hüvitaks talle suvemaja taastamiskulu vaatamata sellele, et ta hoonet ei taasta. Arvestades kindlustuslepingu tingimusi ja VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oli enne kahju tekitamist. Tüüptingimuste punkt TH-A-20231 p 204 piirab rahalist hüvitamist, kui hoonet tegelikult ei taastata, summaga, milles toimus kindlustusvõtja vara väärtuse vähenemine. Kui avaldajale maksta välja rahaline hüvitis summas, mis vastab kahjustatud hoone taastamise kuludele ilma, et reaalselt hoone taastatakse, oleks see vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga ja tooks kaasa VÕS § 127 lg 5 sätestatud olukorra, kus avaldaja saab seoses hüvitamisega kasu. Avaldaja viited suhtlusele laenuandjaga ja sellele, et kehtiva ehitusloa kohaselt saab kinnistule rajada elamu, ei muuda pooltevahelist õigussuhet. Krediidiasutus ei ole hüvitamist nõudnud eelviidatud tingimusi eirates ja ei saakski seda teha. Asjaolu, et avaldaja ei soovi hoonet endisel kujul taastada ega alustada kinnistule elamu rajamist ja kasutada hüvitist eeltoodud eesmärkidel, on avaldaja valik. Kindlustusandja(kaupleja) otsus hüvitamise kohta vastab pooltevahelisele lepingule ja seadusele. Kaupleja ei ole kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja avaldajal puudub kaupleja vastu alus õiguskaitsevahendite rakendamiseks, sealhulgas kahju hüvitamise nõude esitamiseks.
Pooled sõlmisid kindlustuslepingu ja vaidlevad kindlustushüvitise saamise õiguse üle. Vaidlus puudub selles, et kui tarbija sõiduki esituled saavad kahjustada õnnetusjuhtumi tõttu, siis on see kindlustusjuhtum. Õnnetusjuhtumi kindlustuskaitse pooltevahelise lepingu alusel on tuvastatav poliisil ja tüüptingimustes. Näita rohkem
Kaupleja väitel ei ole tarbija tõendanud, et toimunud oleks kindlustusjuhtum. Tarbija on viidanud Oliver Ojaveer arvamusele, samale tõendile tugineb ka kaupleja. Oliver Ojaveer arvamuses on esitatud fotod nr. 15,16 ja 21. Neid kommenteerides Oliver Ojaveer kinnitab kivitäkete eksisteerimist nii sõiduki vasakul kui paremal esilaternal. Kivitäkke tekkimine esitulele on esitatu põhjal kindlustusjuhtum. Tegemist on tüüptingimuste p 12 sätestatud juhtumiga - “Kindlustusjuhtumiks on kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel, sealhulgas tahtlik kahjustamine kindlustusvõtjaga mitteseotud isiku poolt, liiklusõnnetus, loodusõnnetus, sõiduki osade kahjustumine.”. Kaupleja on keskendunud sellele, et sõiduki esilaternate praod on isetekkelised. Kaupleja hinnangul ei pea neid hüvitama vastavalt p 188 - “If ei hüvita kahju, mis on tingitud kindlustusobjekti tavapärasest kulumisest, amortisatsioonist või roostetamisest.”