Üldandmed
Äriregister · 9 h tagasi- Õiguslik vorm
- Osaühing
- Esmaregistreerimise kuupäev
- 30.04.2004Äriregister
- Aadress
- Õismäe tee 187-28ADS / Äriregister
- E-post
- [email protected]Äriregister
- Telefon
- +372 53476100Äriregister
- Põhitegevusala
- EMTAK 49411 — Kaubavedu maanteelÄriregister · MTA
- KMKR number
- EE100901449MTA · käibemaksukohustuslane
Juhtorgan (2)
Äriregister · 9 h tagasiAsutajad (2)
Äriregister · 9 h tagasiOsanikud
Äriregister · 9 h tagasiTegelikud kasusaajad
Äriregister · 9 h tagasiAruanded (6)
Äriregister majandusaasta aruanded · 1 päeva tagasi| Aasta | Müügitulu | Kasum | Omakapital | Varad | Töötajaid | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2024 | 2 916 081 € | −239 495 € | 256 823 € | €778k | 8 | 30.06.2025 |
| 2023AUD | 2 186 296 € | 23 380 € | 496 318 € | €1.4m | 10 | 30.06.2024 |
| 2022AUD | 2 474 502 € | 112 965 € | 494 444 € | €1.4m | 14 | 30.06.2023 |
| 2021AUD | 2 848 102 € | −129 703 € | 381 479 € | €1.6m | 19 | 08.06.2022 |
| 2020AUD | 3 231 805 € | 10 990 € | 590 778 € | €1.8m | 32 | 01.07.2021 |
| 2019AUD | 3 429 474 € | −24 665 € | 609 866 € | €2.0m | 38 | 21.10.2020 |
Maksud, käive ja töötajad
Maksu- ja Tolliamet · 10.04.2026 seisuga| Aasta | Käive (a) | Riigimaksud | Tööjõumaksud | Töötajaid (Q4) |
|---|---|---|---|---|
| 2026I kv | 391 637 € | 12 831 € | 11 811 € | 4 |
| 2025 | 2 595 710 € | 131 651 € | 73 590 € | 3 |
| 2024 | 3 447 830 € | 419 198 € | 138 112 € | 5 |
| 2023 | 2 305 468 € | 401 997 € | 166 477 € | 7 |
| 2022 | 3 082 603 € | 472 387 € | 210 315 € | 9 |
Kvartali jaotus
| Aasta | Q1 | Q2 | Q3 | Q4 |
|---|---|---|---|---|
| Käive 2026 | €392k | — | — | — |
| Riigimaksud 2026 | €13k | — | — | — |
| Tööjõumaksud 2026 | €12k | — | — | — |
| Töötajaid 2026 | 4 | — | — | — |
| Käive 2025 | €894k | €639k | €500k | €563k |
| Riigimaksud 2025 | €45k | €29k | €36k | €21k |
| Tööjõumaksud 2025 | €28k | €21k | €13k | €12k |
| Töötajaid 2025 | 3 | 3 | 3 | 3 |
| Käive 2024 | €603k | €882k | €840k | €1.1m |
| Riigimaksud 2024 | €97k | €102k | €103k | €117k |
| Tööjõumaksud 2024 | €42k | €37k | €31k | €28k |
| Töötajaid 2024 | 6 | 5 | 5 | 5 |
| Käive 2023 | €534k | €548k | €518k | €705k |
| Riigimaksud 2023 | €111k | €108k | €69k | €114k |
| Tööjõumaksud 2023 | €49k | €38k | €39k | €40k |
| Töötajaid 2023 | 7 | 7 | 7 | 7 |
| Käive 2022 | €912k | €679k | €634k | €858k |
| Riigimaksud 2022 | €125k | €120k | €118k | €109k |
| Tööjõumaksud 2022 | €51k | €52k | €58k | €50k |
| Töötajaid 2022 | 12 | 11 | 10 | 9 |
Tegevusload (2)
Majandustegevuse register · 8 h tagasiTarbijavaidluskomisjoni otsused (4 · 2 tarbija kasuks · 2 tarbija kahjuks)
