Üldandmed
Äriregister · 3 h tagasi- Õiguslik vorm
- Aktsiaselts
- Esmaregistreerimise kuupäev
- 25.06.2004Äriregister
- Aadress
- Endla tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10122 Harju maakondADS / Äriregister
- E-post
- [email protected]Äriregister
- Veebileht
- www.parkimine.eeÄriregister · domeen aktiivne
- Telefon
- +372 6511530Äriregister
- Põhitegevusala
- EMTAK 52211 — Parklate tegevusÄriregister · MTA
- KMKR number
- EE101101374MTA · käibemaksukohustuslane
- Aktsiakapital
- 39 375,00 ۀriregister
Juhtorgan (4)
Äriregister · 3 h tagasiAsutajad
Äriregister · 3 h tagasiAktsionärid (3)
Äriregister · 3 h tagasiTegelikud kasusaajad (2)
Äriregister · 3 h tagasiMuud isikud (2)
Äriregister · 3 h tagasiTehnoloogiad
Veebilehe analüüs · 13 h tagasiAruanded (6)
Äriregister majandusaasta aruanded · 2 päeva tagasi| Aasta | Müügitulu | Kasum | Omakapital | Varad | Töötajaid | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2024AUD | 8 756 098 € | 1 325 311 € | 1 789 564 € | €3.2m | 53 | 30.06.2025 |
| 2023AUD | 6 970 833 € | 1 035 320 € | 1 464 253 € | €2.9m | 52 | 30.06.2024 |
| 2022AUD | 6 617 119 € | 1 471 302 € | 1 928 933 € | €3.2m | 52 | 30.06.2023 |
| 2021AUD | 5 638 188 € | 1 077 458 € | 2 839 756 € | €4.0m | 54 | 30.06.2022 |
| 2020AUD | 5 204 722 € | 1 086 806 € | 3 762 298 € | €4.7m | 59 | 30.06.2021 |
| 2019AUD | 6 778 967 € | 195 340 € | 2 675 492 € | €4.0m | 55 | 30.06.2020 |
Maksud, käive ja töötajad
Maksu- ja Tolliamet · 10.04.2026 seisuga| Aasta | Käive (a) | Riigimaksud | Tööjõumaksud | Töötajaid (Q4) |
|---|---|---|---|---|
| 2026I kv | 2 197 981 € | 258 246 € | 142 944 € | 48 |
| 2025 | 9 348 564 € | 1 699 860 € | 621 352 € | 68 |
| 2024 | 8 823 093 € | 1 578 537 € | 586 796 € | 72 |
| 2023 | 8 007 904 € | 994 890 € | 557 683 € | 71 |
| 2022 | 6 616 865 € | 1 134 130 € | 502 156 € | 54 |
Kvartali jaotus
| Aasta | Q1 | Q2 | Q3 | Q4 |
|---|---|---|---|---|
| Käive 2026 | €2.2m | — | — | — |
| Riigimaksud 2026 | €258k | — | — | — |
| Tööjõumaksud 2026 | €143k | — | — | — |
| Töötajaid 2026 | 48 | — | — | — |
| Käive 2025 | €2.3m | €2.4m | €2.4m | €2.3m |
| Riigimaksud 2025 | €303k | €362k | €719k | €316k |
| Tööjõumaksud 2025 | €149k | €149k | €177k | €146k |
| Töötajaid 2025 | 60 | 75 | 121 | 68 |
| Käive 2024 | €2.0m | €2.2m | €2.2m | €2.4m |
| Riigimaksud 2024 | €167k | €290k | €768k | €353k |
| Tööjõumaksud 2024 | €140k | €139k | €163k | €145k |
| Töötajaid 2024 | 55 | 66 | 66 | 72 |
| Käive 2023 | €1.8m | €2.1m | €2.0m | €2.1m |
| Riigimaksud 2023 | €149k | €176k | €463k | €207k |
| Tööjõumaksud 2023 | €124k | €134k | €155k | €145k |
| Töötajaid 2023 | 57 | 72 | 70 | 71 |
| Käive 2022 | €1.6m | €1.6m | €1.7m | €1.7m |
| Riigimaksud 2022 | €150k | €426k | €374k | €184k |
| Tööjõumaksud 2022 | €119k | €126k | €132k | €125k |
| Töötajaid 2022 | 58 | 57 | 54 | 54 |
Kommertspandid (1 · €1.0m)
Äriregister kommertspandidAmetlikud teadaanded (4)
Ametlikud Teadaanded · 14 h tagasiTarbijavaidluskomisjoni otsused (97 · 48 tarbija kasuks · 49 tarbija kahjuks)
TTJA · 5 h tagasiTarbija vaidlustas 60-eurose leppetrahvi, mis väljastati üks minut pärast sõiduki saabumist Tähesaju tee 11 parkimisalale. Tarbija leidis, et talle ei olnud tagatud mõistlikku aega parkimistingimustega tutvumiseks ja parkimiskella paigaldamiseks. Kaupleja leidis, et tasuta parkimise õiguse kasutamiseks tuli parkimise algusaeg fikseerida enne sõiduki juurest lahkumist ning tarbija rikkus parkimistingimusi. Näita rohkem
Komisjon leidis, et kuigi tarbija ei olnud parkimiskella paigaldanud, ei olnud ühe minuti jooksul objektiivselt võimalik parkimistingimustega tutvuda ja tasuta parkimise tingimusi täita. Komisjon märkis, et parkimiskorraldus peab võimaldama tarbijale mõistliku aja tingimuste täitmiseks ning enne sellise võimaluse andmist ei saa lugeda tarbijat parkimislepingu tingimustega nõustunuks. Komisjon leidis, et kauplejal puudus alus leppetrahvi nõudmiseks ning rahuldas tarbija avalduse.
Pooltel on kehtiv üürileping parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija on kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja kauplejal on tarbija vastu kehtiv leppetrahvi nõue (VÕS § 158). Rikkumist vabandavad ja tarbija vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Näita rohkem
Esitatud leppetrahvi nõue ei ole alusetu. Tarbija on vaidlustanud leppetrahvi summa, leides, et võrreldes parkimise eest maksmisele kuuluva summaga on nõutud leppetrahv põhjendamatult suur. Kaupleja nõudis 60 euro tasumist ja oli nõus leppetrahvi vähendamas 40 euroni, tarbija hinnangul on mõistlik leppetrahv 25 eurot. Põhjendamatult suur leppetrahv on võlgniku suhtes ebaproportsionaalne. Samas ei saa leppetrahv olla piiratud näiteks tasumata parkimistasu summaga, kuna lepingurikkumise tuvastamine ja menetlemine on kulu. Lisaks kahju hüvitamise funktsioonile on leppetrahvil ka preventiivne iseloom. Teoorias on leppetrahvi nõuet võimalik esitada täiendavalt kahju hüvitamise nõudele. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viidatud säte on analoogia alusel kohaldatav ka kohtueelses vaidluste lahendamise menetluses. Komisjon arvestab leppetrahvi nõude summa hindamisel , et tasumata jäänud parkimistasu summa on antud juhul väike. VÕS § 1132 lg 2 p 1 reguleerib sissenõudmiskulusid, antud võla puhul oleksid need piiratud 30 euroga. Komisjon arvestab leppetrahvi nõude summa hindamisel seda, et Tallinna ühistranspordis piletita sõidu eest on leppetrahv 80 eurot. Võrreldes parkimiskoha üürimisega on ühistransporditeenuse osutamise kulud oluliselt suuremad. Komisjon arvestab leppetrahvi nõude summa hindamisel seda, et Tallinna tasulise parkimise alal parkimise eest, kui parkimistasu ei ole makstud, kohaldatakse viivistasu 31 eurot. Komisjon leiab, et 60-eurone leppetrahv on antud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt suur. Arvestades eeltoodut on antud lepingurikkumise puhul mõistlik leppetrahvi summa 31 eurot.
Tarbija vaidlustas talle väljastatud leppetrahvi, mis määrati tasulises eraparklas parkimistasu maksmata jätmise tõttu. Tarbija leidis, et parkimisala oli eksitav ning hilisem nõue oli ootamatu. Kaupleja selgitas, et parkimisala oli nõuetekohaselt tähistatud ning leppetrahv õiguspärane.Komisjon leidis, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping, kuid vaidluse keskseks küsimuseks oli leppetrahvi aluseks oleva tüüptingimuse kehtivus. Näita rohkem
Parkimistingimuste kohaselt tekkis tarbijale kohustus tasuda 100 euro suurune leppetrahv, samas kui 24 tunni parkimistasu oli 4 eurot.Komisjon järeldas, et selline leppetrahvikohustus on ebamõistlikult suur ning tarbijat ebaproportsionaalselt kahjustav, mistõttu on vastav tüüptingimus tühine. Kuna leppetrahvinõue tugines tühisele tingimusele, puudus kauplejal alus leppetrahvi nõudmiseks ka 60 euro ulatuses ning tarbija avaldus rahuldati.
Tarbija vaidlustas temale parkimislepingu tingimuste eest määratud leppetrahvi ja taotles leppetrahvi tühistamist. Tarbija nõue ei olnud põhjendatud, komisjon jättis nõude rahuldamata.
Pooltel on üürileping parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija väidab, et liikluskorraldusvahenditest ei olnud aru saada, et antud kohas on tasuline parkimine. Kaupleja poolt esitatud parkimiskoha fotol on näha liiklusmärki Parkla, millel on viide parkimistsoonile ja sellele, et parkimistasu on „25 senti 30 minuti eest ja 5 eurot 24 tunni eest“. Näita rohkem
Märgi all on lisateatetahvel, mis selgitab tasuta parkimist, mis on „2 tundi tööpäevadel kell 8 kuni 17“. Kaupleja esitatud fotodel on näha, et tarbija sõiduk on pargitud eespool kirjeldatud liiklusmärgi juurde. Tarbijal ei olnud mingit takistust liiklusmärgi nägemiseks. Eeltoodud asjaolude alusel on liikluskorraldusvahendite alusel aru saada, missugune on kohas, kus tarbija sõiduki parkis, parkimiskord. Tarbija väited parkimiskorra arusaamatuse kohta ei ole põhjendatud. Kaupleja tõendites esitatud liikluskorraldusvahendid on arusaadavad. Tarbijal oli kohustus parkimise eest tasuda ja tarbija on lepingut rikkunud, jättes parkimise eest tasu maksmata. Tarbija on kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja kauplejal on tarbija vastu kehtiv leppetrahvi nõue (VÕS § 158). Rikkumist vabandavad ja tarbija vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Esitatud leppetrahvi nõue ei ole alusetu. Tarbija on vaidlustanud leppetrahvi summa, leides, et võrreldes parkimise eest maksmisele kuuluva summaga on nõutud leppetrahv põhjendamatult suur. Antud parklas on tasu 0,25 eurot 30 minutilise parkimise eest ja ööpäevase parkimise eest 5 eurot. Leppetrahv on tüüptingimuste alusel kuni 100 eurot. Kaupleja nõudis 60 euro tasumist. Leppetrahvil on kahju hüvitamise ja sanktsioonifunktsioon. Kauplejale tekkinud kahju seisneb saamata jäänud tasus ja rikkumise tuvastamise ning sellele järgnevas asjaajamises ning seonduvates kuludes. Leppetrahv vähem, kui 5 eurose võla tasumise eest, on ebaproportsionaalne, kui see ületab võlasummat enam, kui kümnekordselt. Põhjendamatult suur leppetrahv on võlgniku suhtes ebaproportsionaalne ja toob endaga kaasa vaidluste arvu suurenemise ja sellega kaasneva täiendava asjaajamise ning kulud. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viidatud säte on analoogia alusel kohaldatav ka kohtueelses vaidluste lahendamise menetluses. Komisjon arvestab leppetrahvi nõude summa hindamisel seda, et tasumata jäänud parkimistasu summa on antud juhul alla 5 euro. VÕS § 1132 lg 2 p 1 reguleerib sissenõudmiskulusid, antud võla puhul oleksid need piiratud 30 euroga. Komisjon arvestab leppetrahvi nõude summa hindamisel seda, et Tallinna ühistranspordis piletita sõidu eest on leppetrahv 80 eurot. Võrreldes parkimiskoha üürimisega on ühistransporditeenuse osutamise kulud oluliselt suuremad. Komisjon arvestab leppetrahvi nõude summa hindamisel seda, et Tallinna tasulise parkimise alal parkimise eest, kui parkimistasu ei ole makstud, kohaldatakse viivistasu 31 eurot. Komisjon leiab, et 60-eurone leppetrahv on antud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt suur. Arvestades eeltoodut on antud lepingurikkumise puhul mõistlik leppetrahvi summa 31 eurot.