. Nende pragudega seotud kahju hüvitamise kohustus võib kauplejal puududa. Samas viidatud säte ei välista kuidagi esilaternasse lennanud kivist põhjustatud kahju hüvitamist. Samuti selgub Oliver Ojaveer arvamusest, et antud sõiduki esitulede praod on kerged tekkima sisemiste pingete ja väliskeskkonna mõjul, näiteks temperatuuri, tõttu. Kui esitulede plastikklaas on valmistatud nii, et see reageerib pragunemisega juba valmistamisest jäänud sisepingele ja külma ning kuuma vaheldumisel, siis on eluliselt osutav, et kui esilaternate klaasi mõjutavad kivilöögid, tekkivad samuti praod. Kivilöögi tagajärjel tekkinud pragu ei pea tekkima kivi löögikoha juures - selle kohta ei ole tõendeid. Tüüptingimuste p. 184 kohaselt “If ei hüvita kulutusi hooldusele või kulunud osade vahetusele.”. Arvestades Oliver Ojaveer arvamust ja selles viidatud veebis avaldatud artiklit ja sarnaste sõiduautodega seotud kahjustusi on selliste sõidukite esitulede tüüpveaks pragude teke ka ilma esitule pihta toimunud löökideta. Arvestades seda on kindlustusjuhtum toimunud ja sõiduki mõlemad esilaternad on saanud kahjustusi kivilöökidest ning see on kindlustusjuhtum. Kahju hüvitamisel tuleb siiski arvestada, et lisaks kindlustusjuhtumile tekkinud kahjule on mõlemal esilaternal ka kulumise või valmistusveaga seonduvad kahjustused. Kaupleja seisukoht, et sõiduki esilaternate vahetus on vajalik vaid nende kulumise või valmistusveaga seotud pragunemise tõttu, ei ole tõendatud ega eluliselt usutav, arvestades laternaid tabanud kivilööke. On eluliselt usutav, et vähemalt osa pragudest on põhjuslikus seoses kivide löökidega. Kui sõiduki esituled on selliste pingetega, et pragunevad sisepinge ja välistemperatuuri mõjul, on väga usutav, et need pragunevad ka kivilöökide tagajärjel. Vastavalt esitatud poliisile on lepingus omavastutus summas 285 eurot, hüvitist tuleb vähendada omavastutuse summa võrra. Kuna kahjustatud esituled on lisaks kindlustusjuhtumi tekitatud kahjule ka loomulikult kulunud (või valmistusveaga), siis vastavalt VÕS § 127 lg 1 ja 5 looks hüvitis, millega kulunud esilaternad saaks vahetada uute vastu, tarbijale kasu - selle võrra tuleb hüvitist vähendada. Tuginevalt VÕS § 127 lg 6 leiab komisjon, et esilaternate vahetamise kulust on hüvitatav 50%, sest vahetatavad detailid on kulunud. Lisaks sellele tuleb hüvitisest maha arvata lepingus sätestatud omavastutus. Tarbija esitatud hüvitise suuruse kohta ei ole kaupleja vastuväiteid ega tõendeid esitanud, seega tuleb aluseks võtta uute esilaternate paigaldamise hind. Kindlustusjuhtum on toimunud ja kauplejal on lepingu alusel tekkinud VÕS § 476 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud kahju hüvitise kohustus. Kaupleja hüvitist ei maksnud, see on kohustise rikkumine ja tarbijal oli alus esitada kahju hüvitamise nõue (VÕS § 100, 101 lg 1 p 3, 115). Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole. Selline hüvitamine on VÕS § 476 lg 1 kaitsealas, tekkinud kahju on kindlustusjuhtumiga põhjuslikus seoses, kahju tekkimine ja kindlustusjuhtumi toimumine on tõendatud, kahju suuruse kohta on esitatud tõend, mida kaupleja ei vaidlusta.