TTJA · 37 min tagasiPooled on sõlminud üürilepingu. Komisjoni hinnangul on kaupleja taotlus menetluse lõpetamiseks põhjendamatu. Esitatud asjaolude ja tõendite alusel on komisjonil võimalik asjas otsus teha. Näita rohkem
Tarbija esitatud väited kahjustuste puudumise või nende ebakohase tõendamise kohta ei ole põhjendatud. Kaupleja on sõidukil esinenud kahjustuste olemasolu ja nende kõrvaldamise kulu kohta esitanud usaldusväärsed asjaolud ja tõendid. Tarbija esitatud väited tõendite ebausaldusväärsuse kohta ei ole õiged. Tarbija on tuginenud väitele, et kauplejal puudub nõue, kui kaupleja ei ole taotlenud hüvitist kindlustusandjalt. Pooltevaheline leping ei pane kauplejale kohustust esitada kahju hüvitamise nõuet kindlustusandjale. Kauplejal on ka juhul, kui nõue esitatakse kindlustusandjale, võimalik esitada tarbijale nõue omavastutuse ulatuses. Kaupleja on tõendanud, et tarbija tagastas sõiduki kahjustustega, mille kõrvaldamise kulu ületab omavastutust, mis on tuhat eurot. Sõiduki valduse tagastamine ja sõiduki seisundi tuvastamine on toimunud lepingule vastavalt. Vastavalt pooltevahelise lepingu tüüptingimuste punkt 7.7 kohaselt Rentnik on kohustatud Sõiduki tagastama Rendilepingus märgitud tähtajal ja asukohas. Sõiduki tagastamisel on Rentnikul õigus ja kohustus nõuda Sõiduki seisukorra kontrollimist Rendileandja esindaja poolt Rentniku juuresolekul. Juhul, kui Rentnik loobub oma õigustest ja kohustustest Sõidukit kontrollida, siis vastutab Rentnik Sõiduki seisukorra eest seni, kuni Rendileandja esindaja on selle sõiduki üle kontrollinud ning võimalikud vead tuvastanud. Komisjon nõustub kaupleja seisukohaga, et vastavalt poolte lepingu tüüptingimuste p 4.1. kohaselt Mistahes sündmusest (sh liiklusõnnetusest) või kolmanda isiku õigusvastasest käitumisest tekkinud kõik kahjud (sh kahjud sõidukile) kannab Rentnik juhul, kui nimetatud kahjusid ei hüvita kindlustus. Omavastutuse rakendamisel tasub omavastutuse Rentnik. Omavastutuse suurus on märgitud rendilepingule. Käesoleval juhul on Rendileandja kui Sõiduki margiesindus hinnastanud rahekahjustuste kõrvaldamise maksumuseks 1 272,64 eurot. See summa ületab kindlustusjuhtumi puhul rakenduvat omavastutuse piiri (1 000 eurot). Kuna kindlustus ei kata omavastutuse osa ega seisupäevadega seotud kahju, on rendilepinguga kooskõlas Rendileandja otsus pidada Rentniku tagatisest kinni 1 000 eurot rahekahjustuste hüvitisena ning mitte nõuda täiendavalt sisse kahjustuste tegelikku maksumust, mis on 272,64 euro võrra suurem omavastutusest. Selline käsitlus on Rentniku jaoks soodsam ja täielikult kooskõlas rendilepingu üldtingimuste punktiga 4.1 ning lepingulise vastutuse põhimõttega. Esitatu kohaselt ei ole kaupleja lepingut rikkunud, puudub kohustise rikkumine (VÕS § 100). Tarbijal ei ole alust õiguskaitsevahendite rakendamiseks (VÕS § 101).
