Pooled sõlmisid korteriomandi müügilepingu. Vastavalt esitatule andis müüja asjale garantii. Garantiis kohustub müüja puudused kõrvaldama kahe aasta jooksul ja ka lühima võimaliku aja jooksul. Näita rohkem
Arvestades esitatut on kaupleja alustanud puuduste kõrvaldamisega ja ei ole tööd mõistliku aja jooksul lõpetanud. Kaupleja on kinnitanud lepingurikkumist servituudi seadmise kohustuse rikkumise osas ja väidab, et ta ei suuda võetud kohustust täita. See ei ole rikkumist vabandav asjaolu. Kaupleja antud garantiis esitatud tingimused ei välista nõude esitamist VÕS § 217 lg 1; 2171 , 218 lg 2 alusel. Kuigi lepingus esitatud garantiikohustuse kokkuleppe alusel kohustub müüja puudused kõrvaldama kahe aasta jooksul ei saa müüja sellega piirata enda kohustust viia asi vastavusse lepingu nõuetega VÕS § 222 lg 1 alusel. Vastavalt VÕS § 222 lg 42 müüja peab asja parandama või asendama mõistliku aja jooksul alates hetkest, kui ostja teavitas müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest, ning tarbijalemüügi korral ilma olulise ebamugavuseta tarbijale, võttes arvesse asja laadi ja otstarvet, milleks tarbija asja vajas. Garantiilepinguga ei saa piirata selle sättega ostjale antud õigust. Tarbija on tõendanud, et üleantud asi ei vastanud nõuetele. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaupleja on asunud puudusi kõrvaldama, kuid ei ole tööd mõistliku aja jooksul lõpetanud. Kauplejal on kohustus puuduste kõrvaldamiseks. Esitatud asjaolusid arvestades on tekkinud VÕS § 222 lg 5 sätestatud olukord, kus ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul. Tarbijal on tekkinud õigus asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Nõude saab esitada ka enne, kui parandamistööd kolmanda isiku poolt on tehtud. Kui kaupleja ei ole puudusi mõistliku aja jooksul arvates käesoleva otsuse saamisest kõrvaldanud on tarbijal(korteriomanikel) mõistlik koguda tõendid kõigi hoones ja korterites esinevate puuduste kohta ning puuduste kõrvaldamiseks vajaliku kulu kohta ja esitada kaupleja vastu hagimenetluses kahju hüvitamise nõue. Sealhulgas on tarbijal mõistlik ise hankida servituut ja nõuda kahju hüvitamist selle menetluse kulude ning servituudi loovutamistasu eest kauplejalt. Olukorda arvestades võib taotleda tähtajatu servituudi seadmist ühekordse makse eest. Kaupleja on kohustist rikkunud (VÕS § 100), rikkudes VÕS § 217 lg 1; 2171, 218 lg 2 sätestatud kohustust anda üle nõuetele vastav asi. Kauplejalt saab VÕS § 222 alusel nõuda lepingu täitmist. Esitatud asjaolude kohaselt on tarbijal juba tekkinud ka kahju hüvitamise nõudeõigus (VÕS § 101 lg 1 p 3). Kaupleja rikkumist vabandavad või vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Lepingust tuleneva vaidluse kohtueelsel lahendamisel kehtivad samad põhimõtted, mis kohtumenetluses. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Vastaspoolel on kohustus enda vastuväidete tõendamiseks. Tarbija on enda esitatud asjaolud komisjonimenetluses vajalikul määral tõendanud, kaupleja vastuväited avaldusele on tõendamata.