Pooltel ei ole vaidlust selles, et sõiduki esilaternate vargus on kindlustusjuhtum vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingule. Samuti ei ole kaupleja vastu vaielnud nõude summa osas.Kaupleja on kahju hüvitamisest keeldumisel tuginenud esiteks sellele, et tarbija ei ole kindlustusjuhtumi toimumist tõendanud ja teiseks sellele, et kuna sõidukil on väidetavalt pärast vargust uuesti samad esilaternad, mis väidetavalt varastati, siis ei ole kindlustusjuhtumit kaupleja seisukoha põhjal üldse toimunud.Politseiamet on seoses tarbija sõiduki esitulede vargusega algatanud kriminaalasjaga nr 24278052202 ning teavitanud kauplejat kriminaalasja menetluse lõpetamisest, sest kuriteo toimepanijat ei ole õnnestunud tuvastada. Esitatu põhjal oli 04.10.2024 hommikul tarbija auto kohas, kuhu see eelmisel õhtul pargiti ja sellelt olid eemaldatud esituled. Näita rohkem
Kaupleja ei ole tõendanud, et seda sündmust ei toimunud ja kaupleja ei väida, et sõiduki esitulede vargus ei oleks pooltevahelise kindlustuslepingu alusel kindlustusjuhtum. Kaupleja väide, et sõiduki uksed olid jäetud avatuks ja see mõjutas vargust, ei ole tõendatud asjaolu vaid esitatud hüpotees.Kaupleja väidab, et sõidukile on paigaldatud samad esituled, mis olid sõidukil enne vargust. Sellega viitab kaupleja, et hüvitamise nõue on kindlustuskelmusega. Kindlustusandja ei saa ise otsustada, et keegi on toimepannud kuriteo ja siis sellele, kui faktilisele asjaolule tugineda. Esitatu põhjal ei ole kindlustusandja esitanud politseile avaldust kindlustuskelmuse kohta ja tarbijat ei ole selles süüdi mõistetud. Tarbija väitel on sõidukile pärast kindlustusjuhtumit paigaldatud kasutatud esilaternad. Kui kaupleja leiab, et need on samad, kui need, mis varastati, siis esiteks ei välista see iseenesest kahju hüvitamist ja teiseks oleks selle teoreetiline võimalus leida laternad müünud isik ja välja selgitada nende päritolu - kui tegemist on tõepoolest samade esilaternatega, mis olid sõidukil varem, siis võibolla ka varguse toimepanemise asjaolud, varguse toimepanija ning muu. Kaupleja ei ole seda tõendanud.Varguse toimumiseks on piisav, kui tõendatakse vastava sündmuse ehk asja varguse toimumine. On piisav, kui on tõendatud, et sõidukil puudusid esilaternad ja kindlustusvõtja on selle kohta teinud avalduse politseile. Kindlustusvõtja ei pea varguse toimepanemise meetodeid teadma ega tõendama, kuidas täpselt varas sõiduki avab või esilaterna eemaldab. Esilaternate varguse toimumine on tõendatud selle uurimiseks algatatud kriminaaluurimise esitamise avalduse ja muude esitatud tõenditega. Selle, et toimunu ei olnud vargus, peab tõendama kaupleja, seda ei ole tehtud. Kaupleja esitatud asjatundja arvamuse ja tarbija poolt esitatud asjatundja arvamuse alusel on usutav, et sellise sõiduki esitulede vargus on võimalik olukorras, kus sõiduki uksed on suletud. Mõlemad asjatundjad viitavad, kuidas see on võimalik. Lisaks ei ole kumbki asjatundjates asjatundja sõidukite ja nende osade varastamise osas. Tarbija esitatud asjatundja arvamuses viidatakse sellele, et selline sarnaste sõidukite esitulede vargus on levinud, kaupleja ei ole sellele vastu vaielnud. Kaupleja väide, et sõidukil on praegu ees samad esilaternad, mis enne kindlustusjuhtumit, esiteks ei ole tõendatud ja teiseks ei too see kaasa kindlustusandja õigust jätta kahju hüvitamata. Kindlustusandja esitatud asjatundja arvamuses esitatud väide, et sõidukile on tagasi paigaldatud samad esilaternad ei ole usutav. Esitatud fotosid uurides ei kattu esilaternate praod, on palju erinevusi. Teiseks tuleb arvestada, et täpselt samasuguste esilaternate vananedes tekivad neis väga sarnased praod.Tarbija on tõendanud, et kindlustusjuhtum (VÕS § 448 lg 1) on toimunud. Kindlustusandja hüvitamise kohustus on tekkinud ja sissenõutavaks muutunud (VÕS § 476 lg 1). Kaupleja on rikkunud enda kohustist (VÕS § 100) jättes kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitise maksmata. Kindlustusandja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole. Tarbijale tekkinud kahju on seoses kaupleja rikkumisega, kindlustusjuhtumile vaatamata ei makstud hüvitist. Tarbijal on sissenõutavaks muutunud kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1 p 3). Sellise kahju hüvitamine on rikutud normi (VÕS § 476 lg 1) kaitse-eesmärgiga kooskõlas - kindlustusandja peab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kahju. Tulenevalt seadusest peab hüvitamisest keeldumise aluse esinemist tõendama kaupleja, hüvitamisest keeldumise aluse olemasolu ei ole tõendatud.
