202609.11.2026
07.10.2026 Kaerepere Hoolekandekeskus OÜ töötervishoiu ja tööohutuse alase kontrolli käigus Männiku tn 2, Kaerepere alevik, Kehtna vald, Rapla maakond, tuvastas tööinspektor, olles eelnevalt tutvunud Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas 04.10.2026 uuendatud ettevõtte riskianalüüsiga (Riskianalüüs jaanuar 2024), et riskianalüüs vajab uuendamist, kuna selles on osad ohutegurid kas alahinnatud või hindamata, mistõttu ei saa öelda, kas mingi teatud ohutegur mõjutab töötajat või mitte. Riskianalüüsi eesmärk on leida üles kõik töökeskkonnas olevad ohud ja anda neile hinnang.
Kuigi töökeskkonna riskianalüüsi tegemiseks puudub ühtne metoodika ja seadus sätestab vaid põhinõuded ning iga ettevõte saab leida talle sobivaimad lahendused, on seaduse kohaselt siiski viis põhinõuet järgmised:
1) Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine: arvestada tuleb kõiki seadusest tulenevaid ohutegureid;
2) Vajadusel ohutegurite parameetrite mõõtmine;
3) Riskide hindamine töötaja tervisele ja ohutusele arvestades esimest punkti;
4) Riskianalüüsi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vormistamine ja säilitamine;
5) Riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning selleks vajalike vahendite eraldamine.
Olemasolevas riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töötajate terviseriske, isikukaitsevahendite kasutamist ning muid võimalikke tööst tulenevaid ohte. Näiteks ei ole olemasolevas riskianalüüsis välja toodud, et töötajad töötavad erinevates tegevuskohtades ning sellest tulenevalt on vajadus koostada mitu riskianalüüsi. Vastuolu on selles osas kas töötaja töötab või ei tööta siseruumides, kajastamata on ohtlikud kemikaalid, kuigi töötajad kasutavad oma töös ravimeid, desinfitseerimisvahendeid jne. Arvestatud ei ole libisemis- ega kukkumisohtu, samuti on kajastamata õnnetus- ja vägivallaohuga töö (nt agressiivne patsient) ning kuigi on märgitud, et töötaja tõstab või liigutab oma töökohal patsiente, on väidetud, et töö ei ole füüsiliselt raske, samuti on kajastamata töökorralduse osas pauside vajalikkus. Juhendamise ja väljaõppe blokis on märgitud, et töötajaid on vähe, mistõttu ei pea töökeskkonnavoliniku olemasolul tema ja töökeskkonnaspetsialisti nimesid ja kontaktandmeid töötajale teatavaks tegema ning ohutute töövõtete osas pole vajadust juhendada, kuna töötajad on teadlikud ning oskavad kasutada vajadusel ergonoomilisi töövõtteid ja ohutuse tagamiseks abivahendeid, kuid kuna iga töökeskkond on erinev, siis tuleb juhendamine igal juhul läbi viia.
Ka ei ole olemasolevas riskianalüüsis arvesse võetud tervisekontrollide korraldamise vajalikkust, jättes arvestamata asjaolud, et korduvaid liigutusi sisaldav töö või töö pidevas sundasendis, sealhulgas istuvas või seisvas asendis, kokkupuude kemikaalidega, bioloogilised ohutegurid ja raskuste käsitsi teisaldamine, on ohutegurid, mille puhul on töötajate tervisekontrolli korraldamine kohustuslik.
Riskianalüüsi eesmärk on leida üles kõik töökeskkonnas olevad ohud ja anda neile hinnang. Oluline on avastada töötaja tervist ohustavad tegurid enne, kui need kahjustavad töötajaid ning mõelda ka lahendustele. Näiteks milliseid ühiskaitsemeetmeid ja vajadusel milliseid isikukaitsevahendeid on vajalik töötajatele väljastada. Riskide hindamine ja nende maandamine mõjutavad nii töötaja tervist, kui ka tema töövõimet ja ettevõtte tulemuslikkust.
Riskianalüüsi tegemine on järjepidev protsess ja riskianalüüsi peab hoidma pidevalt vastavuses olemasoleva töökeskkonnaga. Pärast ennetusabinõude rakendamist tuleb hinnata nende piisavust arvestades inimeste ja tehnoloogia vahetumisega ning seadmete ja hoonete amortiseerumisega.
Riskianalüüs on mõeldud eelkõige ohtude avastamiseks ning lahenduste leidmiseks selles osas, kuidas töötaja saaks võimalikult ohutult oma tööd teha.