Näita ülejäänud (92)
Tarbija parkis sõiduki tasulises parklas, kuid ei tasunud parkimistasu koheselt, mistõttu kaupleja määras leppetrahvi. Tarbija väitis, et makse viibis makseautomaadi juures olnud järjekorra tõttu, kuid see ei leidnud tõendamist. Komisjon leidis, et parkimisleping sõlmiti parklasse sisenemisel ning tarbijal oli kohustus tasuda parkimistasu vahetult pärast parkimist. Näita rohkem
Kuna tasu maksti alles pärast kontrolli teostamist, rikkus tarbija lepingut. Tarbija esitatud põhjendused ei vabanda rikkumist. Komisjon jättis tarbija avalduse rahuldamata ning leidis, et leppetrahvi määramine oli õiguspärane.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Asjaolude kohaselt tarbija parkis sõiduki tasulise eraparkla alal, ta ei tähistanud parkimise algusaega parkimiskellaga ega alustanud ka tasulist parkimist. Kaupleja määras parkimiskorralduse rikkumise eest leppetrahvi. Näita rohkem
Komisjoni hinnangul oli rikkumine tuvastatud ning leppetrahvi määramine põhjendatud. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.
Tarbija unustas parkimiskella kasutada, mistõttu määras kaupleja tarbijale leppetrahvi.
Pooled sõlmisid üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Vastavalt parkimiskohas paigaldatud teabele oli antud parkimiskohas lubatud parkida sõidukit isikule, kes on Karjäärikeskuse registreeritud klient. Tarbija ei ole tõendanud, et ta oli Karjäärikeskuse registreeritud klient. Näita rohkem
Seega ei ole tarbijal antud kohas parkimiseks õigust ja parkija on enda lepingust tulenevat kohustist rikkunud (VÕS § 100). Kohustise rikkumise korral on vastavalt lepingu tüüptingimustele kauplejal õigus esitada leppetrahvi nõue (VÕS § 158). Leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Tarbija kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 160), tarbija vastutust välistavaid asjaolusid ei ole esitatud. Kaupleja esitatud leppetrahvi nõue on põhjendatud ja kehtiv, tarbija avalduse rahuldamiseks puudub alus.
Pooled on sõlminud üürilepingu. Esitatu põhjal ei ole vaidlust, et tarbija jättis üüri (parkimistasu) maksmata. Vaidlus puudub selles, et lepingus on sätestatud leppetrahvi maksmise kohustus lepingurikkumise korral. Näita rohkem
Esitatud asjaolude kohaselt on tarbija lepingut rikkunud (VÕS § 100). Tarbija vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole. On mõistetav, et tegemist võis olla tähelepanematuse või eksimusega, kuid lepingusuhtes ei ole süü vastutuse alus, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud. Lepingu puhul kaasneb vastutus sellega, kui pool rikub lepingut, süüst olenemata. Leppetrahvi nõue on esitatud tähtaegselt ja on seaduslik vastavalt VÕS § 158.
Tarbija ja kaupleja vaidlevad parkimistrahvi väljastamise üle.
Tarbija ja kaupleja vaidlevad leppetrahvi üle.
Pooled sõlmisid üürilepingu/tasuta kasutamise lepingu. Tarbija sõitis tanklasse, kuhu on territooriumi valdaja poolt paigaldatud liiklusmärgid ja samuti lepingutingimused. Avaldaja rõhutab, et ei näinud peatumiskeelu liiklusmärki tanklasse sisse sõites ja see ei olnud sinna paigaldatud. Näita rohkem
Samas ei pea kõiki alal kasutatavaid liiklusmärke paigaldama sellele alale sissesõidu juurde. Peatumist keelav liiklusmärk, mis reguleeris liikluskorraldust kohas, kus avaldaja enda sõiduki parkis, oli paigaldatud nõuetele vastavalt ja oli nähtav. Sõidukijuht peab liikluskorraldusvahendeid märkama ja kui ta seda ei tee, ei muuda see liikluskorraldusvahendi sisu. Pooltel tekkis lepingusuhe ja vastavalt lepingule oli sätestatud lepingurikkumise korral võimalus esitada leppetrahvi nõue. Tarbija on kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja parkinud kohas, kus see lubatud ei ole ning sellega rikkunud pooltevahelist lepingut. Lepingutingimused olid parkimiskohas nähtavad ja sätestavad selles olukorras leppetrahvi tasumise kohustuse (VÕS § 158 lg 1). Kohustuse rikkumine avaldaja poolt ei olnud vabandatav, seega ei ole kaupleja nõudeõigust minetanud (VÕS § 160). Esitatud asjaolude kohaselt on tarbijal leppetrahvi tasumise kohustus kauplejale ja avaldaja esitatud nõue kohustuse puudumise tuvastamiseks ja leppetrahvi tagasinõudmiseks on alusetu.
Pooled sõlmisid üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. (VÕS § 271). Vaidlus puudub selles, et kohas, kus avaldaja parkis, on liikluskorraldusvahendid, mille alusel on aru saada, et tegemist on tasulise parklaga. Avaldaja väitel on temalt parkimistasu maksmata parkimise eest leppetrahvi nõudmine õigusvastane, sest antud parklas ei toiminud kaupluse Maxima parkimisäpp. Näita rohkem
Maxima kodulehel on loetelu kauplustest, kus Maxima äpi kasutajad saavad panna oma sõiduki äpiga tasuta parkima (vt. https://www.maxima.ee/app/pargi-aepiga). Nimetatud loetelus puudub Maxima kauplus aadressil Soldina 20, Narva, kus parkis avaldaja. Kaupleja ei vastuta selle eest, kuidas on kolmas isik korraldanud parkimist enda kaupluste juures ja kas kolmanda isiku kasutatav äpp toimib korrektselt või mitte. Antud juhul ei nähtu esitatu põhjal, et viidatud kolmas isik pakuks äpi kaudu parkimisteenust vaidlusaluses kohas. Kui avaldaja leiab, et temale on tekitanud kahju viidatud kaubanduskeskuse pidaja, mille lähedale ta parkis, siis tuleb nõue esitada sellele isikule, mitte parklavaldajale. Esitatu põhjal ei selgu, et avaldajal oli leping kolmanda isikuga parkimisteenuse saamiseks või kauplejale parkimise eest tasumiseks. Vaidlus puudub selles, et antud parklas olid liikluskorraldusvahendid, mille alusel selgus, et see on tasuline parkla. Paigaldatud viitadest, liiklusmärkidest ja juhistest on mõistetav, et parklas saab tasuta parkida parkimiskellaga 2 tundi ning pärast tasuta parkimisaja lõppu tuleb parkimise eest tasuda alates esimesest minutist. Kui parkimise algusaja fikseerimine parkimiskellaga on nõutav, siis puudub võimalus fikseerida parkimisaega muul tarbijale sobilikumal või meeldivamal viisil kaupluse ostutšekiga, pardakaamera salvestisega, äpiga vms. Sellises olukorras ei saa tarbija omapoolselt uusi tingimusi kehtestada või kokku leppida ilma teise poole nõusolekuta. Poolte vahel on kehtiv leping parkimiskoha üürimiseks. Leppetrahvinõue on esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Leppetrahvi teade on 15.04.2025 asetatud sõiduki esiklaasile kojamehe alla, samal ajal, kui rikkumine tuvastati, seega on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Avaldaja on kohustust rikkunud (VÕS § 100), kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 160). Esitatu põhjal on avaldajale esitatud leppetrahvinõue seaduslik ja kehtiv ning avaldajal on leppetrahvi tasumise kohustus.
Tarbija vaidlustab leppetrahvinõuet parkimistingimuste eiramise eest.
Tarbija ja kaupleja vaidlevad leppetrahvinõude üle. Tarbija rikkus kaupleja kehtestatud parkimiskorraldust.
Tarbija esitas avalduse leppetrahvi tühistamiseks põhjusel, et ta ei viibinud tasulise parkimise alal.
Tarbija ja kaupleja vaidlevad parimistrahvi tasumise kohustuse üle.
Pooled vaidlevad leppetrahvi suuruse üle.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Asjaolude kohaselt parkis tarbija oma sõiduki järgimata pidevjoonega tähistatud parkimiskohti. Kaupleja määras parkimiskorralduse rikkumise eest leppetrahvi. Näita rohkem
Komisjoni hinnangul oli rikkumine tuvastatud ning leppetrahvi määramine põhjendatud. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.
Poolte vahel oli üürileping sõiduki parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija tasus leppetrahvi ja sissenõudmiskulud nõude saamisel inkassofirmalt, kuid ei nõustu sissenõudmiskulude tasu nõudega, sest kaupleja ei olnud tarbijale nõuet kätte toimetanud. Kaupleja seisukoht, et kui isik lahkub enne, kui talle nõue esitada jõutakse, siis ei saa talle kohapeal nõuet kätte toimetada, on õige. Näita rohkem
Siiski ei saa tarbija nõuet tasuda, kui talle ei ole teada nõude summa, selle esitaja ja tasumise rekvisiidid. Nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kui seda ei ole esitatud. Vastavalt VÕS § 821. lg 1 p 1 kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Eelnevat tuleb tõlgendada vastavalt TsÜS § 68 lg 1, mille kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Antud juhul ei ole isikule tahteavaldust kätte toimetatud. Sissenõudmiskulude tegemine olukorras, kus kaupleja ei olnud nõuet tarbijale kätte toimetanud, ei olnud põhjendatud. Olukorras, kus isik lahkub enne, kui talle jõutakse väljastada leppetrahvi teade, tuleb see isikule muul viisil kätte toimetada.
