202513.03.2025
Töötervishoiu- ja tööohutusalaste dokumentidega tutvumise käigus selgus, et 2022. aastal koostatud töökeskkonna riskianalüüs vajab täiendamist. Riskianalüüsis ei ole hinnatud kõiki ohutegureid, millega töötajad töö käigus kokku puutuvad.
Riskianalüüsis ei ole käsitletud kõiki töökeskkonnas kasutusel olevaid seadmeid ja neist tulenevaid riske nt istutusmasin, külviliin, potistamismasin, tõstukid, lauapliit, autoklaavid, kuumakapp, lauakäi, puurpink, muruniiduk, trimmer - sisselõike- ja vahelejäämise ohud, müra, vibratsioon, põletusoht (kuumakapp, autoklaav, lauapliit), tõstukiga kokkupõrke oht.
Riskianalüüsis ei ole toodud, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb tööprotsessides kasutada nt tugevdatud ninaga kaitsejalatsite kasutamine (käsikahvelkäruga töötamisel, trimmerdamisel, muru niitmisel), kaitseprillide kasutamine (laboris, puurimisel, teritamisel, väetiste segamisel jne), kaitsemaski kasutamine (kemikaalidega kokkupuutel).
Keemiliste ohutegurite all on hinnatud vaid kokkupuude olmekeemiaga, kuid tegelikkuses esineb kokkupuudet ka teiste kemikaalidega (taimekaitsevahendid, väetised, laboris kemikaalid).
Sundasendeid on hinnatud vaid kontoritöötajatel, kuid sundasendeid esineb ka tootmistöötajatel nt jalgadel töö, taimede hooldusel kummargil asend, kükitamine jms. Korduvaid liigutusi on samuti hinnatud vaid arvutiga töötajatel, kuid tegelikkuses esineb korduvaid liigutusi ka tootmistöötajatel nt taimede istutamisel, kastmisel jms.
Riskianalüüsis on hinnatud psühholoogilisi ohutegureid, kuid alates aastast 2019 Töötervishoiu ja tööohutus seadus käsitleb psühhosotsiaalseid ohutegureid, mis on riskianalüüsis kajastamata. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.