Pooled sõlmisid asja kasutamise lepingu. Vastavalt VÕS § 276 lg 1 üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Vastavalt VÕS § 278, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik:
1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt VÕS seaduse §-s 279 sätestatule;
2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;
3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;
4) alandada üüri vastavalt VÕS §-s 296 sätestatule;
5) hoiustada üüri vastavalt VÕS §-s 298 sätestatule. Näita rohkem
Vastavalt VÕS § 280 üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Tarbija poolt esitatud tõendi kohaselt on 25.07.2020 mehaanik renditud sõiduki üle vaadanud ja tuvastanud, et sõiduki võti ei käivita sõidukit. Sellega on tõendatud, et sõidukil esines oluline puudus, mille tõttu ei olnud seda võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Seadusest tulenevalt oli üürileandja kohustus anda üle korras sõiduk ja rikke ilmnemisel tagada selle kõrvaldamine. Üürileandja rikke kõrvaldamist ei korralkdanud vaid pakkus tekkinud probleemi tõttu hüvitiseks 200 eurot ja remondiarvest 60% hüvitamist. Vastavalt VÕS § 278 p 3 on üüritud asja puuduse korral üürnikul õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahju on üürileandja poolt tõendatud kulutused Rootsi sõiduks ning sealhulgas kantud kulutused sõiduki üürimiseks. Tekkinud puudus oli sellise iseloomuga, et tarbijalt ei saanud oodata selle kõrvaldamist. Tarbija teavitas üürileandjat viivitamatult, üürileandja ei korraldanud sõiduki remonti ega asendussõidukit. Selle tulemusena ei saanud tarbija üüritud sõidukit kasutada eesmärgil, milleks ta selle üüris. Vastavalt VÕS § 314 lg 1, kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. Üürilepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja kehtiv. Lepingurikkumine on VÕS § 100 alusel lepingus sätestatud kohustuse rikkumine. Kaupleja on lepingut rikkunud ja tarbijal on õigus VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks, sealhulgas VÕS § 115 sätestatud kahju hüvitamise nõue. Kaupleja rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole tõendatud. Kaupleja peab tarbijale hüvitama 822 eurot.
Otsus PDF →