Pooled on sõlminud töövõtulepingu sõiduki remondi kohta. Kaupleja esitas tarbijale hinnapakkumuse ja teostas tööd, kuid pärast töö lõpetamist esitas kaupleja tarbijale arve kokkulepitust suuremas summas. Tarbijale esitati enne töö teostamist hinnapakkumine summas 1586,37 eurot, selle kokkuleppega sõlmiti leping. Näita rohkem
Hiljem esitatud arve summa oli 1979,65 eurot, tarbija oli osaliselt nõus lisatööga, kuid summa 194.76 eurot osas tarbija eelarve suurendamisega ei nõustunud. VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Poolte lepingu kohta esitatut arvestades oli lepingu eelarve siduv. Seega ei oleks kaupleja saanud nõuda tasumist suurema summa ulatuses, kui oli poolte kokkulepe. Kui tarbija nõustub tasuma eelarvet ületavat osa osaliselt ja nõustub, et mingi osa töid on ta nõus tellima või tellis täiendava tööna, siis ei ole kauplejal siiski mingit alust nõuda kokkulepitust suuremat tasu ülejäänud summa ulatuses. Kaupleja vastuse kohaselt on tal tarbijaga kokkulepe, et sõiduki parkimine kaupleja territooriumil on tasuline ja tasu parkimise eest ületab vaidlusaluse summa. Asjaolu, et kaupleja on tasulisest parkimisest teatanud, ei tähenda antud lepingu dokumente arvestades, et sõidukit remonti tuues on sõlmitud kokkulepe tasulise parkimise kohta. Esiteks ei ole parkimistasu puudutav teave esitatud viisil, et seda saaks mõista pakkumuse osana. Teiseks ei ole tarbija parkimisteenuse ostmiseks esitatu põhjal nõustumust andnud. Kolmandaks ei saaks kaupleja parkimise eest tasu nõuda, kui sõiduk on kaupleja valduses kauplejast endast sõltuva asjaolu tõttu. Kaupleja nõudis tarbijalt kokkulepitust kõrgemat tasu. Tarbija vaidlustas kõrgema tasu nõude ja soovis korrektse arve väljastamist. Kaupleja arvet korrigeerima ei nõustunud. Tarbija päris e-kirja teel kauplejalt, kas kaupleja annab tarbijale sõiduki kätte, kui tarbija maksab kauplejale selle osa arvest, millega ta on nõustunud. Kaupleja jättis sellele päringule vastamata, seda saab tõlgendada keelduva vastusena. Seega keeldus kaupleja ise osalist täitmist vastu võtmast ja selle saamisel sõiduki valdust loovutama. Kaupleja on esitanud väite, et tema pakkumuses esitatud hinnad kehtivad vaid juhul, kui arve õigeaegselt tasutakse. Arvestades, et kaupleja keeldus osalise tasumise eest tarbija sõiduki valdust loovutamast oli kaupleja vastuvõtuviivituses ning tarbija ei ole omapoolse lepingu täitmisega viivitanud. Juriidilisele isikule tasumise alus on arve, kaupleja esitatud arve ei ole korrektne ja kaupleja keeldus seda korrigeerimast. Lisaks keeldus kaupleja sõiduki valdust arve osalisel tasumisel loovutamast, seetõttu ei ole alust kaupleja väitel, et esitatud hind oli tingimuslik ega ka kaupleja nõudel parkimise eest tasu saada. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kaupleja ei nõustunud osalise tasumise korral tarbija sõiduki valdust loovutama, seega võis tarbija kuni sõiduki loovutamiseni viivitada enda võla tasumisega. Kaupleja ei ole kasutanud pandiõigust töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks ega teatanud tarbijale selle alusel sõiduki valduse loovutamisest keeldumisest. Kuna pandiõigust ei kasutatud, oli kaupleja poolne sõiduki valduse loovutamise keeldumine õigusvastane. Kaupleja on enda kohustist rikkunud (VÕS § 100), kaupleja pidanuks tarbija pakutud 194.76 eurot madalama tasu vastu võtma ja sõiduki valduse loovutama. Sõiduki kinnipidamine toimus õigusliku aluseta. Tarbija võib esitada lepingu täitmise nõude VÕS § 101 lg 1 p 1 mõttes, mis on nõue väljastada sõiduk 1722,54 euro tasumisel. Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole.
