202619.06.2026
05.06.2026 toimunud kontaktivaba dokumendipõhise kontrolli käigus tutvus tööinspektor tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüsiga (koostatud 2019. aastal). Riskianalüüsiga tutvumise käigus selgus, et riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud ettevõttes esinevaid psühhosotsiaalseid ohutegureid. Lisaks ei ole riskianalüüsis kavandatud psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamiseks piisavaid, toimivaid abinõusid töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks.
Tööinspektsiooni järelevalvemenetluse käigus läbiviidud töötajate küsitluse, intervjuude ning tööandjalt kogutud teabe põhjal ilmnes, et töökeskkonnas esineb lisaks riskianalüüsis käsitletud ohuteguritele ka juhtimise, töökorralduse ja suhtlemiskultuuriga seotud psühhosotsiaalseid ohutegureid. Töötajate hinnangutest ilmnes muu hulgas töökoormuse ja vaimse pinge ebaühtlane jaotus, emotsionaalselt keerukatest olukordadest tulenev koormus, konfliktide ja suhtlusprobleemide püsimine, töötajate vähene kaasamine töökorralduslikes küsimustes, probleemidest teavitamisega seotud ebakindlus ning juhtimisstiilist tulenev psühholoogiline ebaturvalisus.
Kehtivas riskianalüüsis on psühhosotsiaalsete ohuteguritena käsitletud mitmeid ohutegureid, sealhulgas töö kiirus, töö nõudlikkus, üksinda töötamine, inimsuhted ja vastutus, vägivald töökohas, pidev valvsus, töökorraldus, lärm, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine.
Arvestades küsimustiku ja intervjuude tulemusi vajab riskianalüüsis täiendamist emotsionaalse koormuse, kriisiolukordade ja agressiivse käitumisega kokkupuute, taastumisvõimaluste puudumise ning töökorralduslike muudatuste mõjuga seotud riskide hindamine. Samuti tuleb kavandada konkreetsed meetmed ja tegevused nende riskide ennetamiseks ning vähendamiseks.
Riskianalüüs käsitleb küll töökorraldust, inimsuhteid, vastutust ning ebavõrdset kohtlemist, kuid juhtimiskultuuri puudutavad riskid on hinnatud pigem madalaks ning nende maandamiseks kavandatud meetmed on üldsõnalised (nt ühised ettevõtmised, probleemidest teavitamine, nõustamine). Samas ei käsitleta riskianalüüsis töötajate kaasamist, infovahetuse kvaliteeti, muudatuste juhtimist ega psühholoogilist turvalisust kui võimalikke psühhosotsiaalseid ohutegureid.
Olemasolevas riskianalüüsis on sotsiaalsete suhetega seotud teemadena käsitletud inimsuhteid, vägivalda töökohas ning ebavõrdset kohtlemist, kiusamist ja ahistamist. Riskide maandamise meetmetena on välja toodud probleemidest teavitamine, juhtkonna poole pöördumise võimalus, ühised ettevõtmised ning vajadusel nõustamise kasutamine. Samas ilmnevad küsitluse ja intervjuude tulemustest asjaolud, mida olemasolev riskianalüüs ei kajasta. Eelkõige puudutab see konfliktide lahendamise toimivust, töötajate valmisolekut probleemidest rääkida ning usaldust organisatsioonisiseste probleemide lahendamise protsessi vastu.
Olemasolevas riskianalüüsis on küll käsitletud vägivalda töökohas, ebavõrdset kohtlemist, kiusamist ja ahistamist ning nende riskide maandamiseks on ette nähtud töötajate teavitamine, juhtkonna poole pöördumise võimalus ja vajadusel nõustamine. Samas on need riskid hinnatud madalaks ning riskianalüüs ei kajasta töötajate hinnanguid vaimse tervise riskide tegelikule ulatusele ega organisatsiooni suutlikkusele neid ennetada.
Töökeskkonna riskianalüüsis on psühhotsiaalsed ohutegurid hinnatud ning välja on toodud ka nt järgmised ennetusmeetmed:
- On olemas ruumid, kus töötajad saavad aja maha võtta, võimalik on pidada kohvipause, korraks eralduda.
- Võimalik vajadusel saada abi, veeta pause koos teiste perevanematega. Rakendatud meetmed abi kutsumiseks teisest majast.
- Korraldatakse ühiseid ettevõtmisi ja meelelahutust, mis aitab pingeid maandada ja parandab meeskonnatööd. Kasutatakse superviseerimist ja vajadusel töötajatele nõustamist.
- Agressiivsetest vanematest teavitame KOVga vastastikku, võimalik kaasata politsei, teisest majast abi.
- Soodustatakse töövälisel ajal aktiivset füüsilist tegevust, mis aitab hästi vaimsest tööst puhata, näiteks kõndimine, ujula kasutamise võimalus.
- Ebavõrdse kohtlemise korral koheselt teavitada perevanemat, töökeskkonnaspetsialisti või direktorit. Vajadusel helistada.
Kontrollkülastuse käigus (toimus 19.05) töötajad kinnitasid, et riskianalüüsis toodud meetmed enam ei toimi või neid ei rakendata. Saadud infot kinnitasid ka küsitluse tulemused.