Näita ülejäänud (11)
Komisjon ei saa muuta juba lõppenud kindlustuslepingut kehtivaks. Samuti ei ole võimalik sundida ühte isikut teisega lepingut sõlmima, leping on vastavalt VÕS § 8 lg 1 kahe poole kokkulepe. Kui ühe poole tahe puudub, ei teki lepingut. Näita rohkem
Tarbija hinnangul tuleb tema varem sõlmitud leping lugeda pikenenuks või tähtajatuks põhjusel, et kaupleja on lubanud enda veebilehel lepingut pikendada juhul, kui kindlustusvõtjal on sama looma suhtes varem teatud aja jooksul leping kehtinud. Sellel alusel ei saa lugeda lepingut pikenenuks, kuid selline kauplemisvõte võib olla lubamatu või varem lepingu sõlminud isikul võib teoreetiliselt tekkida võimalus esitada kahju hüvitamise nõue, kui ta on lepingut sõlmides arvestanud võimalusega selle kaupleja lubaduse alusel lepingusuhet jätkata ja kaupleja lubadust võiks pidada lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatuks ning tarbijal on selle kaupleja lubaduse (kohustuse) rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samas, kui kindlustusandja pakub võimalust varem teatud aja jooksul kindlustatud loomade suhtes lepingusuhet jätkata, siis ei ole kauplejal kohustust sõlmida uut kindlustuslepingut igal juhul ja nii, et see tagab kindlustuskaitse kindlustuslepingu alusel kindlustatud lemmiklooma haigestumiste või muu kahju suhtes, mis on juba varem tekkinud või mis on sellises vanuses loomadel väga tõenäolised. Siiski on kauplejal kohane avaldaja poolt viidatud kauplemisvõtte sõnastust, kasutusviisi ja selle korrektsust täiendavalt kaaluda. Teatud asjaoludel võib see olla lubamatu või tuua kaasa kahju hüvitamise kohustuse. Käsitlus, et see ei loo kauplejale mingeid kohustusi, ei ole tõene. Arvestades, et lepingu sõlmimine kohustus ei ole antud kindlustuslepingu sõlmimise puhul seadusega sätestatud (kohustuslik kindlustus), ei ole kauplejal kohustust avaldajaga uue kindlustuslepingu sõlmimiseks ja komisjon ei saa kauplejat kohustada uut lepingut sõlmima ega ka lugeda lepingut sõlmituks või pikenenuks.
Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vaidlus puudub selles, et toimunud on kindlustusjuhtum. Pooltel on vaidlus on ka selle üle, kas pesumasina trumli rike ja vannitoa põrandaplaadi purunemine on sama või erinevad kindlustusjuhtumid. Näita rohkem
Tarbija ei ole tõendanud, et tegemist on sama kindlustusjuhtumiga. Kindlustusjuhtumi tõendamiskoormis lasub vastavalt komisjoni menetluses analoogia korras kohaldatavatele TsMS § 4 ja 230 lg 1 tarbijal. Kindlustusandja on vannitoa põranda plaatide remondikulu hüvitanud summas 852.22 eurot. Komisjon on esitatud asjaolude ja tõendite alusel seisukohal, et kindlustusandja on enda kindlustuslepingust tuleneva hüvitamiskohustuse kohaselt täitnud. Tarbija väide, et kui vannitoa põrandal saab kahjustada mõni plaat, siis on selle ainus võimalik remondimeetod kogu põranda ja kõigi seinte uuesti plaatimine, ei ole õige. Esitatud asjaolude kohaselt on võimalik kahjustuste kvaliteetne ja märksa lokaalsem kõrvaldamine. Kindlustusandja on esitanud tõendi selle kohta, et põranda kahjustamise korral on võimalik kahjustus kõrvaldada vähemalt nii, et sama ruumi seinu ei pea uuesti plaatima. Kaupleja on enda kindlustuslepingust ja VÕS § 476 lg 1 tuleneva kahju hüvitamise kohustuse kohaselt täitnud. Tarbijal puudub nõue kaupleja vastu.