Pooltel on vaidlus selle üle, kas pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki parkimiskoha kasutamiseks ja kas kauplejal on tarbija vastu leppetrahvi nõue. Tarbija esitatud fotode (lisa 4, 6, 2.7 alusel leiab komisjon, et parkimise korraldus ei ole arusaadav. Parkimistingimuste kollane tahvel (foto 2.7) on paigaldatud viisil, millest ei ole aru saada, millise ala kohta need on mõeldud. Näita rohkem
Need ei viita parkimistsoonile Tsoon P570, millele viitab kaupleja. Tarbija fotol 2.7 on liiklusmärk „Peatumise keeld“ ja seda täpsustav lisateatetahvel on “Eraparkla”. See kooslus ei anna mingit teavet. Kui peatumine on keelatud, siis ei või ka parkida ning eraparklale viitamine on kontekstivaba. Kaupleja arusaam tarbija fotol 2.7 kujutatud lisateatetahvel tähistab antud kohas eraparkla algust, ei ole selliselt arusaadav. Sest samas vasakul on märk „Parkla“, mis näitab, et kahes suunas on tavaparklad ja ei täpsustata, et need on eraparklaga. Tavaparkla märkide all on viidad, mis täpsustavad, et vasakul on parkla ühe hoone klientidele ja paremal teise hoone klientidele – ei mingit viidet loa vajalikkuse ega eraparklale. Võib aru saada, et minnes mõlemas suunas on vaba parkimine. Parkimistingimused on tüüptingimused VÕS § 37 mõttes, tuleb arvestada, et kui tüüptingimused on vastuolulised, siis vastavalt VÕS § 39 lg 1 tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Vastavalt tüüptingimuste p 5 on ned siduvad vaid parkimisel “Operaatori parkimiskohale”. Seega peaks tüüptingimuste rakendamiseks olema vastavad kohad olema tähistatud kui "Operaatori parkimiskoht". Seda tähistust ei ole, kuigi ka tüüptingimuste p 6 alusel peaks midagi sellist olema, kui kohalduvad kauleja tüüptingimused. Kuna tarbija ei parkinud “Operaatori parkimiskohal”, siis ei ole tarbijal tekkinud üürilepingusuhet kauplejaga. Tüüptingimuste p 6 viitab sellele, et antud tüüptingimustele lisaks on veel tingimusi ja juhend, jääb arusaamatuks, kus on leitav juhend ja täiendavad tingimused. Mõistlik isik otsiks selle teabe põhjal tüüptingimuste tekstiga analoogset infotahvlit nagu on tahvel, millel on p 6. Tüüptingimustes viidatud täiendavad juhendid ja infotahvleid tarbija kasutatud parkimiskoha juures ei ole, seega ei olnud tarbija kasutatud parkimiskoht eraparklas. Tüüptingimuste punkt 7 kohustab asetama armatuurlauale dokumendi, mis tõendab parkimisõigust, samas ei selgu, kes sellise dokumendi võiks väljastada. Kasutatud liikluskorraldusvahendid ei sätesta reeglit, et parkimine toimub üksnes kellegi loal. Eeltooduga on vastuolus liiklusmärk, mis osutab nii vasakul kui paremal asuvatele tavaparklatele. Liiklusmärk on antud olukorras parkimistingimuste tahvli suhtes primaarne, kuna selle sisu on sätestatud seaduses. Poolte vahel ei tekkinud üürilepingusuhet, antud liikluskorraldusest ei ole võimalik aru saada, et tarbija parkis eraparklas, samuti ei ole võimalik aru saada, et tarbija oleks isegi juhul, kui ta parkis eraparklas, rikkunud lepingutingimusi. Leppetrahvi (VÕS § 158) rakendamine on võimalik kehtiva lepingu ja kohustuse rikkumise (VÕS § 100) korral. Antud juhul ei ole kaupleja suutnud tõendada, et tal on tarbijaga tekkinud lepingusuhe ja tarbija on parkinud kaupleja eraparklas ega seda, et tarbija on lepingut rikkunud. Antud ala liikluskorraldus vajaks korrigeerimist.
Pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki parkimiskoha kasutamiseks. Kaupleja leiab, et tal on tarbija vastu leppetrahvi nõue seoses sellega, et tarbija rikkus väidetavalt liiklusseaduse - LS § 20 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas. LS § 21 lg 2 p 6 kohaselt sõidukit ei tohi peatada ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui viis meetrit pärast neid kohti /…/. Näita rohkem
Kaupleja ei ole tõendanud, et tarbija on rikkunud lepingut. Vastavalt pooltevahelise lepingu osaks saanud tüüptingimuste p 2 (kaupleja vastuse lisa 2) tohib parkida vastavalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditele (viidad, teemärgistus, liiklusmärgid) ja/või parkimisoperaatori juhised. Keelatud on peatuda või parkida kohtades, mis on tähistatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Eelnimetatud tegusid ei ole esitatu kohaselt toimunud. Kuna tarbija poolt lepingurikkumist ei ole esitatu põhjal toimunud, siis kauplejal ei ole leppetrahvi nõudeõigust (VÕS § 158). Kaupleja vastuse kohaselt heidab kaupleja tarbijale ette liiklusseaduse rikkumist, mitte lepingurikkumist ja määrab trahvi selle eest. Kauplejal ei ole väärteomenetleja õigusi ja leppetrahvi määramise õigus ei tulene liiklusseadusest. Arvestades, et lepingurikkumine puudub, on kaupleja esitanud alusetu leppetrahvi nõude ja kaupleja peab nõudest loobuma.
Pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki parkimiskoha kasutamiseks. Parklas sai parkimiskellaga tasuta parkida 1 tund, edasi oli parkimine tasuline. Kaupleja hinnangul, on tarbija poolt parkimiskellale märgitud parkimise alguse aeg kell 08.50, tarbija hinnangul on see 09.50. Näita rohkem
Pooltevaheline leping on kehtiv ja eespool kirjeldatud tingimused (tund tasuta, edasi tasuline) on saanud lepingu osaks, selles vaidlus puudub. Parkimiskella tunniseier ehk väiksem seier annab teavet selle kohta, mis kell on ka suure seierita, suure seieri asend võimaldab saada täpsemat teavet. Tarbija on parkimiskella väikse seieri asetanud 9 peale ning suure seieri 10 peale. Hinnates tunniseieri asukohta on kell 9, mitte 10 ja lugedes seda koos minutiseieriga võiks sellest aru saada, et mõeldud on 08.50. Komisjon nõustub kaupleja poolt avalduse kohta esitatud seisukohaga ning ei korda seda. Kahe seieriga parkimiskellal tuleb parkimise algusaeg fikseerida ligilähedaselt mehaanilise kella seierite asetusega, vastasel korral ei ole see arusaadav. Antud kaasuses on aru saada, et kella väikse seieri ja suure seieri asendid ei ole päris heas kooskõlas, kuid parkimiskellal aja märkimise arusaadavus on tarbija riisko. Eeltoodut arvestades on kauplejal õigus nõuda tarbijalt leppetrahvi, sest parkimise alguseks on märgitud 08.50 ja parkimise kontrollimise ajaks oli sellest ajast enam, kui tund möödunud ja parkimistasu oli maksmata. Kaupleja ei ole tarbijale kahju tekitanud ega alusetult leppetrahvi nõudnud. Seega puudub kaupleja kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ja tarbijal ei ole kaupleja vastu kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p3 ja 115). Kauplejal on tarbija vastu leppetrahvi nõue (VÕS § 158).
Tarbija parkis oma sõiduki eraparklas asukohale, kuhu oli lubatud parkida ainult antud kinnistul asuva hoone üürnikel. Tarbija arvas, et tingimus laieneb ka temale, kui üürniku kliendile. Komisjon leidis, et mõiste „üürnik“ on sedavõrd üldlevinud, et igale isikule peaks olema arusaadav, et see ei ole samastatav mõistega „klient“ või „üürniku klient“. Näita rohkem
Seda enam, et samas parklas olid viited klientide parkimiskohtadele. Vajalikku hoolsust üles näidates oleks tarbija pidanud aru saama, et temale, kui kliendile, on ette nähtud eraldi parkimiskohad. Komisjon jättis avalduse rahuldamata.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Komisjon jättis nõude rahuldamata, kuna kaupleja tõendas lepingutingimustes ettenähtud leppetrahvi määramise õigust.
Poolte vahel on sõlmitud leping parkimiskoha kasutamiseks. Vastavalt lepingule oli parkimiskoha kasutamine tasuline, kuid tarbija kauplejale ei tasunud. Asjaolu, et tarbija tähelepanematuse tõttu tasus teisele kauplejale, ei muuda rikkumist vabandatavaks. Näita rohkem
Kaupleja vastus avaldusele käsitleb seda, et poolte vahel on tekkinud lepingusuhe ja seda, et parkimiskoht on tähistatud. Need kaupleja väited on õiged. Poolte vahel tekkis lepingusuhe, tarbija jättis parkimise eest tasumata ja rikkus sellega lepingut, asjaolusid arvestades ei ole rikkumine vabandatav. Siiski on parkimiskoha juures ka teisele parkimisalale viitav tähistus, mis võib tekitada segaduse, nagu antud juhtumil ja puudub kahtlus, et avaldaja püüdis parkimise eest tasuda, kuid eksis isikus, kellele tuleb tasuda. Teenuseosutaja peab arvestama, et kui erinevate parklahaldajate parklad on lähestikku, tekib olukordi, kus parkides teenusepakkuja A parklasse tasutakse selle eest teenusepakkujale B. Sellised eksimused on inimlikud. Selliste eksimuste tõttu toimub arvestatav osa vaidlustest parkimistasude üle ja vaidluste lühendamiseks oleks kohane mõelda selliste vaidluste erinevale käsitlustele, kui vaidlused isikutega, kes ei ole teenuse ees üldse tasunud. Näiteks mõistlik oleks parkimiskorraldajatel korraldada omavahel koostöö ja juhul, kui klient on eksinud ning parkimise eest valele isikule maksnud, võiks parkimistasu õigele isikule üle anda ja leppetrahvi mitte nõuda või nõuda oluliselt madalamas määras, kui maksimumsumma. Selline koostöö tähendaks parkimisteenuse osutajatele palju väiksemat ajakulu ja asjaajamiskulu kui näiteks praeguse vaidluse lahendamise ajakulu ja pingutus kõigile asjassepuutuvatele. See oleks vaidluste kiirem ja mõistlikum lahendamine ning ilmselt looks paremaid kliendisuhteid. Inimliku eksimuse puhul on kohane õiguskaitsevahendeid kasutada erinevalt, kui tahtlike rikkumiste puhul. Arvestada saab rikkumise põhjust ning tekkinud kahju suurust. Ka vaidluste massmenetluses tuleb kaaluda, kas teenusepakkujale on kasulik, kui vaidluses otsitakse ainult enda õigust kinnitavaid aspekte, jäetakse tähelepanuta vastaspoole argumendid ja lihtsalt üritatakse saavutada leppetrahvi maksimumsummat, mis võib olla väga oluliselt suurem võrreldes lepingujärgse tasu summaga. Kaupleja ei ole avaldusele esitatud vastuväidetes palju tähelepanu pööranud sellele, kas leppetrahvi summa on asjaolusid arvestades mõistlik, ehkki see oli avalduse peamine sisu. Võlaõigusseaduse § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Sama põhimõte on rakendatav vaidluste kohtueelsel lahendamisel. Komisjoni hinnangul ei ole avaldajalt nõutav leppetrahvi summa mõistlik, antud olukorras oleks vaide esitamisel olnud kohane leppetrahvi oluliselt vähendada.
Tarbija parkis end registreerimata tasulisel parkimiskohal ning talle väljastati leppetrahv. Tarbija väidab, et ei saanud parkimiskorraldusest aru.
Tarbija parkis tasulisel parkimiskohal eraparklas, ei tasunud parkimise eest ning leiab, et ta ei ole parkimistingimusi rikkunud.
Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et antud kohas parkimise eest, kui tegemist ei ole puudega isiku sõidukiga, võib määrata leppetrahvi. Avaldaja tugineb sellele, et parkimiskorra rikkumine on vabandatav (VÕS § 103), kuna ta ei teadnud, et tema sõidukile paigaldatud puudega isiku parkimisõigust tõendav kaart ei olnud kehtiv. Niinimetatud invakohal võib parkida sõiduk, millel on seda õigust tõendav dokument. Näita rohkem
Kui see dokument on tähtajaline, siis ei kehti dokument pärast seda, kui selle tähtaeg on möödunud. Seega ei olnud antud sõiduki puhul tõendatud, et sellega võib parkida invakohale. Sõiduki ja seonduvate dokumentide korrasoleku eest vastutab sõidukit juhtinud isik. Asjaolu, kas on vajalik ja mõistlik, et kõnealust parkimisõigust tõendav kaart väljastatakse tähtajalisena, et ole käesoleva vaidluse ese. Kui mingi dokument on enda õiguse tõendamiseks vajalik ja tegemist on tähtajalise dokumendiga, siis ei ole kehtivuse kaotanud dokumendil enam muud õiguslikku tähendust kui see, et antud dokument on minevikus kehtiv olnud. Sõidukijuhi suhtes kehtib erinevaid nõudeid. Sõidukijuht peab tagama, et ta käitub adekvaatselt liikluses, sealhulgas järgib liikluskorraldusvahenditega sätestatud nõudeid, samuti, et sõiduki suhtes on kehtivad dokumendid tehnoülevaatuse, kindlustuse ja juhi terviseseisundi kohta. Vastutust nende nõuete täitmise suhtes ei saa asetada kolmandatele isikutele. Vaidemenetluses oleks ehk olnud asjakohane esitada tõend, et antud sõiduki kohta on väljastatud ka uus ja kehtiv puudega isiku sõiduki tõend. See tõend oleks tõendanud, et antud sõiduki valdaja on endiselt puudega isik ning sellisel juhul oleks parkimise korraldaja saanud kaaluda, kas parkinud sõidukijuhi rikkumist saab lugeda vabandatavaks (VÕS § 103). Antud juhul selle kohta tõendeid ei esitatud. Kaupleja ei ole esitatu kohaselt enda lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja määratud leppetrahv on õiguspärane.
