Pooled on sõlminud käsundilepingu. Kaupleja on kindlustusmaakler ja osutas tarbijale teenust kindlustuslepingu sõlmimisel. Kindlustusmaakler on kindlustusvõtja (avaldaja) esindaja. Näita rohkem
Esitatu põhjal ei ole tõendatud, et avaldaja soovis kindlustada korterit, mida ta kasutab väljaüürimiseks ja, et ta soovib ka kaotatud üüritulu hüvitamist. Selle asjaolu tõendamise kohustus lasub avaldajal. Sellisest soovist pidi avaldaja kauplejat teavitama. Väide, et kaupleja on pooltevahelist lepingut rikkunud, on retooriline. Tarbija ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas kaupleja on lepingut rikkunud. Tarbija esitab väite, et ta ei ole rahul kindlustusandja poolt osade kahjude mittehüvitamisega kindlustuslepingu alusel, ei viita ega tõenda, et kaupleja on avaldajaga sõlmitud lepingut rikkunud. Kaupleja on viidanud asjaolule, et vaidlus ei kuulu lahendamisele komisjoni poolt, sest avaldaja on tegutsenud kutsetegevuses. Esiteks ei ole arusaadav, miks peab kaupleja kutsetegevuseks seda, kui tarbija sõlmib käsundilepingu kindlustusmaakleri kasutamiseks enda vara suhtes kindlustuslepingu sõlmimiseks. Teiseks ei muuda asjaolu, kui tarbija mingi endale kuuluva asja üürile annab, seda tingimata tegevuseks majandus- ja kutsetegevuses. Praegusel juhul ei ole asjaolul, et tarbija korterit välja üüris, mõju pooltevahelisele suhtele, selles ei tegutsenud avaldaja majandus- ja kutsetegevuses. Vaidlus kuulub lahendamisele tarbijavaidluste komisjonis. Avaldaja esitab etteheiteid mitte pooltevahelisele lepingusuhtele vaid sellele, et ta ei valinud kindlustuslepingut sõlmides kindlustuskaitse ulatust arvestades enda korteri väljaüürimisega. Samas ei ole avaldaja selgitanud miks ta ei esitanud kauplejale teavet, et korterit üüritakse välja. Kui seda teavet ei esitatud, et saanud kaupleja selle riskiga kindlustuslepingut sõlmides arvestada. Avaldaja esitatust ei selgu, et kaupleja oleks sõlminud puudusega kindlustuslepingu. Miski ei tõenda, et avaldaja ja kaupleja vahelise lepingu alusel oleks pidanud hüvitatama kahjud, mille mittehüvitamist avaldaja kauplejale ette heidab. Avaldaja on sõlminud kindlustuslepingu ja kindlustuslepingu tüüptingimused on lepingu osaks saanud. Avaldaja väitel ei ole kaupleja neid temale selgitatud. Alates poliisi saamisest oli avaldajal võimalik tutvuda sõlmitud lepinguga ja soovi korral esitada kauplejale, kindlustusandjale otse või kaupleja kaudu taotlusi ja avaldusi. Asjaolu, et kui avaldaja ei teavita mingist riskist enda esindajat (kaupleja, kindlustusmaakler), siis sellel ei ole kindlustuskaitset, ei saa olla avaldaja jaoks üllatav ega arusaamatu. Vastava kindlustuslepingu tüüptingimused ei ole üllatavad ega esituslaadilt või sisult raskesti mõistetavad. Kohtuvälise vaidluste lahendamise korral kehtib kohtuvaidluses rakendatav põhimõte, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 ja 230 lõigetes 1. Menetlus toimub poolte esitatu alusel. Pool, kes esitab mingi asjaolu, peab selle tõendama. Kindlustusandja hüvitamiskohustus tekib VÕS § 476 lg 1 alusel. Antud juhul ei olnud see, mille hüvitamist soovib avaldaja, kindlustusjuhtum. Esitatu põhjal ei teavitanud avaldaja enda esindajat (kaupleja) sellest, et tal niisugused soovid kindlustuslepingu osas on. Kaebus on tõendamata ja seda ei saa rahuldada. Avaldajal puudub nõue kaupleja vastu.