Pooled on sõlminud ehituse töövõtulepingu. Kaupleja väitel on kaupleja teinud lisatöid, ja see põhjustas töö viibimise. Kaupleja on esitanud väite, et värvimine ei ole lepingu ese. Näita rohkem
Poolte lepingus on muuhulgas, et tööks vajalik materjal on 10 liitrit kruntvärvi. Seega on värvimine kuulunud lepingu esemesse. Lisaks on esitatu põhjal kokku lepitud põrandate eemaldamine ja uue põranda paigaldamine. Reeglina tehakse põrandatööd pärast värvimist. Tarbija on esitanud värvimise kvaliteedi kohta pretensiooni, seega tegelikult kaupleja teostas värvimise. Asjaolu, et kaupleja poolt koostatud tööde nimistus on puudused ei välista kaupleja vastutust praaktöö osas, mille kaupleja tegi. Tarbija loetletud töö puudused ning esitatud fotod ja remondipakkumised on omavahel kooskõlas, arusaadavad ning eluliselt usutavad. Kaupleja vastuväited on lauseitavad, üldised ja paljasõnalised. Vaidluste kohtueelsel lahendamisel rakendub analoogia korras TsMS § 230 lg 1 mille kohaselt pooled peavad enda esitatud asjaolusid ise tõendama. Vaidluse lahendamisel kohtumenetluses, kui vaidlus jätkub, on pooltel soovitatav rohkem tähelepanu pöörata tõendamisele. Tarbija esitatu kohaselt on tellitud täielik korteri siseviimistluse remont ja töös esinesid puudused, mille tarbija on loetlenud. Esitatud fotode ja puuduste kõrvaldamise hinnapakkumise ja arvetega on tõendatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud. Kaupleja vastuväited on täielikult tõendamata. Kaupleja ei ole tõendanud väidet, et ta ei saanud puudusi kõrvaldada. Esitatu põhjal öeldi kauplejale leping olulise lepingurikkumise tõttu üles. Pärast seda ei pääsenud kaupleja enam korterisse. Leping öeldi üles, kui töö oli puudustega mida ei kõrvaldatud ning kuna kaupleja ei olnud tööd tähtajaks ega mõistliku aja jooksul pärast seda lõpetanud. Esitatu põhjal on kaupleja lepingu ülesütlemisega nõustunud või vähemalt ei vaidlustanud seda, kui leping üles öeldi. Kaupleja ei ole otseselt eitanud, et esitatud puudusi ei ole. Kaupleja ei ole ühegi puuduse kohta esitanud tõendit, et töö vastas nõuetele. Pärast lepingu ülesütlemist ja kahju hüvitamise nõude esitamist ei ole töövõtjal enam õigust heastamiseks. Vaidlus saab olla vaid lepingu ülesütlemise kehtivuse, lepingu rikkumise ja tekitatud kahju suuruse ning sissenõutavuse üle. Esitatu põhjal on tarbija lepingu kehtivalt üles öelnud. Lepingu ülesütlemise põhjus oli puudustega töö (VÕS § 641 lg 2; 642 lg 1,2,2prim). Esitatud tõendite alusel oli töö halva kvaliteediga ja poolik. Lisaks sellele on tõendatud, et kaupleja ei järginud tähtaega. Kaupleja esitatud põhjendused, et tähtaega ei järgitud, sest telliti lisatööd, ei ole asjakohased. Lisatöö tegemine ei lükka automaatselt edasi lepingu tähtaega. Kui ka lisatööd telliti, ei muutnud see lepingu tähtaega ja tähtaja rikkumine ei ole lisatöö tellimise tõttu vabandatav. Kaupleja on esitanud ebaõigeid väiteid lepingu eseme kohta väites, et lisatöö on see, mis ilmselgelt on kuulunud lepinguliste tööde hulka. Kaupleja selliste väidete esitamine vähendab kaupleja väidete usutavust. Kaupleja on kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja lepingust taganemine on kehtiv. Tarbijale on kaupleja lepingurikkumise tõttu tekkinud kahju, mis seisneb kuludes ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks (VÕS 100, §101 lg 1 p 3, § 641 lg 2; §642 lg 1,2,2prim; §127). Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja rikkumisega. Kui kaupleja oleks teinud nõuetekohase töö, ei oleks tarbijal lisakulusid tekkinud. Niisuguse kahju hüvitamine on eespool viidatud sätete kaitsealas. Kaupleja vastutust välistavad ja rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole. Tarbija on nõude summa kohta esitanud tõendid. Kaupleja vastuväited nõudele on umbmäärased, esitatud ei ole tõendeid selle kohta, et tekitatud kahju summa oleks väiksem.
Otsus PDF →