Pooltel on sõlmitud töövõtuleping. Pooled vaidlevad, kas kaupleja tehtud töö vastab nõuetele. Kaupleja väidab, et vahetas tarbija seadmel läbipõlenud detailid, kuid lisaks oli seadmel teisi puudusi, mida kaupleja ei avastanud. Näita rohkem
Kaupleja vastuse kohaselt:“ Kui meie tehnik oleks seadet esimesel korral pikemalt testinud, siis oleks see igal juhul välja tulnud, et juhtplokk on samuti vigane ning vajab vahetust.“. Seega on tõendatud, et kaupleja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Kaupleja töö üks eesmärkidest oli vea kindlakstegemine, selle jättis kaupleja tegemata. Selle tagajärjel ei vastanud tehtud töö nõuetele. Vastavalt VÕS § 641 lg 1 töö peab vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Tarbija ei saanud kauplejalt remonditud seadet. Asjaolu, et kaupleja kohe ei avastanud seadme kõiki puudusi, on kaupleja riisiko. Vastavalt esitatule on tarbija saanud pärast kaupleja teenuse osutamist seadme, millel osa detaile on vahetatud. Samas ei olnud seade vaatamata sellele kasutuskõlblik ning vajab uut remonti. Võimatus seadet kasutada ja vajadus see uuesti remondi anda põhjustab tarbijale ebamugavusi ja kahju. Arvestades, et tarbija seadmes on osa detaile vahetatud, on tarbija saanud seadme parendused. Arvestades lepingu hinda, hindab komisjon, et tarbija poolt saadu väärtus on 50% poolte sõlmitud lepingu hinnast, seega 96,38 eurot, ülejäänud summa osas oli kaupleja nõue alusetu ja tarbija võib nõuda selle summa tagastamist. Kui tarbija viib seadme kauplejale uuesti remonti ja vahetada tuleb veel detaile, peab tarbija selle eest tasuma. Kaupleja on kohustust rikkunud (VÕS § 100; VÕS § 641 lg 1) kuna tegi nõuetele mittevastava töö. Sellega põhjustatud kahju hüvitamine on poolte vahel sõlmitud müügilepingu kaitse-eesmärgi kohane. Tarbijal on kaupleja vastu kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1 p 3). Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja tegevusega. TsMS § 233 lg 1 on analoogia korras kohaldatav ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel. Nimetatu sätestab, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Tekkinud kahju suuruse kindlakstegemine on seotud ebamõistlike kuludega, komisjon hindas kahju suuruseks 96,38 eurot, kaupleja ei uurinud remonti toodud seadet põhjalikult, ei tuvastanud selle detailide läbipõlemist põhjustanud viga ja selle tulemusena jäi lepingu eesmärk tellija/tarbija jaoks saavutamata ja tarbijale põhjustati ebamugavusi.
Otsus PDF →