Pooled on sõlminud kehtiva kindlustuslepingu. Vaidlust ei ole selles, et kindlustusjuhtum on toimunud. Kindlustusandja on hüvitanud kahju 225 euro ulatuses. Näita rohkem
Tarbija nõue on, et kokku oleks hüvitatud 400 eurot. Esitatud tõendite kohaselt on kaupleja hüvitanud mõlema kindlustatu kohvri väärtuse, samuti on hüvitatud naisreisija kahe riietuseseme kahjustamine. Esitatu alusel võib mõista, et ülejäänud kahju, mille hüvitamist nõutakse, on meeskindlustatu kohvris olnud riietusesemete kahjustamise hüvitis. Esitatu põhjal selgub, et kohvris olnud asjad olid siis, kui tarbija need lennufirmalt tagasi sai, määrdunud. Esitatu põhjal on need pärast pestud, kuid need on pärast pesu kortsunud. Tõendeid selle kohta, mis esemega ning mis kahju on tekkinud, ei ole esitatud. Pesu ega puhastuse kuludokumente ei ole esitatud. Analoogselt tsiviilkohtumenetlusega toimub vaidluste kohtueelne menetlus poolte esitatud tõendite alusel (TsMS § 5 lg 1 ja 230 lg 1). Avaldaja ei ole tekkinud kahju ega selle suurust tõendanud.
Kindlustusleping kehtib tingimustel, mis sisalduvad poliisil ja tüüptingimustes. Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Antud lepingu tingimustes on klaasikahju omavastutuseta hüvitamise kord sätestatud. Näita rohkem
Kui klaasivahetus tehakse kindlustusandja lepingupartneri juures, siis omavastutust ei rakendata, vastasel korral rakendub omavastutus. Vaidlusalune tüüptingimus on lepingus, see on lepingu osa ja puudub kahtlus selles, et tegemist on kehtiva lepingutingimusega. Kindlustusandja poolt lepingusse niisuguse tingimuse võtmine on seaduslik ja lepingus see rakendub (VÕS § 35-39). Kindlustuslepingus omavastutuse kasutamine on lubatud ja tavapärane, antud juhul on omavastutuse kasutamine poolte kokkulepe. Tarbijal ei ole alust nõuda, et kindlustusandja ei vähendaks hüvitist omavastutuse võrra. Kaupleja on nõustunud hüvitama tarbija soovitud töökojas sõiduki esiklaasi vahetuse, kuid lahutab hüvitatavast summas omavastutuse 185 eurot. Omavastutus on kindlustuslepingu kohaselt see osa kahjust, mis jääb kindlustusvõtja kanda.
