AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

Tarbija sõlmis kindlustuslepingud ja tal olid poliisid, mis tõendavad kindlustuslepingute kehtivust ja millel on osundatud kindlustusperioodid. Tulenevalt esitatust tasus tarbija ka uue perioodi kindlustusteenuse eest ja sai poliisi. Tarbija esitatu kohaselt kasutab tarbija SEB teenust sõiduki liisimisel ja tasub kindlustuse eest koos liisingumaksega.

Pooled sõlmisid kindlustuslepingu. Vaidlus on selles, kas kauplejal oli õigus keelduda hüvitamisest.Vaidlusaluste tüüptingimuste sõnastus on järgnev:10.5. Pagasikindlustuse alusel ei hüvitata kahju, mis on põhjustatud 10.5.1. pagasi loomulikust kulumisest ja esteetilistest puudustest (nt kriimustustest, määrdumisest); 10.5.2. pagasis leiduvatest sööbivatest, määrivatest või tuleohtlikest ainetest; 10.7.

Tarbija on esitanud nõude kindlustusandja vastu vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel. Nõude sisu on autoremonditöökojas sõiduki remondi käigus tekkinud sõiduki kahjustuse remondikulude hüvitamine. Kindlustuslepingu alusel hüvitab kindlustusandja kindlustusjuhtumi alusel tekkinud kahju.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et veekahju põhjus on kraani või ventiili külmumise tõttu toimunud kraani või ventiili purunemine ja sellest vee voolamine põrandale. Tarbija on lepingu sõlminud kindlustusmaakleri vahendusel. Kindlustusmaakler on kindlustusvõtja esindaja (KTS § 174 lg 1).

Vastavalt VÕS § 476 lg 1 põhineb kahju hüvitamise kohustus kindlustusjuhtumi toimumisele. Kindlustusjuhtumi toimumise peab tõendama kindlustusvõtja, praegusel juhul avaldaja. Tulenevalt esitatust ei ole kindlustusjuhtumi toimumist tõendatud.

Pooled on sõlminud kahjukindlustuse lepingu. Vaidlus puudub selles, et kindlustusjuhtum on toimunud. Vaidlus puudub, et hüvitamine toimub korteri taastamiseks vajalike kulude hüvitamise teel nii, et kaupleja annab remonditöö teostajale remondikulude hüvitamise kohta garantiikirja.

Poolte vahel on kehtiv kindlustusleping. Vaidlus on hüvitise suuruse üle. Kindlustushüvitise suuruse määramisel kohalduvad kindlustuslepingus sätestatud tingimused ja seadusega sätestatud tingimused.

Kindlustuslepingu (edasised viited kindlustuslepingu tüüptingimuste punktidele) p. 7.1. kohaselt on kindlustussumma sätestatud järgmiselt: Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta. Omavastutus on kindlustuslepingu p 13.1. kohaselt sätestatud järgmiselt: Omavastutus on kindlustuslepingus määratud ja kindlustusvõtja kanda jääv osa hüvitamisele kuuluvast kahjust iga kindlustusjuhtumi korral.

Vastavalt VÕS § 476 lg 1 kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Esitatud asjaolude kohaselt on tekkinud niiskuskahju keldris asuvale hoone kandevkonstruktsioonile.

Poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping, tegemist on koguriskikindlustusega ja vaidlust selles, et kindlustusjuhtum on toimunud, ei ole. Esmalt on vaidlus selle üle, kas taastamisremondi ajaks on vajalik elanike hoonest väljakolimine. Vajadust kolimiseks ei ole tõendatud.

Poolte esitatud tõendite alusel ei ole tuvastatud , kuidas sattus vesi hoonesse. Mõlema poole kasutatud asjatundjad esitavad arvamuse, kuid kumbki ei ole tuvastanud vee hoonesse tungimise jälgi, seega on vee hoonesse tungimise kohta vastuolulised arvamused, kuid mitte ühtegi konkreetset tõendit, mis fikseerib veekahju põhjuse. Selle üle, et vesi sattus pööningule ja kahjustas lage ja tuba, vaidlust ei ole.

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (VÕS I komm. Väljaanne 2016, lk 701) toodud näitest, et juhul kui asja omanik on lasknud sõidukit hooldada pidevalt teatud töökojas, siis on sõiduki omanikul õigus nõuda, et taastamistööd viidaks läbi samas töökojas. Kuna tarbija ei ole hooldanud enda sõidukit kallima pakkumuse esitanud teenusepakkuja juures puudub tarbijal alus nõuda, et kindlustusandja hüvitaks sõiduki taastamiskulud selles ettevõttes.

Märksõnad: kindlustusleping, kodukindlustus Sisu: Kaupleja selgitas, et paikvaatluse kohaselt on põranda võimaliku niiskuskahjustuse põhjustanud koduloom, kuna põrand lõhnas uriini järele ja vannitoas kuivasid koera hügieenilinad. Kaupleja viitas ka sellele, et varasema kindlustusjuhtumi tagajärjel oli põrand juba kahjustunud, mille eest sai Tarbija hüvitist aga Tarbija jättis põranda vahetamata. Komisjon leiab, et tarbija väitel lillevaasi ümberminek ja sellest väljavoolanud vee poolt laminaatpõranda veekahjustuse tekkimine on antud kindlustuslepingu tingimuste (koguriskikindlustus) kohaselt kindlustusjuhtum.

Märksõnad: Reisikindlustus, reisi ärajäämine, kindlustusjuhtum, haigestumine, kindlustushüvitis Komisjon ei pea eluliselt usutavaks, et pikalt planeeritud mäkkeronimise reisile jääb nohu pärast minemata. VÕS § 422

Märksõnad: Kindlustusleping, kodukindlustus, mehitamata õhusõiduk Komisjon leidis, et tarbija seisukoht ei ole õige, et kaameradrooni puhul on tegu kaasaskantava video/fototehnikaga. Asjaolu, et mehitamata õhusõidukile on paigaldatud selle lahutamatuks osaks olev videokaamera, ei muuda seadet oma olemuselt videoseadmeks. Analoogselt ei saa videokaamera sõiduautole paigaldamisel rääkida autost kui videoseadmest.