Pooled sõlmisid lepingu asja kasutamise kohta. Pooled on esitanud väited ja vastuväited asja kasutamise asjaolude kohta, komisjon jätab need tähelepanuta, kuna need selgitused ei sa olla aluseks pooltevahelise vaidluse lahendamisel. Mis puudutab võimalust, et kahjuhüvitist nõuti samaaegselt ka kindlustusandjalt, siis võiks sellele olla kindlustuskelmuse kui kuriteo tunnused. Näita rohkem
Avaldaja ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Ei ole heade kommete kohane esitada isiku kohta väidet, et ta võib olla toime pannud kuriteo, kui puuduvad igasugused tõendid selle kohta. Kasutada antud asja kasutamise ajal sai asi kahjustada. Poolte vahel sõlmitud esialgses lepingus oli regulatsioon selle kohta, kuidas hüvitatakse kahju juhul, kui asi saab kahjustada. Poolte esialgse lepingu tingimused olid kaupleja poolt eelnevalt välja töötatud, edaspidi on need nimetatud kui tüüptingimused. Pooled sõlmisid pärast seda, kui asi sai kahjustada, eraldi kokkuleppe selle kohta, kuidas kahju hüvitatakse. Vastavalt sellele tasus tarbija kokkulepitud summa kauplejale deposiiti ning seejärel sai tarbija kahjustatud detaili enda valdusesse ja korraldas selle remondi kaupleja poolt määratud remondikohas. Kui detail oli remonditud ja kauplejale tagastatud pidi kaupleja vastavalt kokkuleppele tagastama kogu deposiiti tasutud raha. Kaupleja ei tagastanud kogu raha. Kaupleja tugineb sellele, et esiteks nõuab ta lisaks poolte vahel eraldi kokkulepitule täiendavaid kahjuhüvitisi ja teiseks sellele, et taastatud detail ei olnud taastatud nõuetekohaselt. Kaupleja väide, et tal on õigus saada lisaks kokkulepitud tarbijapoolsele heastamisele kahjuhüvitis 500 eurot, ei põhine seadusel ega lepingul. Kaupleja põhjendused sellise kahjuhüvitise nõudeõiguse kohta on otsitud ja ei ole asjakohased, sest kaupleja tugineb tüüptingimustele. Pooled on sõlminud eraldi lepingu kahju hüvitamise kohta ning vastavalt võlaõigusseaduse § 38, kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Seega ei ole kahju hüvitamise ulatuse, korra ja muu kahju hüvitamist puudutava, sealhulgas ka deponeeritud summa tagastamise kohta, kohaldatavad tüüptingimused vaid poolte vahel eraldi kokkulepitu. Kaupleja teine vastuväide avaldusele sisaldab väiteid parandatud detaili remondi kvaliteedi, remondi aja ja sõiduki kasutuskatkestuse kohta. Veesõiduki detaili remondi aeg ja sõiduki kasutuskatkestus olid ettenähtavad eraldi kokkuleppe sõlmimise ajal ja kaupleja ei saa tulenevalt sõlmitud kokkuleppe põhjal nõuda nende hüvitamist, sest selles ei ole kokku lepitud. Remont teostati kaupleja määratud ettevõtja poolt ja kaupleja võttis taastatud detaili vastu esitamata ühtegi pretensiooni. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaupleja tagastas osa deponeeritud summast. Arvestades, et kaupleja võttis taastatud detaili vastu nõustus ta selle taastamise viisi ja kvaliteediga. Poolte lepingu selle kohta, kuidas kahju hüvitatakse on tarbija täitnud, kaupleja rikub enda kohustust tagastada deponeeritud summast 500 eurot. Vastavalt võlaõigusseaduse § 8 lg 2 on sõlmitud leping täitmiseks kohustuslik. Kaupleja on lepingut rikkunud. Lepingurikkumise korral on tarbijal tulenevalt võlaõigusseaduse § 100 ja 101 lg 1 p 1 õigus rakendada kaupleja vastu õiguskaitsevahendeid muuhulgas esitada kohustuse täitmise nõue. Kaupleja rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad. Kauplejal on kohustus tasuda tarbijale 500 eurot.
Otsus PDF →