Komisjoni istungil tunnistas kaupleja, et kindlustussumma on kahe poliisi puhul ebaõigelt kinni peetud, 45 euro asemel peeti kinni 60 eurot. Seda kinnitab ka poliisidel sätestatu. Kaupleja möönis kohustust tasuda kindlustushüvitis kindlustusjuhtumite eest, mis on toimunud kindlustuslepingu kehtimise ajal - enne lepingu ülesütlemist. Näita rohkem
Eeltoodud alustel kuulub tarbijale täiendavalt hüvitamisele 173,86 eurot. Kaupleja tasus tarbijale menetluse ajal täiendava hüvitise ja esitas tasumise kohta maksekorralduse pärast komisjoni istungit ja enne otsuse tegemist. Pärast täiendava hüvitise tasumist ei ole kauplejal komisjonile esitatu põhjal tarbija ees hüvitamise kohustust. Tarbija on vaidlustanud lepingu ülesütlemise. Komisjon nõustub kaupleja põhjendusega ja leiab, et seadus ja lepingu tüüptingimused võimaldasid kauplejal lepingu üles öelda ning seega on lepingu ülesütlemine kehtiv. Kindlustuslepingu osaks olevate kindlustuse üldtingimuste p 71 kohaselt saab kindlustusvõtja 31 päeva jooksul arvates kindlustushüvitise maksmise või kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsusest kindlustusleping üles öelda, teatades sellest 31 päeva ette. Kaupleja tegi kahju hüvitamise otsuse 08.08.2022 ja ütles kindlustuslepingu üles alates 23.09.2022. Kaupleja on enammakstud kindlustusmakse summa 19.67 eurot tagastanud. VÕS § 493 lg 2 kohaselt võib pärast kindlustusjuhtumi toimumist kumbki lepingupool lepingu üles öelda ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest. Kindlustusandja peab lepingu ülesütlemisest üks kuu ette teatama. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel lepingu üles öelda selliselt, et see lõpeb hiljemalt jooksva kindlustusperioodi lõpuks. VÕS § 493 lg 3 lõikes 2 sätestatust erinev kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui ülesütlemisõigus on mõlema lepingupoole jaoks ühesugune. Kindlustuse üldtingimuste p 71 kohaselt on nii pooltel õigus 31 päeva jooksul arvates kindlustushüvitise maksmise või kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsusest kindlustusleping üles öelda. Arvestades, et kindlustusjuhtumi ülesütlemine oli kehtiv, ei ole alust nõuda kindlustuslepingu ülesütlemise järel toimunud juhtumite hüvitamist. Tarbija on avalduse menetluse käigus saanud lepingule vastava täiendava kindlustushüvitise, seega on nõude esimene osa rahuldatud ulatuses, milles see on põhjendatud. Lepingu ülesütlemise vaidlustamiseks alus puudus. Avaldus tuleb jätta rahuldamata.
Kindlustuslepingu tingimustest tulenevalt on poolte vaidlus selles, kas tarbija ostis telefoni uuena ja kas see oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kasutuses olnud pisut üle 6 kuu või üle aasta. Tarbija on esitanud müügilepingu, mille alusel tarbija väidetavalt telefoni omandas. Leping ei tõenda asjaolu, kas telefon oli müügilepingu sõlmimise ajal kasutamata ning uus või mitte. Näita rohkem
Kaupleja on esitanud Telia Eesti AS kirjaliku kinnituse, et Telia on nimetatud telefoni müünud 30.11.2019. Tulenevalt kaupleja viidatud veebilehel avaldatust on telefon müüdud novembris ja kasutusele võetud. Vaidluste kohtueelsel lahendamisel rakendatakse tsiiviilkohtumenetluse põhimõtteid selle osas, et mõlematel pooltel lasub enda esitatud asjaolude tõendamiskoormis. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbija esitatud müügilepingu alusel ei ole võimalik tuvastada, kas müüdi uus või kasutatud telefon. Kaupleja esitatud tõendite kohaselt müüs antud telefoni Telia aastal 2019 ja tulenevalt kaupleja viidatud veebilehe kaudu avatud IMEI kaudu telefoni kontrollimise võimalusest selgub sama, telefon on uuena müüdud ja kasutusele võetud varem, kui väidab tarbija. Eeltoodu põhjal on kaupleja enda seisukohti tõendanud ning tarbija väide ei ole tõendamist leidnud. Kaupleja on teinud kindlustuslepingu tingimustele vastava hüvitamise ning avalduse rahuldamiseks puudub alus.
