Kaupleja esitas väite, et kaebus on esitatud vale isiku vastu ja, et kaupleja on avalik-õiguslik juriidiline isik ning seetõttu ei kuulu avaldus lahendamisele komisjonis. Komisjonile on esitatud kaupleja ja tarbija vaheline leping kus pooled on kaupleja ja tarbija. Lepingu pooleks ei ole Londoni Ülikool, kaupleja ei ole tõendanud, et ta on või oli Londoni Ülikooli esindaja. Näita rohkem
Kaupleja väited menetluse lõpetamise aluse esinemise kohta ei ole õiged. Kaupleja vastuse kohaselt on lepingu ese osalemine Londoni Ülikooli pakutaval Common Law kursusel. Kaupleja vastuse kohaselt sõlmis kaupleja lepingu Londoni Ülikooli esindajana. Pooltevahelise lepingu alusel pakub kaupleja õpet Londoni Ülikoolis ja üliõpilaseks saamist, mitte ühe kursuse läbimist. Vastuse kohaselt oli kauplejal ülikooli esindusõigus, kuid arvestades tarbija avaldust ja kaupleja vastust puudus ja puudub kauplejal ülikooli esindamise õigus. Komisjonile esitatu kohaselt ei ole tarbija lepingus kokkulepitud koolitusteenust saanud. Esitatu kohaselt ei ole tarbijale vaidlusaluse lepingu alusel teenuseid pakkunud kaupleja ega Londoni Ülikool. Kaupleja vaidleb kaebusele vastu Londoni Ülikooli õppejõudude kvaliteedi osas ja Londoni Ülikooli õpetamise meetodite osas. Kaupleja ei saa ülikooli nimel väiteid esitada. Kaupleja väidab, et lepingu alusel ei ole kokku lepitud mingit lävendit pakutava koolituse kvaliteedi kohta. Samas on lepingust tulenevalt võimalik mõista, et teenust pakub ülikool. Tarbija võis eeldada ülikooli tasemele vastavat õpet. Londoni Ülikool, mis poolte lepingu alusel koolitust pakkuma pidi, ei tea tarbija väitel kauplejast midagi. Kaupleja ei ole seda väidet kummutanud. Kaupleja sisulised vastuväited on asjakohatud, sest kaupleja väidete kohaselt ei ole ta ise õppeteenust osutanud ja kaupleja ei ole Londoni Ülikooli esindaja. Kaupleja väidab, et lepingu alusel ei vastuta ta tarbija puhkuseplaanide nurjumise või tarbija raskuste eest õppelaenu taotlemisel või ühistranspordi sooduspileti ostmisel. Tarbija ei ole kaupleja väitel tõendanud, et kaupleja või Londoni Ülikool oleks mistahes viisil vastutavad selle eest, et tarbija suudaks oma õpinguid finantseerida, samuti ei ole kaupleja ega Londoni Ülikool kunagi kohustunud võimaldama tarbijale õpingute jooksul ühistranspordi sooduspileti kasutamist. Poolte lepingu alusel pidi tarbija saama Londoni Ülikooli üliõpilaseks. Üliõpilasele väljastatakse ISIC kaart, mis tõendab kuulumist üliõpilaskonda. Ülikoolis õppijal on õigus taotleda õppelaenu ja saada muid soodustusi, kaasa arvatud sõidusoodustused. Kui tarbija ei saanud Londoni Ülikooli üliõpilaseks, siis ei täitnud kaupleja endale lepinguga võetud kohustust ja tarbijal ei olnud selle tõttu võimalust saada üliõpilase soodustusi ja tarbija sai seeläbi kahju. Kaupleja väited õppetöö korralduse kohta 2019/2020 õppeaastal ei ole asjakohased. Esitatu põhjal ei ole kaupleja õpet pakkunud isiku esindaja ega ka õppeteenuse pakkuja, kaupleja ei saa selgitada õppeteenuse osutamist, kui tal puudub sellega seos. Kaupleja on lepingut oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg 2 p 3 mõttes, jättes lepingu täitmata. Rikkumist vabandavaid ega vastutust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaupleja ei ole tarbijaga sõlmitud lepingut täitnud, tarbija ei ole sõlmitud lepingu alusel lepingule vastavat teenust saanud. Tarbija avalduses sisaldub lepingust taganemise avaldus. Alternatiivselt on tarbijal alus tasutu ja lisakulud e hüvitamist nõuda kahju hüvitamise sätete alusel (VÕS § 100, 101, 115 jt). Lepingust taganemisel saadu tagastamise kohta kohaldatakse VÕS § 189. Arvestades, et lepingu alusel kokkulepitud teenust ei osutatud, tuleb kauplejal saadu täielikult tagastada. Kaupleja võib olla toime pannud kelmuse karistusõiguslikus mõttes. Kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks tuleb asja materjalid ja kuriteoteade esitada uurimisasutusele. Kriminaalmenetluses on kannatanul võimalik esitada tsiviilhagi.