Pooled sõlmisid töövõtulepingu sõiduki remonditöö teostamiseks. Vastavalt esitatud avaldusele häiris tarbijat sõidukist kostev kõrvaline heli. Kaupleja hinnangul põhjustas selle heli käigukasti kulunud laager. Näita rohkem
Mingeid muid olulisi kulumisi ega sõiduki funktsionaalseid häireid ei tuvastatud. Kaupleja teostas remonditöö, kuid tarbijat häirinud kõrvaline heli ei kadunud. Kaupleja teostas veel ühe remondi, kuid ka selle tulemusena kõrvaline heli ei kadunud. Kaupleja vastuväite kohaselt ei ole ta kohustatud töö eest saadut tagastama, sest töö teostamine oli tarbijaga kokku lepitud ning töö on teostanud. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 on töövõtulepingu puhul eesmärgiks poolte kokkulepitud eesmärgi saavutamine. Tarbija pöördus kaupleja poole sooviga, et teostataks sõiduki remont, mille tagajärg on kõrvalise heli kadumine. Esitatu põhjal ei suutnud kaupleja viga tuvastada, kuid eeldas erinevaid puudusi ja tegi enda eelduste põhjal erinevaid remonditöid, mis soovitud tulemust ei andnud. Teostatud remonditöö tagajärjena sai tarbija sõiduk parendusi, sellele paigaldati erinevaid detaile kulunud osade asemele, seetõttu võib eeldada, et tarbija sõiduki omandused ja kvaliteet paranesid, need kulud olid tarbijale kasulikud ja kahju hüvitise hindamisel tuleb arvestada VÕS § 127 lg 5, mille kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Komisjoni hinnangul on eeltoodud alusel põhjendatud nõude rahuldamine 50% ulatuses. Kaupleja on lepinguit rikkunud (VÕS § 100), kuna ei saavutanud poolte kokkulepitud eesmärki. Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei esine. Kaupleja pidi arvestama, et kui ta hindab autost kostuva kõrvalise heli põhjust valesti ja asub remontima midagi, mis seda heli ei põhjusta, siis ei hüvitata talle lepingu eesmärgi saavutamisega mitteseotud tööd või ka selleks kasutatud detailide maksumust. Seega on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kaupleja lepingurikkumisega ja tarbijal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist.
Märksõnad: autoremont, kahju hüvitamine
Tarbija tellis mootori ketipinguti vahetuse, kuid varsti tekkis õlileke, mida tarbija käis täiendalt kõrvaldamas ja mille eest esitati tarbijale hiljem arve. Tarbija arve tasumisega ei nõustunud, sest teda ei teavitatud, et tegemist on tasulise tööga. Tarbija soovis arve tühistamist. Näita rohkem
Kaupleja selgituste kohaselt valis tarbija säästuvariandi, sest tavaliselt asendatakse kogu ketikomplekt, kuid seekord ainult ketipinguti. Kõikide tööde tegemiseks oli tarbijaga olemas kokkulepe ja tarbijale selgitati riske. Viimase töö arve pidi tarbija tasuma hiljem. Komisjoni hinnangul tuleb jätta tarbija avaldus rahuldamata, sest puuduvad tõendid avalduse rahuldamiseks. Komisjoni hinnangul tellis tarbija nö säästutöö ning võttis sellega ka vastutuse, et on võimalus töö ebaõnnestumiseks. Komisjoni hinnangul on tavaline, et remondi käigus võib ilmneda täiendavate tööde vajadus ja sellise töö eest tasub tellija täiendavalt. Tarbijale esitatud arve on põhjendatud ja tegemist on uue tööga, mitte aga eelmise töö parandamisega ning tegemist ei ole töövõtulepingu rikkumisega. VÕS § 635 lg 4, VÕS § 641 lg 1, TKS § 46 lg 3 p 3
Riigihanked (1 · €40k)
Riigihangete register · 8 h tagasi| Kuupäev | Hange | Ostja | Summa |
|---|---|---|---|
| 11.05.2021 | Raamhange M1 ja N1 kategooria sõidukite hooldus- ja remonditööde teostamine | Aktsiaselts Tallinna Lennujaam | 40 000 € |
Ajalugu (20)
Äriregister kandedNäita ülejäänud 15 sündmust
Seotud ettevõtted
Sama isiku kauduKäesoleva ettevõtte seotud isikutel on rolle veel 11 ettevõttes.