Kaupleja ja tarbija vahel on teenuse osutamise leping. Tasutud teenustasu oli 100 eurot, tegemist oli korstnapühkija teenusega. Kaupleja väitel ei olnud ahjul puudusi ajal, mil tema selle üle vaatas. Näita rohkem
Hilisem korstnapühkija tuvastas praod, vajumise ja ehitusvead. Hilisema korstnapühkija hinnangul ei ole ahju võimalik parandada vaid tuleb ehitada uus ahi. Kui väidetakse, et ahjul olid ehitusvead, siis nende eest ei vastuta korstnapühkija vaid isik, kes avaldajale ahju ehitas või vastava hoone(osa) omandi üle andis. Müügilepingust tulenev vastutus, mille alusel avaldajalt nõuti puudusega ahju eest hüvitist summas 4000 eurot, ei ole üle kantav korstnapühkija teenuse osutajale. Kui ahi tuleb ümber ehitada, siis sellist puudust ei põhjustanud korstnapühkija ega asjaolu, et ta seda ei avastanud. Asjaolu, et korstnapühkija puudust ei tuvastanud, ei tekitanud avaldajale kahju, ahi oli juba varem ehitusveaga. Korstnapühkija ülesanne ei ole tuvastada kütteseadme ja seonduvate asjade ehituslikke puudusi vaid eeskätt see, kas need on tuleohutud ja need tahmast puhastada. Korstnapühkijaga sõlmitud lepingu kaitse-eesmärk (VÕS § 127) ei ole kontrollitavate ahjude ehitusliku korrektsuse tuvastamine vaid puhastustöö ja tuleohutus. Ahju ehituslikku vastavust tuleb kontrollida selle ehitamise ajal ning ehitamise järel ja hoone või kinnistu omandamisel, kus on ahi. Hilisemalt koostatud korstnapühkija arvamuse kohaselt on ahi pragunenud ja ära vajunud. See, millal vajumine ja pragunemine toimus, on tõendamata. Praod ja vajumine võis toimuda pärast kauplejapoolset ülevaatust ja selle põhjuste tuvastamisel võisid ka selguda ehitusvead. Arvestades, et tuvastati, et ahjul on ehitusviga, ei ole kauplejal sellega seonduvat vastutust. Kaupleja kohustuse rikkumist (VÕS § 100) ei ole esitatu põhjal toimunud. Seoses sellega ei ole tarbijal võimalik kohaldada õiguskaitsevahendeid ega nõuda vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 kahju hüvitamist.