Märksõnad: kindlustus, lemmikloom
Sisu: Pooled sõlmisid lemmiklooma kindlustuslepingu. Tarbija koer hüppas betoonplaadilt maha ja riivas tagumise käpaga plaadi äärt. Koer hakkas lonkama ja tarbija pöördus loomaarsti poole, kes tuvastas trauma. Näita rohkem
Loom vajas operatsiooni ja tarbijal tuli tasuda koera raviteenuste eest. Kaupleja leiab, et on tegemist päriliku haiguse tõttu tekkinud ravikuludega, mis kindlustustingimuste kohaselt ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumiks. Komisjon leiab, et kindlustusandja eksperdi hinnang ei ole antud konkreetse loomaga tutvudes vaid see viitab üksnes sellele, et antud tõul on krooniline haigus ja sellise vigastuse tekke võimalus on suur. Traumaatilise vigastuse teket see ei välista. Kindlustusandja ei ole tõendanud, et kindlustusjuhtum tarbija esitatud ja tõendatud viisil ei toimunud. Väide, et kulu suurus on ebareaalne, ei tõenda, et kulu ei ole mõistlik. Isik pöördus ilmselt enda poolt kasutatud loomakliinikusse ja ei ole tavaks, et kui kindlustus hüvitab ravikulu, võetakse mitu pakkumist ja valitakse odavaim ravi.
Märksõnad: kindlustusleping, kodukindlustus
Kindlustusjuhtum piiritletakse kindlustuslepingus. Antud lepingus on punktis 56 piiratud selle huvitamine, kui vesi tungib hoonesse läbi katuse. Sarnase piirangu kasutamine on tavapärane ja mõistlik. Näita rohkem
Kindlustuslepingu sõlmimisel võib eeldada, et hoone on harilikes oludes ilmastikukindel ja kindlustuslepingute alusel ei saa hoone omanik ega valdaja hüvitist kahju puhul, mis seotud sellega, kui hoonele ei ole tehtud vajalikku remonti ja hooldust ning selle tõttu hakkab näiteks katus läbi sadama. Tegemist ei ole üllatava tingimusega ja see on lepingus esitatud selgelt ja arusaadavalt. Komisjon asus seisukohale, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud ja kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus.
Märksõnad: kindlustuskaitse, kindlustushüvitis, kodukindlustus, kindlustusjuhtum
Pooltevahelist suhet reguleeris kodukindlustuse leping. Kindlustuskaitse ulatuse määras leping ja selle tingimused. Vaidlus tõusetus selle üle, kuidas riski "leke torustikust" mõistet sisustada. Näita rohkem
VÕS § 422
Märksõnad: kindlustusleping, kasko, teavitamine, viivis, asendusauto, kasutatud varuosad
Pooled vaidlevad, kas asjaolu, et tarbija teavitas kauplejat auto tarbija tahte vastaselt tema valdusest välja minemisest 2 kuud pärast kahjujuhtumi aset leidmist võib olla aluseks kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 452 lg 2 p 4 kohaselt ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlutusjuhtumi kindlaks tegemisele ega kaindlustusandja täitmise kohustusele. Isegi kui asuda seisukohale, et tarbija on politseile 2 kuud pärast kahjujuhtumi toimumist teatades olnud raskelt hooletu, ei ole kaupleja komisjonile suutnud põhjendada, mil moel vastav lepingu rikkumine mõjutas kindlustusjuhtumi kindlaks tegemist või kindlustusandja täitmiskohustust. Näita rohkem
VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis asja parandamise mõistlikud kulud. Ebamõistlik oleks 2008 aasta väljalaskeaasta sõiduki remondil kasutada uusi varuosi. Seega tuleb tarbijale kahjuhüvitise maksmisel võtta arvesse kasutatud varuosade maksumust. VÕS § 452 lg 2 p 4
Kindlustusjuhtum, hüvitamisest keeldumine, lemmikloomakindlustus
