Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille esemeks oli sõiduki mootori remondi teostamine. Esitatu kohaselt ei ole mootori remondi käigus kasutatud uusi varuosasid, ei ole tõendatud, kas mootori remondi käigus üldse mingeid detaile vahetati. Kaupleja tunnistab nõuet osaliselt ja on valmis tagastama tarbijale 1000 eurot, juhul, kui kauplejale antakse üle ka sõidukil järgmise remondiettevõtja poolt väljavahetatud vanad detailid, siis on kaupleja valmis tagasi maksma kogu summa. Näita rohkem
Kaupleja seatud tingimus - saada enda omandisse tarbija sõiduki detaile, ei ole õiguslikult põhjendatud. Tarbija sõiduki detailid on tarbija sõiduki osa ja sõiduki omand on tarbijal, samuti ka sõidukilt eemaldatud detailide omand on tarbijal. Kauplejal puudub alus nõuda tarbija asja endale. Tarbija on esitanud sõidukil tuvastatud vahetamata või vahetatud kuid kulunud detailide kohta fotod. Kaupleja ei ole vastu vaielnud, et fotodel on kujutatud tarbija sõiduki detaile, ja fotodel on kulunud detailid. Kummagi poole esitatud fotode põhjal ei ole võimalik täie väita, mis on fotol kujutatud ja mis seost kujutatu omab poolte vaidlusega. Nii ei ole kaupleja esitatud fotode põhjal võimalik mõista, kas fotol kujutatu on tarbija sõiduk ja kas selle mootoris detailid asendati või mitte. Kaupleja ei ole tõendanud, et tarbija sõidukil on teostatud tellitud remonditöö, puuduvad tõendid remonditöö tegemise kohta, ei ole tõendeid, et kaupleja oleks ostnud selleks vajalikud detailid ja, et need on paigaldatud. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et teostati mootori blokikaane lihvimist. Seega ei ole kaupleja tõendanud, et täitis tarbijaga sõlmitud lepingu, kaupleja esitatud väited on paljasõnalised. Ettevõtjal on raamatupidamise kohustus ning ettevõtjal peaksid selle tõttu olema sõiduki remondiks ostetud detailide ostuarved, alltöövõtjalt sõiduki remonditöö tellimise leping ja töö üleandmise akt alltöövõtjaga. Esitatu põhjal on tõendatud, et kaupleja pidi teostama sõiduki mootori remondi ja sai selle eest 1550 eurot. Kaupleja tunnistab seda, et tarbija sõiduki mootor oli remontivajavas olukorras ja kaupleja väitel tegi ta remonditöö. Kaupleja väidete kohaselt taastas ta mootori mittetöötanud silindri töö ja samuti kõrvaldas Dpf filtriga seotud probleemi. Samas ei ole kaupleja väitnud ega tõendanud, et teostas selle töö, mis oli tellitud. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. KSamas lõige 4 - tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes. Vastavalt VÕS § 641 lg 1 peab töö vastama lepingutingimustele. Tulenevalt samas lõikest 2 ei vasta töö lepingutingimustele, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab. Kuna tellitud oli mootoriremont pidi kaupleja tarbijale üle andma sõiduki, millel on teostatud mootori remont. Lepingu esemeks ei olenud ühe mittetöötava silindri töö taastamine ja ühe filtriga seotud probleemi kõrvaldamine vaid sõiduki mootori remont. Puuduvad tõendid, et pooltel oli kokkulepe, et mootori remondiks võis kasutada juba kasutatud detaile. Esitatu põhjal ei vastanud kaupleja tehtud töö lepingutingimustele, lühikese asjavahemiku järel pärast kaupleja poolt töö lõpetamist selgus, et tarbija sõiduki mootor kas ei ole remonditud või teostatud remonditöö ei õnnestunud. Esitatu põhjal olid puudused ajal, kui sõiduk tarbijale kaupleja poolt tagastati, seega vastutab kaupleja tulenevalt VÕS § 642 lg 1 - töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Tarbija on kauplejale mittevastavusest õigeaegselt teatanud. Kaupleja ei ole pakkunud puuduse kõrvaldamist. Sõiduki mootori remondi käigus kasutatud kulunud detailide kasutamine viitab töövõtja tahtlusele või raskele hooletusele (VÕS § 645 lg 1 p 1). Kaupleja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud (VÕS 100,116,647), kaupleja teostas nõuetele mittevastava töö jättes mootori remondi käigus kulunud detailid asendamata või asendades need teiste kulunud detailidega. Kaupleja rikkumine ja saabunud tagajärg on omavahel põhjuslikus seoses. Sellise rikkumise puhul õiguskaitse andmine on VÕS § 641 sätestatud normi eesmärk. Kaupleja rikkumist vabandavaid ega vastutust välistavaid asjaolusid ei ole. Tarbija on lepingust taganenud ja nõudnud tasutu tagastamist. Lepingust taganemine on kehtiv ja tarbijal on nõue kauplejale tasutu tagastamiseks VÕS § 189 alusel. Raha tagastamise eelduseks ei ole tarbija sõiduki detailide üleandmine kauplejale, kauplejal puudub alus tarbijalt nende asjade üleandmise nõudmiseks.
Otsus PDF →