Pooled on sõlminud üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Vaidlus puudub selles, et leppetrahv määrati 31.10.2023 kell 09.18.07 ja mobiiläpi süsteemi vahendusel oli parkimine aktiveeritud 09.18.15. Kui parkimiskontrolör koostas leppetrahvinõude, siis võis tegemist olla olukorraga, kus tal ei olnud teavet, et tegelikkuses on parkimistasu makstud. Näita rohkem
Leppetrahvi vaidlustamisel vaidemenetluses oli kauplejale teada, et parkimistasu on makstud ja parkimine aktiveerus 8 sekundit pärast leppetrahvi määramist. Esitatu kohaselt on sõlmitud üürileping ning tarbija on lepingu täitnud ja kaupleja on tasu saanud. Kaupleja seisukoht, et tal on õigus leppetrahvile ja esineb tarbijapoolte lepingurikkumine, ei vasta esitatud asjaoludele. Esitatu kohaselt on kasutatud parkimise eest tasumiseks vahendit, mida kaupleja on võimaldanud kasutades enda lepingupartnerit - mobiilne parkimine. Asjaolu, et mobiilne parkimine võtab teatud aja, et parkimise kohta jõuaks teave kaupleja serverisse ja parkimiskontrolörini, on kaupleja riisiko. Antud juhul oli parkimise eest tasutud. Tekkinud 8 sekundiline viivitus ei õigusta kauplejat leppetrahvi määrama. Isegi, kui pidada tekkinud viivitust tarbija viivituseks, on see VÕS § 160 kohaselt vabandatav. Viivituse põhjustas kaupleja kasutatav lepingupartner ja andmesüsteem. Kui vaide laekumisel viga selgus, oleks kaupleja pidanud leppetrahvinõudest loobuma. Kaupleja peaks tegutsema heas usus (VÕS § 7) ning mõistlikult, praegune kaupleja teguviis seda ei ole. Mõistlik isik, kes tegeleb enda vara üürileandmisega, ei käituks nii, nagu kaupleja käesoleval juhtumil.
Komisjoni arvates ei olnud olukorras, kus 1) parkimislepingu sõlminud isik, so sõiduki parkinud juht oli kauplejale teada, 2) kaupleja oli tuvastanud lepingu rikkumise ja esitanud sõiduki juhile leppetrahvi nõude, 3) parkimislepingu poolte vahel oli toimunud vaidemenetlus (milles kaupleja pidi muu hulgas tuvastama, et vaie oli esitatud õigustatud isiku poolt), kauplejal mingit mõistlikku põhjendust teha järelepärimist riiklikkusse registrisse sõiduki omaniku andmete saamiseks. Arutlused tõendamise koormuse jaotamises on ainetud, kuna puudus ebaselge või vaieldav tõenamist vajav asjaolu.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimiskorralduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi, kuna tarbija ei näinud parklasse sisenemisel parkimistingimuste infotahvlit ega ole seetõttu nõudeid rikkunud. Komisjon nõustus tarbijaga ja rahuldas tarbija nõude.
Liiklusseaduse (LS) § 2 p 50 järgi on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. LS § 6 lg 6 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega (edaspidi – määrus) kehtestatud liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused. Määruse § 2 lg 1 järgi kehtestatakse liiklusmärgiga teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Näita rohkem
Kõnealuses vaidluses omavad tähendust keelu- ja mõjualamärkide ning osutusmärkide ja lisateatetahvlitega seonduvad nõuded (lg 2 p-d 3, 5 ja 8 ning määruse lisad 3, 5 ja 8). Muu parkimislepingu tingimusi kajastav liiklusväline teave tuleb parkimise korraldajal parkijatele nähtavaks teha viisil, mis ei eksita ega raskenda liikluskorraldusvahendite mõistmist.
Parkimise korraldaja sõlmib tähistatud parkimiskohta kasutada sooviva autojuhiga lepingu parkimisala kasutamiseks pakkumuse esitamise ja sellega nõustumise teel. Sõiduki juht ja parklapidaja sõlmivad parkimislepingu tingimustel, mis on nähtavaks tehtud parkla sissesõidu juures. Parkimisleping loetakse sõlmituks hetkest, kui parklasse sõitnud juht sõiduki tähistatud parkimisalale pargib. Näita rohkem
Arvestades lepingu sõlmimise viisi, eelkõige asjaolu, et parkija väljendab nõustumust avalikult väljapandud teabele (pakkumusele) teoga (sõiduki parkimisega), on komisjoni hinnangul oluline, et liiklusväline teave ja liikluskorraldusmärkidel olev teave on selge ja piisav parkimisotsuse tegemiseks. Olukorras, kus eraparkla on osaks suuremast parkimiseks kasutatavast / parkimist võimaldavast alast, tuleb erinevalt korraldatud tsoonid üksteisest selgelt eristada ja tähistada.
Tarbija parkis sõiduki tasulisel parkimisalal, kus oli liikluskorraldusvahendist paremal õigus tasuda parkida parkimiskellaga 1h. Kaupleja määras leppetrahvi, sest Kaupleja teadis, et liikluskorraldusvahendist paremal on kolm kohta tasuta parkimiseks, kuigi parkimiskohti on kokku rohkem. Tarbija sõiduk ei parkinud neil kolmel kohal. Näita rohkem
Komisjon pidas Tarbija eksimust vabandatavaks, sest liikluskorraldusvahendiga loodud märgistus ei olnud piisav, et keskmiselt mõistlik inimene mõistaks, mitu parkimiskohta on mõeldud tasuta parkimiseks.
Tarbija parkis sõiduki eraparklasse ja sai kahel korral leppetrahvi. Tarbijal oli territooriumi omanikuga sõlmitud üürilepingust tulenevalt õigus tasuta parkimisele, aga eelnimetatud õigus oli aegunud ja Tarbija ei kontrollinud parkimisõiguse olemasolu enne parkimist. Tarbija parkimisõigus uuendati paar kuud hiljem. Näita rohkem
Tarbija nõudis Kauplejalt leppetrahvide tühistamist. Komisjon jättis Tarbija avalduse rahuldamata, sest Tarbija vastutab parkimisõiguse olemasolu eest ja peab seda enne parkimist kontrollima.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimiskorralduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi, kuna tarbija kasutas kaupleja lubatud tasuta parkimisaega ja oli parkimise alguse parkimiskellaga märgistanud. Selles eraparklas andis tasuta parkimise õiguse vaid sõiduki registreerimine parkimiskioskis. Tarbija seda nõuet ei järginud, leppetrahvi määramine oli põhjendatud. Näita rohkem
Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimiskorralduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi, kuna tarbija kasutas kaupleja lubatud tasuta parkimisaega ja oli parkimise alguse parkimiskellaga märgistanud. Selles eraparklas andis tasuta parkimise õiguse vaid sõiduki registreerimine parkimiskioskis, kuna tarbija seda nõuet ei järginud, oli leppetrahvi määramine põhjendatud. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Tarbija kasutas parkimise alustamise registreerimisel mobiilirakendust ning märkis sõiduki parkimise kohaks ebaõige parkla. Komisjon tuvastas lepingutingimuse rikkumise, kuna tarbijal oli võimalus õige parkimise tsoon välja selgitada. Näita rohkem
Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Tarbija soovis kasutada õigust parkida 15 minutit tasuta, kuid ta ei fikseerinud parkimiskellaga parkimise algusaega ja eemaldus sõidukist. Komisjon tuvastas lepingutingimuse rikkumise, millise eest võis kaupleja määrata leppetrahvi. Näita rohkem
Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Asjaolude kohaselt kasutas tarbija parkimise alustamise registreerimisel mobiilirakendust ning märkis sõiduki parkimise kohaks ebaõige parkla, seetõttu kaupleja ei saanud parkimistasu. Komisjon tuvastas lepingutingimuse rikkumise, kuna tarbijal oli võimalus õige parkimise tsoon välja selgitada. Näita rohkem
Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimise leppetrahvi. Tarbija saatis parkimise algusaja kohta sõnumi sisestades ekslikult sõiduki registreerimismärgi ja parkla tähise ette sõna tsoon. Kaupleja ei saanud kontrollimise ajal tuvastada, kas sõiduki parkimise algusaeg on fikseeritud. Näita rohkem
Asjaoludega leidis kinnitust, et tarbija parkimise alustamine õnnestus ja kaupleja sai parkimistasu kätte. Leppetrahvi nõue ei olnud põhjendatud, komisjon rahuldas tarbija nõude.
Asjaolu, et Tarbijal puudus tahe eirata parkimiskorralduse nõudeid tõendab sõiduki parkimise registreerimine parkimiskioskis. Sõiduki sisenemisel parkimisalale oli vastav info, et parkimine tuleb registreerida parkimiskioskis. Antud nõudest Tarbija juhindus. Näita rohkem
Komisjon ei tuvastanud, et Tarbija rikkus parkimistingimuste punktis 13 märgitud hoolsuskohustust, mille puhul oli Kaupleja õigustatud kohaldama leppetrahvi. Kui sõiduk pargiti tagurdades nagu nähtub auto asukohast, siis infopost parkimiseks Karjäärikeskuse külalistele, ei pruukinud jääda sõidukijuhi vaatevälja. Kui tegemist oli eraldatud parkimiskohaga, siis esineb kohustuse rikkumise vabandatavus VÕS § 103 järgi. Komisjon peab vajalikuks märkida, et asjatute vaidluste ärahoidmiseks tuleks ka info eraldatud parkimiskohtade registreerimise kohta selgemini välja tuua infotahvlil parklasse sisenemisel. See juhiks sõidukijuhtide tähelepanu eraldatud parkimiskohtade jälgimisele.
Parkimistingimuste punkt 13 kohaselt sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ja lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhisest. Kaupleja tõendas, et Tarbija parkis sõiduki parkimiskeelu alal, mis nähtub fotodelt, millega rikkus parkimistingimuste punkti 13 ning selle eest kohaldati leppetrahvi. Komisjon nõustub Kauplejaga, et sõiduki parkimine keset asfaltplatsi ei ole lubatud,. Näita rohkem
Parkida tohib märgistatud parkimiskohale. Liiklusreeglite järgmise kohustus eraparklas oli Tarbija kohustus tulenevalt parkimistingimuste p-st 13. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
Parkimistingimuste näol on tegemist lepingu tüüptingimustega VÕS § 37 lg 1 alusel, mis on lepingu osaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Parkimistingimuste punkt 13 kohaselt sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ja lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhisest.
Sõiduki paigutamisega tasulise parkla alale sõlmitakse selle ala sissesõidu juures nähtaval olevatel (tüüp)tingimustel üürileping VÕS § 271 tähenduses, mille ese on sõiduki ajutiseks hoidmiseks vajaliku maa-ala kasutusse andmine (parkimisleping).
