Pooled on sõlminud müügilepingu uste, piirdeliistude ja ukselengide ostmiseks. Esitatu kohaselt pidid piirdeliistud olema värvkattega ning ukselengid pidid olema puiduga tugevdatud. Tarbija esitatu kohaselt eelmainitud omadusi üleantud asjadel ei ole. Näita rohkem
Lisaks sellele on erinev uste ja liistude värvus, kaupleja väitel on see lubatud tolerantsi piires. Kaupleja ei ole tõendanud, et tarbija esitatud puudusi ei ole. Enda esitatud asjaolude tõendamiskoormis on poolel, kes vastava asjaolu esitab. Selle kohta kohaldub analoogia korras TsMS § 230 lg 1. Kaupleja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ukselengid on puidust või selles on puidust detaile, mis seda tugevdavad. Samuti ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et piirdeliistudel on värvkate. Kaupleja ei eita, et uste ja liistude värvus erinev ja kaupleja ei ole tõendanud, et poolte lepingus on kokkulepe, et uste ning liistude värvus võib mingil määral erineda. Kaupleja on esitanud väite, et üleantud asi vastab lepingutingimustele, kuid väide ei ole tõendatud. Tarbija esitatud puudused on sellised, mis olid asjal selle üleandmise hetkel. Tarbija on avaldanud tahet uste tagastamiseks (lepingust taganemine) pärast puuduste avastamist. Kaupleja on seadnud tagastamisele lisatingimusi, et tarbija peab uksed pakkima ning 6 korruselt alla toimetama. Selliste tingimuste seadmise alust ei ole kaupleja esitanud. Hinnates kõiki tarbija esitatud puuduseid kogumis leiab komisjon, et tegemist on oluliste puudustega. Kui uste ja liistude värv erineb märgatavalt, on see häiriv ning mõistlik isik ei ostaks sellise erinevusega toodet. Kui asja reklaamides lubati, et tegemist on värvkattega, siis sai eeldada, et värvus on täpselt sama. Kaupleja väide, et esineb lubatav värvierinevus, ei ole õige. Pooled ei ole esitatu põhjal mingit värvitoletantsi kokku leppinud. Kui uksepiirded pidid olema värvkattega ja värvkate puudub, vaid liistu kattematerjal täiesti erinev, kui värv siis on tegemist kokkulepitust erineva kaubaga. Esitatu põhjal pidid ukselengid olema puidust tugevdustega, kuid ei ole seda. Seda puudust ei saa kõrvaldada ning kaupleja ei ole tõendanud, et üleantu on selle puuduseta. Seega on üleantu kokkulepitust täiesti erinev. Vastavalt VÕS § 218 lg 1 müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Samas lõike 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest. Tarbija on kauplejale VÕS § 220 lg 1 sätestatud mõistliku aja jooksul puudusest teatanud. Kaupleja väidetavalt nõustus kauba tagasi võtma aga seadis kauba tagasivõtmisele lisatingimusi, mis ei ole seaduse ega poolte lepinguga kooskõlas. Kaupleja ei asendanud asja nõuetekohasega ega viinud asja lepingutingimustega vastavusse. VÕS § 223 lg 1 alusel tekkis tarbijal õigus lepingust taganemiseks. VÕS § 223 lg 5 alusel eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Tarbija lepingust taganemine on kehtiv, kauplejal on tekkinud kohustus saadud rahasumma tarbijale tagastada ja raha tagastamisest alates tekib kauplejal oma kulul õigus üleantud asi tagasi saada ja selle asukohast ära toimetada. Pooltevaheline müügileping on tarbija ülesütlemisega lõppenud ja pooltel on tekkinud VÕS § 189 lg 1 sätestatud tagastamise kohustus. Nõude summat ei ole kaupleja vaidlustanud, seega kuulub tarbijale tagastamisele 1725.75 eurot ja kaupleja võib üleantu tagasi saada alates sellest, kui eelnimetatu on tasutud ja kätte saadud. Kaupleja peab kandma kõik asja transpordi ja pakendamisega kulud ning asja korterist eemaldamise kulud.