Kaupleja hinnangul puudub komisjonil avalduse menetlemiseks pädevus. Komisjoni ei nõustu kauplejaga. Kaupleja on juriidiline isik ja müüs korteri. Näita rohkem
Kaupleja mittetegutsemise kohta eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega, ei ole mingeid tõendeid. Ettevõtjale mittevajaliku asja võõrandamine on majandustegevuse üks osa. Pooled on sõlminud müügilepingu. Tarbija väitel ei vasta müüdud asi lepingutingimustele. Tarbija nõuab korteri põranda remondikulude hüvitamist ja korteri elektrisüsteemi remondikulude hüvitamist. Poolte müügilepingut tõendab leping, poolte lepingu tõlgendamisel juhindutakse ka lepingueelsetest läbirääkimistest, seda tõendab korteri müügikuulutus. Kaupleja avaldas müügikuulutuses müügieseme kohta järgmist:
"Pakkuda on müügiks värskelt renoveeritud korter. Uued uksed, aknad. Uus köögimööbel. Uued tehnovõrgud.". Poolte müügileping sätestab järgmise:
"2.1.3. lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest Müüja ei ole Ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. /.../ Elamu on 1989 ehitatud telliskivielamu, renoveeritud ei ole ja kommunikatsioonid ehitusaegsed.". Müügikuulutuse kohaselt on korteris uued tehnovõrgud. Korteri elektrisüsteem on tehnosüsteem ning kui see on vastavalt müügikuulutusele uus, siis peab see vastama müügi ajal kehtivatele nõuetele. Kaupleja viidatud poolte lepingu punkt 2.1.3 viimane lause "Elamu on 1989 ehitatud telliskivielamu, renoveeritud ei ole ja kommunikatsioonid ehitusaegsed." ei käsitle korterit vaid elamut, milles korter asub. Seega ei saa sellest lausest tuletada, et korteris ei peaks olema uusi tehnosüsteeme ja kogu viidatud lepingupunkt ei sätesta, et kauplejal puudub vastutus lepingueseme varjatud puuduste eest. Tarbija on korteri elektrisüsteemi kohta esitanud asjatundja arvamuse ja hinnapakkumise puuduste kõrvaldamise hinna kohta. Kaupleja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et elektrisüsteemil ei esine puudusi, mille asjatundja on välja toonud. Ka ei ole kaupleja esitanud tõendeid selle kohta, et asjatundja arvamuses väljatoodu ei ole puudused. Samuti ei ole kaupleja tõendanud, et tarbija esitatud korteri elektrisüsteemi saaks korrastada odavamalt, kui tarbija nõudes esitatud 6264.- eurot. Elektriauditi järelduse kohaselt ei vasta elektripaigaldis nõuetele ega ole ohutu, kaupleja ei ole vastupidist tõendanud. Sellest tulenevalt on tegemist müügieseme varjatud puudusega, mille kõrvaldamise kulu peab kaupleja hüvitama. Kauplejal on kohustus see hüvitada vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 218 lg 1-2, lg 2prim. Tarbija on esitanud nõude seoses lepingueseme põranda mittevastavusega müügilepinguga. Avalduse kohaselt seisneb mittevastavus põranda ebatasasuses ning hallituskahjus. Põranda ebatasasus ei ole omadus, mis automaatselt oleks lepingueseme puudus. Tarbijal oli võimalus põranda tasapindsus tuvastada enne korteri ostmist. Tarbija ei ole tõendanud, et põranda ebatasasus on lepingueseme varjatud puudus. Tarbija on väitnud, et põrand vajab remonti seoses selle all ilmnenud hallitusega. Hallitus võib olla varjatud puudus, mille kõrvaldamise kulude hüvitamist võib kauplejalt nõuda, kuid hallituskahju esinemine ei ole tarbija poolt tõendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kehtestatu on analoogia alusel kohaldatav ka vaidluste kohtueelses lahendamises, kumbki pool peab tõendama asjaolud, millele ta tugineb.
Otsus PDF →