Pooled sõlmisid kehtivalt üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija on lepingut rikkunud märkides sõnumisse, millega alustati parkimine, vale sõiduki andmed. Selliselt on tarbija rikkunud parkimistingimuste punkti 11 jättes edastamata pargitud sõiduki registreerimisnumbri. Näita rohkem
Tarbija edastas teise sõiduki registreerimisnumbri. Kuna tarbija ei edastanud kauplejale tõendit selle kohta, et sõiduk, mille number oli märgitud sõnumis, ei asunud parkimisajal nimetatud parklas, oli kaupleja otsus leppetrahvi mitte muuta, ootuspärane. Komisjonile on tarbija esitanud tõendi selle kohta, et sõiduk, mille registreerimisnumber kauplejale edastati, ei asunud tegelikult parklas. Esitatud tõend on usaldusväärne ning komisjon loeb selle asjaolu tõendatuks. Tarbijale määratud leppetrahv on selle eest, et tarbija parkis sõiduki parklasse tasu maksmata. Tarbija on tõendanud, et tegelikkuses oli tasu makstud. Kui tasu oli makstud, siis seda rikkumist, mida kaupleja tarbijale ette heitis, ei ole toimunud. Samas on tarbija siiski lepingut rikkunud, teatades kauplejale ebaõige numbri ja seetõttu määras kaupleja leppetrahvi. Lepingurikkumine põhjustas kauplejale ettekujutuse, et parklasse pargitud sõiduki eest ei ole tasutud. Parkimisega seonduv ja sõnumi saatmise korrektsus on tarbija riisiko. Komisjon leiab, et tarbija eksitus ei muuda lepingurikkumist vabandatavaks. Siiski on olukord, kus parkimistasu jäetakse maksmata väga erinev sellest, kui parkimistasu makstakse kuid ekslikult esitatakse vale sõiduki andmed. Kaupleja poolt määrastud leppetrahv on määrastud arvestades lepingurikkumist, kus sõiduk on pargitud parkimistasu maksmata. Tegelikult sellist rikkumist ei olnud, eksisteeris tarbija eksimus sõiduki andmete esitamisel. Tegelikult toimunud lepingurikkumise eest on kohane leppetrahv 10 eurot.
Pooled sõlmisid kehtivalt üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija on lepingut rikkunud märkides sõnumisse, millega alustati parkimine, vale sõiduki andmed. Selliselt on tarbija rikkunud parkimistingimuste punkti 11 jättes edastamata pargitud sõiduki registreerimisnumbri. Näita rohkem
Tarbija edastas teise sõiduki registreerimisnumbri. Kuna tarbija ei edastanud kauplejale tõendit selle kohta, et sõiduk, mille number oli märgitud sõnumis, ei asunud parkimisajal nimetatud parklas, oli kaupleja otsus leppetrahvi mitte muuta, ootuspärane. Komisjonile on tarbija esitanud tõendi selle kohta, et sõiduk, mille registreerimisnumber kauplejale edastati, ei asunud tegelikult parklas. Esitatud tõend on usaldusväärne ning komisjon loeb selle asjaolu tõendatuks. Tarbijale määratud leppetrahv on määratud selle eest, et tarbija parkis sõiduki parklasse tasu maksmata. Tarbija on tõendanud, et tegelikkuses oli tasu makstud. Kui tasu oli maksnud, siis seda rikkumist, mida kaupleja tarbijale ette heitis, ei ole toimunud. Samas on tarbija siiski lepingut rikkunud, teatades kauplejale ebaõige numbri ja seetõttu määras kaupleja leppetrahvi. Komisjon leiab, et tarbija eksitus ei muuda lepingurikkumist vabandatavaks. Siiski on olukord, kus parkimistasu jäetakse maksmata väga erinev sellest, kui parkimistasu makstakse kuid ekslikult esitatakse vale sõiduki andmed. Viimati nimetatud lepingurikkumise eest on kohane leppetrahv 10 eurot.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi, kuna tarbija ei parkinud, vaid üksnes peatus kauba mahalaadimiseks. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata, kuna tarbija nõue ei olnud põhjendatud.
Tarbija on vaidlustanud selle, et antud kohas oli liiklusmärkidest tulenevalt tasuline parkimine. Sellest tulenevalt väidab tarbija sisuliselt, et tal ei ole kauplejaga üürilepingut, mille alusel on kaupleja esitanud leppetrahvi nõude. Kaupleja esitatud tõenditest ei selgu, et kohas, kus parkis tarbija, on kehtestatud tasuline parkimine. Näita rohkem
Kaupleja esitatud fotod kaupleja vastuse lisas 1 ei ole ühildatavad teiste kaupleja esitatud fotodega, nende põhjal ei saa väita, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Kaupleja vastuse lisades 2.1 ja 2.2 esitatud fotodel olevad parkimiskorra tähistused ei tõenda, et tasulise parkimise kord on kehtestatud kohas, kuhu oli pargitud tarbija sõiduk. Kaupleja vastuse lisa 3 kohaselt ei ole tegemist tasulise parkimise alaga, alal puuduvad tasulise parkimise tähised. Kaupleja vastuse lisa 4 ei ole seostatav antud parkimiskohaga. Esitatu kohaselt ei ole tarbija parkinud kohas, kus kauplejal on õigus parkimise eest tasu nõuda. Asjaolu, et tarbija ja kaupleja vahel on leping, peab tõendama kaupleja. Kaupleja esitatud tõendite kohaselt ei ole kohas, kus parkis tarbija sõiduk, kehtestatud tasulist parkimist. Ei ole tõendeid, et selles kohas on kehtivad parkimistingimused, mille on kaupleja esitanud enda vastuse lisas 4. Kaupleja ja parkija vahel ei ole sõlmitud üürilepingut (VÕS § 271) parkimiskoha kasutamiseks. Kuna pooltevaheline leping puudub, ei olnud kauplejal alust esitada leppetrahvinõuet tarbija vastu ja alusetult saadud 30 eurot tuleb kauplejal tarbijale tagastada.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Asjaolude kohaselt märkis tarbija parkimisaja alguse fikseerimisel ebaõige tsooni, seetõttu kaupleja ei saanud parkimistasu. Komisjon tuvastas lepingutingimuse rikkumise, kuna tarbijal oli võimalus õige parkimistsooni ise välja selgitada. Näita rohkem
Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus tasuda kauplejale aegunud parkimise leppetrahvi ja sellega kaasnevaid muid nõudeid. Komisjon arvestas tarbija aegumise vastuväitega ja rahuldas tarbija nõude.
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus tasuda kauplejale sõiduki ja haagise üheaegsel parkimisel haagise parkimise eest eraldi leppetrahvi. Komisjon rahuldas tarbija nõude.
Tarbija palus tuvastada, et temal esinesid asjaolud, millised võimaldavad määratud leppetrahvi summat vähendada. Komisjon leidis, et saab tarbija terviseriket arvestada ning vähendas määratud leppetrahvi.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimise leppetrahvi, tarbija oli parkimisautomaadis parkimise eest tasunud. Kaupleja vaidles nõudele vastu, kuna tarbija oli sisestanud sõiduki registreerimisnumbri osaliselt, kaupleja ei saanud parkimisõigust kontrollida. Komisjon rahuldas tarbija nõude, kauplejal oli vaidemenetluses võimalus tegelikud asjaolud üle kontrollida.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi, kuna tarbija kasutas kaupleja lubatud tasuta parkimisaega ja oli parkimise alguse parkimiskellaga märgistanud. Tarbija ei teinud parkimiskella väljastpoolt autot täies ulatuses nähtavaks, parkimise algusaeg ei olnud selgelt tuvastatav, sellisel juhul algas tasuline parkimine parkimise algushetkest alates. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi selle eest, et ta ei olnud määranud parkimisaja algust parkimiskellaga. Komisjon tuvastas, et tarbija rikkus parkimiskorda, kuid rikkumise iseloomu ja tarbija poolt rikkumise toimepanemise tahte puudumise tõttu on leppetrahv põhjendatud vaid osaliselt.
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus maksta korteriühistu parklas leppetrahvi seetõttu, et talle ei toimetatud leppetrahvi teadet kätte, samuti puudus trahvi määramiseks alus. Komisjon rahuldas tarbija nõude.
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus maksta tasulises parklas ilma tasu maksmiseta parkimise eest leppetrahvi ja kaasnevaid kulusid. Tarbija oma väiteid ei tõendanud, komisjon jättis nõude rahuldamata.
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub leppetrahvide osas kohustus täita neist tulenevaid rahalisi kohustusi. Komisjon rahuldas tarbija nõude osaliselt ja tuvastas ühe leppetrahvi osas aegumise tõttu täitmise kohustuse puudumise.
Vaidlus puudub, et tarbija sõiduk asus parkimiskohas tasulise parkimise alal ja tarbija seal parkimise eest ei tasunud. Tarbija on esitanud kaks väidet:
1) tema sõiduk ei olnud seal pargitud, vaid üksnes peatus;
2) temale ei ole leppetrahvi teadet kätte toimetatud. Tarbija ei ole tõendanud, et tema sõiduk ei olnud antud parklasse pargitud. Näita rohkem
Esitatu kohaselt tuli tarbija sõiduki juurde, kui parkimiskontrolör vormistas trahviteadet. Tarbija väite kohaselt käis ta üksnes parkimistingimustega tutvumas. Asjaolu, et sõiduk ei olnud pargitud, on esitanud tarbija ning tarbija peab selle ka tõendama. Tarbija väide, et tegemist ei olnud parkimisega, ei ole tõend. Esitatud väide on tõendamata ja selle tõendamiskoormis on tarbijal. Vaidluste kohtueelses menetluses rakendub sama põhimõte, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1. Selle kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbija väide, et ta sai leppetrahvi määramisest teada hiljem, kui parkimise päeval, on vastuolus mõlema poole esitatud asjaoludega. Esitatud asjaolude kohaselt määrati tarbijale leppetrahv ning tarbija vaidles parkimiskontrolöriga selle üle ja siis lahkus parklast. Tarbijal oli teave leppetrahvi määramisest juba parkimise päeval, samuti sai tarbija sellest teada hiljem talle esitatud dokumentidest.
Vaidlus puudub selles, et tarbija parkis 28.12.2021 tasulisel parkimiskohal, kuid jättis parkimistasu maksmata. Vaidlus puudub ka leppetrahvi summa ning sissenõudmiskulu suuruse üle. Esitatu kohaselt tasus tarbija 16 eurot kauplejale 23.03.2022. Näita rohkem
Vastavalt esitatule oli see makse tehtud kaupleja täiendava nõudekirja alusel, milles anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks, tähtaeg oli 25.03.2022. Seega tasus tarbija võla kaupleja antud tähtajaks ning kauplejal puudub alus tarbija võla kohta mistahes teabe avaldamiseks, kuna see tasuti kaupleja antud tähtajaks. Esitatu kohaselt volitas kaupleja 23.03.2022 võlga sisse nõudma Julianos Inkassot, samal päeval oli võlg tasutud ning tasumise tähtaeg ei olnud veel saabunud. 11.04.2022 tasus tarbija Julianus Inkasso OÜ-le viimatinimetatu võlateatise alusel nõude summas 40,18 eurot. Arvestades, et võlg oli tasutud 23.03.2022 puudus 40,18 euro nõude esitamiseks alus. Kaupleja viitab, et tarbija on eksinud sellega, et ei teatanud kauplejale, et on võlgnevuse tasunud. Kauplejal ei ole alust nõda tarbijalt mingit eraldi teavitamist selle kohta, et tarbija tasus võla. Kauplejal sai 16 eurot 23.03.2022 ja oli sellest teadlik või pidi sellest teadlik olema alates samast ajast. Kui kaupleja või tema esindaja Julianus Inkasso loovutas pärast seda nõude kolmandale isikule, siis ei eksisteerinud enam nõuet, mis loovutati ja kaupleja pidi seda teadma. Järgnev võlgnevuse korduv sissenõudmine kaupleja esindaja poolt on kaupleja puuduliku töökorralduse ja kommunikatsiooni tulemus. Kaupleja ei ole esitanud tarbijale saadetud täiendava nõudekirja teksti vaid kaupleja on enda vastusele tarbija avaldusele (lisa3) lisanud üksnes kuvatõmmise kaupleja andmebaasist sellise kirja väidetava koostamise ja saatmise kohta. Seega tugineb komisjon kirja sisu osas tarbija esitatud teabele. Kaupleja ei ole selles kirjas täiendava tähtaja andmist eitanud. Kaupleja vastuse kohaselt nõue loovutati ja seda tõendab volikiri. Volikirja kohaselt ei ole nõue loovutatud vaid Julianus Inkassot on volitatud võlga sisse nõudma, see ei ole nõude loovutamine. Nõude loovutamine on kaupleja poolt tõendamata. Eeltoodu kohaselt on kaupleja avaldanud tarbija võlgnevuse teavet alusetult ja sellega kahjustanud tarbijat. Tarbija tasus võla kaupleja antud täiendavaks tähtajaks. Kaupleja peab lõpetama valeteabe avaldamise. Kauplejal tuleb viivitamata tagastada 11.04.2022 saadud 40,18 eurot, mille tarbija tasus kaupleja esindjale, kuna selle tasumise ajal oli tarbija nii põhivõla kui sissenõudmiskulud hüvitanud. Kaupleja on selle summa alusetult saanud.