Tarbija sõlmis lemmiklooma kindlustuse lepingu koera kindlustamiseks. Koeraga juhtus kindlustusperioodi jooksul õnnetus, mille tagajärjel murdus koeral 2 hammast, mis tuli eemaldada. Kaupleja keeldus hammastega seotud kahju hüvitamisest, kuna kindlustuslepingus oli hambaravi hüvitamine välistatud ning hamba eemaldamise korral on tegemist hambaraviga. Näita rohkem
Komisjoni hinnangul on aga Tarbija nõue põhjendatud, kuna loom vajas hammaste eemaldust õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastuse raviks ja tegemist on kindlustusjuhtumiga, kuna see ei olnud tavapärane hambaravi. VÕS § 489 lg 1, 422 lg 1, 101 lg 1 p 1
Riigihanked (43 · €4.8m)
Riigihangete register · just nüüd| Kuupäev | Hange | Ostja | Summa |
|---|---|---|---|
| 26.07.2023 | Tallinna Kiirabi | 195 912 € | |
| 21.02.2023 | Saaremaa Vallavalitsus | 4763 € | |
| 30.11.2022 | Keskkonnaamet | 43 458 € | |
| 16.01.2023 | Tallinna Tehnikaülikool | 280 000 € | |
| 30.12.2022 | Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla | 7250 € |
Näita ülejäänud (38)
| 19.12.2022 | Välisministeerium | 340 380 € | |
| 28.11.2022 | Tallinna Linnavaraamet | 400 000 € | |
| 13.10.2022 | Sihtasutus Pärnu Haigla | 7082 € | |
| 28.07.2022 | sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla | 13 567 € | |
| 18.05.2022 | Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus | 70 000 € | |
| 18.04.2022 | Riigi Infosüsteemi Amet | 59 700 € | |
| 31.12.2021 | Aktsiaselts Eesti Loots | 6902 € | |
| 03.01.2022 | Politsei- ja Piirivalveamet | 450 000 € | |
| 20.10.2021 | Riigi Kinnisvara Aktsiaselts | 900 000 € | |
| 16.08.2021 | Häädemeeste Vallavalitsus | 15 582 € | |
| 30.07.2021 | sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla | 123 € | |
| 31.05.2021 | Pärnu Linnavalitsus | 6450 € | |
| 27.05.2021 | Haridus- ja Teadusministeerium | 36 848 € | |
| 08.03.2021 | Võru Vallavalitsus | 4514 € | |
| 23.12.2020 | Välisministeerium | 200 000 € | |
| 03.08.2020 | sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla | 109 € | |
| 17.11.2020 | sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla | 1563 € | |
| 06.11.2020 | AS HOOLEKANDETEENUSED | 1100 € | |
| 19.10.2020 | Sihtasutus Pärnu Haigla | 29 619 € | |
| 31.07.2020 | sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla | 127 € | |
| 03.08.2020 | sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla | 3277 € | |
| 07.07.2020 | Tartu Ülikool | 60 000 € | |
| 13.04.2020 | Haljala Vallavalitsus | 8706 € | |
| 01.04.2020 | Aktsiaselts Tallinna Lennujaam | 69 830 € | |
| 04.03.2020 | Võru Vallavalitsus | 5200 € | |
| 27.12.2019 | Maaeluministeerium | 66 924 € | |
| 11.11.2019 | Riigi Tugiteenuste Keskus | 15 953 € | |
| 28.08.2019 | sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla | 3820 € | |
| 02.09.2019 | Päästeamet | 133 914 € | |
| 06.08.2019 | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus | 195 000 € | |
| 23.05.2019 | Haridus- ja Teadusministeerium | 37 811 € | |
| 13.05.2019 | Tallinna Linnakantselei | 60 000 € | |
| 26.03.2019 | Kaitseliit | 2100 € | |
| 28.12.2018 | Maaeluministeerium | 73 820 € | |
| 27.11.2018 | AS HOOLEKANDETEENUSED | 26 378 € | |
| 31.07.2018 | sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla | 335 € | |
| 06.11.2017 | Riigi Kinnisvara Aktsiaselts | 800 000 € | |
| 04.09.2017 | Päästeamet | 147 000 € |
Ajalugu (89)
Äriregister kandedNäita ülejäänud 84 sündmust
Seotud ettevõtted
Sama isiku kauduKäesoleva ettevõtte seotud isikutel on rolle veel 7 ettevõttes.