Pooltel oli leping tasulise parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija on parkimiskoha kasutamise eest maksnud. Kaupleja väitel on tarbija lepingut rikkunud ja kaupleja nõudis selle eest leppetrahvi summas 10 eurot. Näita rohkem
Lepingurikkumine seisnes kaupleja väitel selles, et tarbija märkis sms-i sõna “TSOON”. Sõna “TSOON” märkimine sõnumisse oli tarbija eksimus. Selle eksimuse tagajärjeks ei olnud tarbija põhikohustuse ehk raha tasumise kohustuse täitmata jätmine. Kaupleja väitel tekitas tarbija viga ja leppetrahvi määramine talle kulu ja sellega seoses on trahvinõue põhjendatud. Esiteks ei ole sellise kulu tekkimine tõendatud ning teiseks on selline kulu kaupleja teenuse osutamisega seotud kulu, mida peab kandma kaupleja. Kaupleja peab arvestama, et kliendid eksivad ja kasutatavad tehnilised lahendused ei ole ideaalsed. Leppetrahvi alus oleks olnud, kui tarbija ei oleks parkimistasu maksnud. Kuna kaupleja oli parkimistasu saanud, puudus kauplejal leppetrahvi määramise ajal leppetrahvi nõudmiseks õiguslik alus, ehkki kaupleja töötajal ei olnud seda teavet. Kaupleja ei saa korraga sama parkimise eest nõuda nii parkimistasu kui leppetrahvi, selline käitumine on vastuolus poolte lepinguga ning VÕS §-s 6 toodud hea usu põhimõttega. Kauplejal tuleb alusetult saadud leppetrahv tagastada.
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus maksta lisaks parkimise leppetrahvile veel sissenõudmiskulusid ja viivist. Asjaolude kohaselt ei õnnestunud kauplejal anda tarbijale parklas üle leppetrahvi teadet. Kaupleja esitas tarbijale leppetrahvi, viivise ja kulude maksmise nõude esimest korda pärast kahe aasta möödumist. Näita rohkem
Tarbija tasus leppetrahvi teatel märgitud 14-päevase tähtaja kestel tähtaegselt. Kauplejal puudus sissenõudmiskulude ja viivise nõudmiseks alus, komisjon rahuldas tarbija nõude.
Kaupleja määras tarbijale leppetrahvi lepingu alusel, mis reguleerib parkimiskoha kasutamist. Tarbija esitatud foto põhjal on kohas, kus tarbija enda sõiduki parkis, vastuoluline ja segadusttekitav parkimiskorraldus. Ühe märgi kohaselt on tegemist ühe parkimiskorraldaja tasulise parkimise alaga ja teise märgi alusel on tegemist teise parkimisteenuse korraldaja tasulise parkimise alaga. Näita rohkem
Sealjuures ei saa teavituse põhjal välistada, et parkimise eest võibki tasuda ühe või teise parkimistsooni alusel, kuna märkide põhjal hõlmab üks tsoon ka teist tsooni. Arvestades puudulikku teavitust võis tarbija õigustatult aru saada, et tegemist on parkimistsooniga EP206. Arvestades paigaldatud teavituste asukohti võib keskmine mõistlik isik, kes pargib kohas, kuhu parkis tarbija, aru saada, et tegemist on parkimistsooniga EP206. Kuigi on olemas ka kaupleja parkimisteavitus on sellele parkimiskohale lähim teavitus tsoonimärgis EP206 ja seda arvestades on tegemist ilmselt puuduliku teavitusega. Parkides ühe parkimisteavituse mõjualasse ei pea isik läbi uurima kogu parkimisala tuvastamaks, et ega eemal ei ole märki, mis esimese teavituse muudab. Kuigi kaupleja viitab, et ei saa otsustada teise parkimiskorraldaja teavituse eest, ei saa vastutust parkimiskorralduse halva teavituse eest panna kliendile. Parkimiskorraldaja peab tagama, et tema parkimisala teavitus on selge ning vajadusel selleks tegema koostööd teise parkimiskorraldaja või naabruses asuva kinnistuomanikuga. Tulenevalt sellest, et kaupleja ei ole taganud parkimise kohta selget ja arusaadavat teavitust, on kaheldav, kas kaupleja ja tarbija vahel tekkis lepingusuhe. Kui eeldada, et lepingusuhe tekkis, on parkimistasu maksmine valele isikule põhjustatud kaupleja pakutava parkimiskoha vastuolulisest ja eksitavast teavitusest. Leppetrahvi kohaldamine ei ole põhjendatud. Lepingurikkumise põhjus on eelkõige kaupleja parkimiskoha vastuoluline ja puudulik teavitus.
Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus maksta parkimise leppetrahvi. Kaupleja vaidles tarbija nõudele vastu, tarbija sisestas parkimise alguses parkimistingimuste rikkumisena sõnumisse ebatäpsed andmed ja jättis parkimistasu maksmata. Komisjon tuvastas, et tarbija tegelikult maksis kogu parkimisaja eest tasu. Näita rohkem
Tarbija nõue rahuldati seoses parkimistasu tasumisega.
Pooltel on tasulise parkimiskoha kasutamisega seotud lepingusuhe. Parkimise eest tasu maksmata on lepingu kohaselt sätestatud leppetrahv. Neis asjaoludes poolte vaidlus puudub. Näita rohkem
Avaldus on suunatud parkimiskorralduse parandamisele. Eramaal korraldab liiklust teeomanik (liiklusseadus § 6 lg 4) . Komisjonil ei ole pädevust teostada järelevalvet ega anda juhiseid liikluskorralduse osas. Kui liikluse korraldamise eest vastutav isik saab avaldaja avalduse, siis vajadusel arvestab ta loodetavasti avaldaja ettepandud muudatusi, et tagada parem arusaadavus antud parkla parkimiskorraldusest. Kuna vaidlus puudub pooltevahelise lepingu ja selle tingimuste üle, on selge, et kauplejal tekkis leppetrahvinõue. Tarbija oli parkinud sõiduki parklasse parkimistasu maksmata. Seega oli kauplejal VÕS § 100 ja 101 lg 1 p 1 ja 158 lg 1 alusel õigus leppetrahvi nõuda. Avalduses esitatud alused ei muuda leppetrahvi nõudmise alust ega loo õigust leppetrahvi tagasinõudmiseks. Asjaolu, et märgiti vale parkla aadress, ei muuda pooltevahelist võlasuhet.
Pooltel on leping parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija paigaldas parkimiskella, kuid märkis sellele hilisema aja, kui parkimise algus. Kui pargitud sõidukil on parkimiskell, mille järgi algas parkimine peaaegu 12 tundi tagasi, siis ei saa seda tõlgendada parkimise algusajana vähem, kui 1 tund tagasi. Näita rohkem
Tarbija viitab sellele, et märkis parkimise alguse aja oma kella järgi. Kui tarbija märkis parkimise algusaja kas enda kella järgi või muul pohjusel valesti, siis ei kanna seda riski kaupleja vaid tarbija. Kaupleja ei ole rikkunud hea usu ega mõistlikkuse põhimõtet. Antud juhul on kaupleja tuvastanud parkimiskorra rikkumise ning selle eest leppetrahvi rakendanud. Tarbija ei ole tõendanud ja ilmselt ei saagi tõendada, mis kell ta parkimisega tegelikult alustas. Kauplejal ei olnud rikkumise tuvastamisel võimalik hinnata , millal parkimine tegelikult algas. Tarbija ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel oleks leppetrahvi nõue alusetu. Vaidluste lahendamisel on asjakohane tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestatud nõue, et vaidluspool peab ise tõendama need asjaolud, millele ta tugineb. Antud juhul ei ole esitatud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik avaldus rahuldada.
Komisjoni arvates ei õigusta leppetrahvi sissenõudmisele suunamist üksnes vaide esitamise tähtaja möödumine. Kaupleja on õigustatud enda määratud leppetrahvi tühistama (nõude lõpetama) ka enda algatusel. Kaupleja on pidanud võimalikuks kulutada ressurssi tarbija e-aadressi ja elukoha välja selgitamisele, kuid jätnud kontrollimata laekumised oma maksekontol. Näita rohkem
Hilisemalt on kaupleja laekumise tuvastanud ja sidunud selle tarbija maksega, millest saab järeldada, et makse selgitus oli selleks piisav. Komisjoni hinnangul ei ole kontrollimata ja alusetu nõude täitmisele suunamine kooskõlas VÕS §-s 6 ja 7 sätestatud põhimõtetega. Sellega kaasnenud kulu on põhjustatud kaupleja enese tegevusest ja tarbija ei ole selle eest vastutav.
Leppetrahvinõue aegub nagu teisedki tehingulised nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-142-11 selgitanud, et „sõltumata aegumisest tuleneb aga VÕS § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta“. Näita rohkem
Käesolevas asjas sai Tarbija leppetrahvist teada 2 aasta ja 7 kuu möödudes. Komisjon on seisukohal, et Kaupleja oli minetatud VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud mõistliku tähtaja parkimistrahvi nõude esitamisel ning Tarbijal oli õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi ei nõuta. Seda enam, kui fotodelt on näha, et sõidukis oli autojuht. On arusaamatu, kui leppetrahv vormistati 02.02.2019, miks seda ei antud väidetavale parkimistingimusi rikkunud sõiduki valdajale üle.
Vaidlus puudub ka asjaolude osas, et Tarbija maksis 13.09.2021 sõiduki parkimisel ajavahemiku 16:02-17:02 eest ning leppetrahv väljastati kell 16:01:09. Seega parkimisaja alguse ja leppetrahvi vormistamise vahele jääb vähem kui 1 minut. Õige on, et antud parkimisalal võis tasuta parkida 15 minutit, kuid sellisel juhul tuli kasutada parkimiskella, mida käesoleval juhul ei olnud pandud. Näita rohkem
Tarbija käitumisest, sealjuures parkimistasu maksmise ajast, ilmneb, et tema tahe ei olnud suunatud parkimistingimuste eiramisele. Ta täitis parkimistingimusi, makstes parkimise eest. Võlaõigusseaduses (VÕS) 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud ning lepingupool on rikkunud lepingutingimusi. VÕS § 6 kohaselt lepingupooled peavad käituma teine teise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes. Tarbija käitumisest ilmneb, et ta käitus heauskselt, makstes parkimise eest tasu. Kauplejal oli võimalus vaide läbivaatamisel arvestada esile toodud asjaolusid ja tõendeid ning leppetrahv tühistada, mida ta ei teinud. Seega Kaupleja käitus oma parkimistingimusi tõlgendades liialt formaalselt ning ei võtnud arvesse faktilisi asjaolusid. Komisjon on seisukohal, et kuivõrd Tarbija ei ole Kauplejat oma tegevusega kahjustanud, siis puudub õiguslik alus leppetrahvi kohaldamiseks.
Võlaõigusseaduses (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud ning lepingupool on rikkunud lepingutingimusi. VÕS § 6 kohaselt lepingupooled peavad käituma teine teise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes. Näita rohkem
Tarbija väidab, et ta sõitis parklasse kohast, kus sissesõidul puudusid vastavad liikluskorraldusmärgid ja tähised. Samas on Tarbija väide jäänud paljasõnaliseks. Fotodelt nähtub, et kohast, kuhu Tarbija sõiduki parkis, pidi märkama parkimisalal olevaid liiklusmärke. Kaupleja on esitanud fotod liikluskorraldusvahenditest ja märkidest, milles teavitati antud parkimisalal parkimise nõuetest. Seega pidi Tarbijale olema arusaadav, millised on parkimistingimused antud parklas. Puudub vaidlus, et Tarbijal nõuetekohast parkimisluba ei olnud.
Vaidlus puudub asjaolu osas, et Tarbijale edastati leppetrahvi, mis kannab kuupäeva 13.11.2018, teade alles augustis 2021. Võlaõigusseaduses (VÕS) 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud ning lepingupool on rikkunud lepingutingimusi. Näita rohkem
VÕS § 6 kohaselt lepingupooled peavad käituma teine teise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-142-11 selgitanud, et VÕS § 159 lg-st 2 tulenevalt ei või leppetrahvi esitada, kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi ei nõuta. Käesolevas asjas sai Tarbija leppetrahvist teada 2 aasta ja 8 kuu möödudes. Komisjon on seisukohal, et Kaupleja oli minetatud VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud mõistliku tähtaja parkimis-trahvi nõude esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt oli Tarbija õigustatud keelduma leppetrahvi tasumisest.
Sõiduki paigutamisega tasulise parkla alale sõlmitakse selle ala sissesõidu juures nähtaval olevatel tüüptingimustel üürileping VÕS § 271 tähenduses, mille ese on sõiduki ajutiseks hoidmiseks vajaliku maa-ala kasutusse andmine (parkimisleping). Võlaõigusseaduses (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud.
Võlaõigusseaduses (VÕS )§ 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud ning lepingupool on rikkunud lepingutingimusi. VÕS § 6 kohaselt lepingupooled peavad käituma teine teise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes. Näita rohkem
Leppetrahvi eesmärgiks on eelkõige kohustuse täitmisele sundimine, s.o lepingulise kohustuse täitmise tagamine ning kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kompenseerimiseks hüvitise saamise lihtsustamine. Käesolevas asjas ei ole Kauplejale kahju tekitatud. Tarbija oli L. Puusepa 8 parklas parkimise eest faktiliselt tasunud. Seega Tarbija käitus heauskselt, tasudes parkimistasu. Eeltoodust tulenevalt oli Tarbija õigustatud keelduma leppetrahvi tasumisest.
Vaidlus on selles, kas parkimise alustamine tuleb registreerida elektroonilises süsteemis, seda väidab kaupleja tuginedes parklasse paigaldatud liiklusmärgile "Parkla" ja selle alla paigutatud lisateatetahvlile, mis viitab sellisele süsteemile. Tarbija tugineb kaupleja poolt parklasse paigutatud parkimiskorrale, kus on märgitud, et parkimise alguse võib fikseerida parkimiskellaga. Kaupleja väide, et liiklusmärgi teabetahvel kehtestab erinormi parklasse paigaldatud parkimistingimuste suhtes, ei ole õige. Näita rohkem
Liiklusmärgid on liiklusseadusest tulenevalt liikluskorraldusvahendid ja nendega ei looda, muudeta ega lõpetatat võlasuhteid (LS § 1 p 30 ja 32 ja § 6). Antud parklasse sissesõidu juurde paigaldatud liikluskorraldusvahend ei sätesta võlaõiguslikke tingimusi, lisateatetahvli sisu on teavitamine ning see ei sätesta parkimistingimuste suhtes erinorme. Lisatahvli teave ei ole lepingutingimus, see ei ole saanud pooltevahelise lepingu osaks, tegemist ei ole lepingu tüüptingimusega. Lisateabetahvlis viidatud viide parkimise fikseerimise vajadust ei muuda märgi "Parkla" kehtivust, seega ei ole selle registreeringuta parkimine antud liiklusmärgi nõuete rikkumine. Kui lisateatetahvli teave oleks lepingu tüüptingimus, nagu seda tõlgendab kaupleja, siis oleks see vastuolus kaupleja poolt parklas avaldatud lepingu tüüptingimustega. Tüüptingimuste vastuolu korral peab lepingu tõlgendamisel juhinduma VÕS § 39 lg 1 viimasest lausest, mille korral tüüptingimuste vastuolu korral tõlgendatakse neid tüüptingimuste kasutaja (kaupleja) kahjuks. Seega kehtib tarbija suhtes parklasse paigaldatud parkimiseeskirjadest tulenev lepingutingimus, mille kohaselt tarbija võis parkimisaja alguse fikseerida parkimiskellaga. Tarbija poolt parkimisaja alguse parkimiskellaga fikseerimine ei ole lepingurikkumine ning kaupleja poolt tarbijalt leppetrahvi nõudmine on õigusvastane. Kauplejal ei ole tarbija vastu leppetrahvi nõuet. Kaupleja peab muutma antud parklasse paigaldatud lepingu tüüptingimused ja/või parklasse sissesõidul asuva liiklusmärgi nõuded selliselt, et need ei tekita väärarusaama ega ole vastuolulised.
Komisjon nõustub tarbijaga selles, et kaupleja on jätnud tähelepanuta tegelikud asjaolud ning kohaldanud leppetrahvi lähtudes üksnes formaalsetest argumentidest. Vaidlust ei ole selles, et kaupleja haldab mõlemat kõnealust parkimistsooni. Vaidlust ei ole ka selles, et tarbija on parkimise eest kauplejale tasunud. Näita rohkem
Leppetrahvi nõue kuulub üksnes kahjustatud lepingupoolele. Komisjoni arvates ei saa kauplejat selles olukorras pidada kahjustatud isikuks. Komisjoni hinnangul võis tsooniga eksimine olla tingitud parkimisalade ebaselgest märgistusest; kauplejast tingitud ebaselgus vabandab tarbija eksimust.
Kauplejat ei saa pidada kahjustatud isikuks olukorras, kus parkimisala kasutamine oli piiratud kauplejast endast tingitud põhjustel. Komisjonile esitatud tõenditest ei ole võimalik aru saada, milline oli parkimise negatiivne tagajärg kauplejale. Vaidlust ei ole selles, et tarbija on parkimise eest tasunud; pargitud sõiduki asukoht ei piiranud ega vähendanud teiste autode parkimisruumi. Näita rohkem
Kaupleja pidanuks järgima võlasuhetes tunnustatud hea usu (VÕS § 6) ja mõistlikkuse (VÕS § 7) põhimõtteid. Mõistlik lepingupool ei sanktsioneeri teist lepingupoolt olukorras, kus ta on jätnud oma kohustused täitmata. Kahjustusteta lepingupoole poolt leppetrahvi kohaldamine üksnes formaalsetel alusel ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
Tarbija parkis tasulises eraparklas järgimata parkimiskorraldust, kaupleja määras tarbijale rikkumise eest leppetrahvi. Tarbija vaidlustas leppetrahvi ja palus see tühistada, kuna ta ei rikkunud kaupleja parkimistingimusi. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.
Tarbija parkis tasulises eraparklas ja selle eest parkimistasu ei maksnud, kaupleja määras talle tasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Tarbija vaidlustas leppetrahvi ja palus see tühistada, kuna ta ei rikkunud kaupleja parkimistingimusi. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.
Tarbija parkis tasulises eraparklas ja selle eest parkimistasu ei maksnud, kaupleja määras talle tasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Tarbija vaidlustas leppetrahvi ja palus see tühistada, kuna ta ei rikkunud kaupleja parkimistingimusi. Komisjon rahuldas tarbija nõude.
Tarbija on esitanud väite, et tema sõiduk ei parkinud kaupleja hallataval parkimisalal. Lisaks viitab tarbija sellele, et antud kohas on parkimise tingimused arusaamatud ja parkimist korraldavad vahendid halvasti nähtavad. Vastustaja vastuse lisa 1 on väljavõte leppetrahvist, selle fotodelt on selgesti aru saada, kus tarbija pargitud sõiduk asus. Näita rohkem
Kaupleja vastuse lisa 2 tõendab, kus täpselt tarbija kasutatud parkimiskoht asus ja sellel on nähtavad ka parkimistingimused ja aru saada, missuguse parkimiskorraldaja alaga tegemist on. Lisas 3 on esitat8ud näidis tähistuses alale sissesõidul. Kohas, kus tarbija parkis, on piisav ning arusaadav liikluskorraldus ja parkimistingimused on nähtavad ja arusaadavad. Avalduse väited ei ole tõendatud. Kaupleja vastuväited on tõendatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb. Sama põhimõte on rakendatav ka vaidluste kohtueelse lahendamise menetluses.
Vaidlus puudub selles, et kui tarbija märkis sõidukile parkimisaja alguse 15.45, siis puudub leppetrahvi nõudmise alus. Kaupleja väide, et parkimiskella puhul ei ole aru saada, mis pidi kell asetseb, ei ole õige. Vaadates esitatud fotosid on üheselt selge, et kell on seatud sõiduki armatuurile nii, et see asetseb õigetpidi sõidukis istuja suhtes ja tagurpidi kella õuest, läbi sõiduki esilkaasi, vaataja suhtes. Näita rohkem
Parkimiskorraldaja peab enda tööülesannete tõttu evima suutlikkust lugeda osutitega kella ja taibta, kui kell ei ole asetatud tema vaasesuuna suhtes nii, et number 6 on allpool ja 12 ülalpool. Tulenevalt parkimistingimuste p 7 ei ole kohustust paigaldada parkimiskella armatuurlauale just nii, et kella number 6 jääb sõiduki esiosa suunas ja 12 tagaosa suunas. Kaupleja väide, et ei olnud mõistetav, et fikseeritud kellaaeg on 15.45, ei ole õige. Tõepoolest ei ole kella väike osuti paigaldatud täpselt, see on täpselt nr 4 suunas. Samas, arvestades, et parkimiskontrolör oli kaupleja vastuse kohaselt kohal 06.10.2020 kell 15:57:18, ei saanud parkimiskontrolõr parkimiskella tõlgendada muul viisil, kui, et parkimisaja algus on 15.45, kuna kell 16.45 oli alles tunni aja pärast. Kui parkimiskontrolõr tuvasts sõiduki kell 15.57 oli arusaadav ning mõistatav, et sõiduki parkimise algus sai olla üksnes kell 15.45, järelikult ei olnud leppetrahvi nõudmiseks alust. Antud juhul on kaupleja leppetrahvi kasutanud "karistamaks" klienti selle eest, et klient eksis parkimiskella väikese osuti paigutusega. Samas oli selge, et parkimislepingu tingimuste rikkumist ei esinenud, sõiduk oli korrektselt pargitud, parkimiskell oli paigaldatud ja parkimiskella vaatamise kellaaega arvestades polnud kahtlust, kas märgitu on 15.45 või 16.45. Sellisel viisil leppetrahvi kasutamine ei ole kooskõlas lepingu eesmärgiga ega hea usu põhimõtte kohane (VÕS § 6 lg 1 ja 2). Hea usu põhimõttest lähtuvalt ja arvestades parkimise tuvastamise aega oli selge, millal on sõiduk pargitud. Leppetrahvi nõude aluseks saab vastavalt VÕS v§ 101 lg 1 olla vaid terbijapoolne lepingus sätestatud kohustuse rikkumine. Tarbija ei ole lepingut rikkunud, Leppetrahvi nõudmiseks puudus alus.
Esitatu kohaselt oli tegemist eraparklaga ja sellekohased tähised ning infotahvel olid paigaldatud. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et tegemist oli eraparklaga kus avaldajal puudus õigus tasuta parkida. Avalduse kohaselt ei olnud liikluskorraldusvahendid paigaldatud nii, et liiklejal on võimalik neid näha. Näita rohkem
Avaldaja tugineb sellele, et liikluskorraldusvahendid olid paigaldatud viisil, mille tõttu need ei olnud sõidukijuhile nähtavad. See väide ei ole tõendatud. Tarbija ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et parkimiskorraldusele viitavad märgid on halvasti nähtavad. Esitatud fotol on näha Südalinna parkimistsooni märki ja parkivat sõidukit kuid esitatud ei ole tõendeid vaidlusaluse parkimiskorra halva tähistuse kohta. Seega ei ole avaldaja enda väiteid tõendanud. Pool peab tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 enda väiteid ja nõuete aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Avalduse ja sellele lisatu põhjal ei ole võimalik veenduda, et parkimiskorraldust kehtestavad liikluskorraldusvahendid ei ole nähtavad.
Kaupleja on esitanud lepingu, mille alusel on kauplejale antud õigus parkimise korraldamiseks. Vastavalt 26.6.2013 lepingu nr 71 p 1 on kasutada antud "sõidutee ja parkimistasku". Kõnnitee ei ole lepingu alusel korteriühistule kasutada antud. Näita rohkem
Tulenevalt poolte esitatust ei parkinud avaldaja sõiduteel ega parkimistaskus vaid kõnniteel. Kõnniteele parkimine võib olla väärtegu liiklusseaduse mõttes, samuti parkimine liikluskorraldusvahendite mõjualas neist tulenevaid nõudeid rikkudes. Nende rikkumiste eest saab politsei algatada väärteomenetluse ja rikkumise tuvastamise korral määrata trahvi. Kui korteriühistu või kaupleja avastavad sellise rikkumise, saab õigusrikkuja vastutusele võtta teatades rikkumisest politseile. Leppetrahvi saab määrata lepingurikkumise korral. Antud juhul saab lepingurikkumine olla see, kui valesti parkimine toimub alal, mis on lepingu alusel parkimiseks määratud. Kaupleja väide, et parkimisala on ka kõnnitee, kuna see on 2 meetri raadiuses sõiduteest või parkimistaskust, ei ole õige, esitatud leping seda ei sätesta. Koht, kus avaldaja parkis oli kõnnitee ja komisjonile esitatud lepingu kohaselt ei antud korteriühistule kasutada kõnniteed. Seega puudub korteriühistul ja kauplejal võimalus seda parkimiseks anda või kõnniteel liikluskorraldust määrata ja kõnniteel õigusvastase parkimise eest leppetrahvi nõuda.
Poolte vahel on leping tasulise parkla kasutamiseks. Kaupleja nõuab leppetrahvi väites, et tarbija rikkus lepingut. Esitatud tõendite alusel ei ole lepingurikkumist toimunud. Näita rohkem
Kas tegemist oli kaupleja poolt hallatava parkla alaga
Tarbija tugineb väitele, et koht, kus tarbija parkis, ei olnud kauplejale parkimise korraldamiseks antud ja kauplejal ei ole õigust seal parkimist korraldada. See väide ei ole õige. Kaupleja on esitanud lepingu väljavõtte ning lepingu lisaks oleva skeemi, mille alusel on kauplejal antud kohas õigus parkimist korraldada. Väidetavad lepingurikkumised
Kaupleja väitel parkis tarbija rikkudes liikluskorralduse nõudeid esiteks sellega, et ei parkinud parkimiskohti tähistavate joonte vahele ja teiseks sellega, et parkis kõnniteele. Teemärgised
Teemärgised on liikluskorraldusvahendid. Kui pargitakse nii, et sõiduk asub üle teemärgise või teisiti, kui antud kohas asuv teemärgis sätestab, on tegemist liikluskorralduse rikkumisega. Antud juhul ei ole seda toimunud. Poolte esitatu kohaselt ei olnud kohas, kuhu tarbija parkis, teemärgiseid. Kaupleja esitatud skeemi kohaselt ei nähtu, et selles kohas oleks parkimist keelavaid teemärgiseid või märke. Arvestades joonist ei ole see koht kõnnitee. Juhul, kui selles kohas parkimist oleks soovitud keelata, tulnuks see vastavalt tähistada, nagu see on tehtud lähima hoone juures teemärgisega, mis on kaupleja esitatud skeemil näha. Kaupleja väidab, et kui ühel osal platsist on parkimise korda määravad teemärgised ja mingil osal platsist teemärgiseid ei ole, siis ei või teemärgisteta osal üldse parkida. Kaupleja ei ole esitatud selle väite põhjendust. Teemärgis reguleerib liikluskorda seal, kuhu see on kantud ning mitte seal, kus märgist ei ole. Kui parkla valdaja soov on, et ei pargita platsil mingisse kohta, siis tuleb see vastavalt tähistada või tõkestada. Kõnnitee
Koht, kuhu kaupleja esitatud skeemi kohaselt parkis tarbija, ei ole kõnnitee. Tegemist on platsiga ja sellesse kohta platsil suubub kõnnitee, kuid kaupleja esitatud tõendi kohaselt ei parkinud tarbija kõnniteel. Mingit osa platsist ei ole liikluskorralduvahenditega määratud kõnniteeks. Poolte vahel puudub vaidlus, et tarbija tasus kauplejale parkla kasutamise eest. Parkimiskorra rikkumise kohta esitatud väited ei ole õiged. Kauplejal puudub alus tarbijalt võlaõigusseaduse § 158 sätestatud leppetrahvi nõuda, sest tarbija ei ole lepingut rikkunud.
Parkimislepingu tüüptingimusega ei saa leppetrahvi nõudeõigust laiendada mistahes liiklusseaduse rikkumisele ja nõuda leppetrahvi viitega selelle, et tegemist on ka lepingurikkumine, kuna sõidukijuht peab olema hoolas. Tegemist on kasutuslepinguga ning leppetrahvi nõue saab olla seotud vaid lepingu põhi- või kõrvalkohustuse rikkumisega. Hoolsuskohustuse rikkumine, millel puudub seos lepingu esemega ehk parkla kasutamisega/parkimiskorraldusega ei ole leppetrahvi rakendamise alus. Näita rohkem
Näiteks on hoolsuskohustuse rikkumine kahtluseta , kui sõidukijuht unustab kinnitada turvavöö või jätab enne sõidu alustamist veendumata sõiduki korrasolekus kuid niisugune hooletus ei saa olla alus parkimiskorraldaja poolt leppetrahvinõude esitamiseks.
Tarbija tugineb asjaolule, et on tegelikult märkinud parkimisaega õigesti, kuid esitatud tõendite põhjal see nii ei ole. Kaupleja ei ole leppetrahvi määranud mitte seepärast, et parkimiskella väike osuti ei paikne täpselt nii, nagu see paikneks mehhaanilise kella puhul aegade 16.27 või 15.27 korral, vaid selle tõttu, et parkimiskella väike osuti osutas tund aega varasemale parkimisajale, kui avaldaja väidab. Parkimiskella peab kasutama nii, et selle seierite asendi põhjal selgub parkimisaja algus, antud juhul selgub sellelt niisugune parkimise algus, mille tuvastas kaupleja. Näita rohkem
Kuna avalduses esitatud asjaolusid ei ole tõendatud ja kaupleja poolt esitatud tõendid tõendavad kaupleja vastuväiteid jäetakse avaldus rahuldamata.
Poolte lepingus on sätestatud parkimiskella kasutamine.Tuleb nõustuda, et leppetrahvi ei saa rakendada, kui parkimisaja algus märgitakse muul arusaadaval viisil, kui parkimiskellaga, näiteks kirjutades paberilehele PARKIMISE ALGUS: 17.00. Parkimisaja alguse kohane märkimine ei ole sõidukisse mingi dokumendi jätmine, mis sisaldab kuupäeva ja kellaaega, millal kuskil on tehtud mingi tehing või toiming ja mille põhjal saab tuletada, et antud parklasse parkimine on toimunud hiljem. Tarbija ei märkinud parkimisaja algust kohasel viisil ja leppetrahvi nõue on õigustatud.
Tarbijatele on määratud leppetrahv seoses parkimiskorra rikkumisega. Tarbijad väidavad, et nad parkisid mujal, kui Tallinnas Liikuri 48 asuvas parklas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse põhimõtetele (TsMS § 230) peab vaidluspool tõendama asjaolusid, millele ta tugineb. Näita rohkem
Tarbijate väide, et nad parkisid mujal, ei ole tõendatud.
Märksõnad: Kahju hüvitamine, parkimine, leppetrahv, üürileping, parkimiskorraldus
Tarbija sõitis oma sõidukiga tasulisse parklasse ning peatas sõiduki selleks, et reisija saaks väljuda. Kaupleja koostas tarbijale leppetrahvi nõude parkimiskorraldusnõuete eiramise eest - tarbija sõitis parklasse sisse sissesõitu keelava märgi alt. Tarbija ei nõustunud trahviga ning esitas vaide põhjusel, et ta ei parkinud üldse. Näita rohkem
Komisjon kontrollis asjaolusid. Kaupleja kinnitusel asub parklas märk, mis keelab peatumise ja parkimise, tarbija ei ole märgi olemasolule vastu vaielnud. Komisjon leidis, et tarbija sisenes parklasse liikluskorraldusvahendi rikkumisega sõites sissesõidu keelu märgi alt sisse, mistõttu on leppetrahvi määramine kooskõlas lepingutingimustega. VÕS § 158 lg 1, VÕS § 271
Märksõnad: alusetu nõue, leppetrahv, parkimine, liikluskorraldusvahend
Kaupleja määras tarbijale leppetrahvi parkimisnõuete eiramise eest korteriühistu territooriumil parkimist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas ja "eramaa" tähistusega maal. Tarbija leidis, et ta ei ole parkimiskorda rikkunud. Tarbija hinnangul oli nõue alusetu põhjusel, et parkimiskeelu liiklusmärgi paigaldamine ei olnud linnavalitsusega kooskõlastatud. Näita rohkem
Komisjon asus seisukohale, et asjaolud, mis on seotud liikluskorraldusvahendi paigaldamisega, on väljaspool tarbija ja kaupleja vahelist õigussuhet. Asjaolu, kas ja kuidas on kooskõlastatud liiklusmärgi paigaldamine, ei muuda eramaad üldkasutatavaks. LS § 6 lg 2; AÕS § 34 lg 1
Märksõnad: Leppetrahvi tühistamine, parkimistingimused, kohustuse vabandatavus
Kaupleja määras tarbijale leppetrahvi parkimistasu maksmata jätmise eest vaatamata sellele, et tarbija oli parkimise eest tasunud. Tarbija oli sõiduki parkimisel juhindunud Tallinna Linnateatri veebilehel avaldatud teatri publikule kehtivast soodushinnaga eripakkumisest ja parklas asuval infotahvlil toodud juhendist, kuidas parkida tsoonis P4 ning märkis sõnumisse nii tsooni numbri P4 kui ka sõna "Linnateater". Komisjon leidis, et tarbija leppetrahvi tühistamise nõue kuulub rahuldamisele. Näita rohkem
Kuna parkimise eest tuli tasuda, pidi tarbija selgitama mõistlikul viisil välja, millised on parkimistingimused konkreetses parklas. Lahknev info parklas asuval infotahvlil ja teatri kodulehel võis soodustada tarbija eksimust tema poolt saadetud sõnumi tekstis. Komisjoni hinnangul oli tarbija rikkumise vabandatav. Kohustuse vabandatavuse korral ei või üldjuhul leppetrahvi nõuda. VÕS § 23 lg 2; VÕS § 158 lg 1; VÕS § 160
Märksõnad: nõude alusetuse tuvastamine, leppetrahv, parkimine Vaidlus puudus selles, et tarbijale oli väljastatud parkimisluba. Lepingutingimustest kinnipidamiseks ei piisa üksnes parkimisloa olemasolust, luba peab olema paigaldatud vastavalt parkimistingimustele ja kontrollijale nähtav. LS § 6 lg 2
Riigihanked (10 · €1.4m)
Riigihangete register · 1 h tagasi| Kuupäev | Hange | Ostja | Summa |
|---|---|---|---|
| 31.08.2023 | sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla | 270 000 € | |
| 23.11.2022 | Eesti Töötukassa | 280 000 € | |
| 19.10.2020 | sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum | 130 000 € | |
| 13.12.2019 | Riigi Tugiteenuste Keskus | 50 000 € | |
| 10.12.2019 | Eesti Töötukassa | 10 000 € |
Näita ülejäänud (5)
| 10.07.2019 | Tartu Linnavalitsus | 330 000 € | |
| 15.07.2019 | Aktsiaselts Tallinna Tööstuspargid | 250 000 € | |
| 03.04.2019 | Tallinna Transpordiamet | 16 € | |
| 11.07.2018 | sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla | 85 380 € | |
| 28.11.2017 | Riigi Tugiteenuste Keskus | 44 000 € |
Ajalugu (48)
Äriregister kandedNäita ülejäänud 43 sündmust
Seotud ettevõtted
Sama isiku kauduKäesoleva ettevõtte seotud isikutel on rolle veel 64 ettevõttes.
… ja veel 4 ettevõtet