Kontrollkülastuse ajal tutvudes asutuse töökeskkonnaga, vesteldes asutuse töötajatega, juuresviibijatega ning tutvudes 2019 aastal korraldatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemustega selgus, et esitatud töökeskkonna riskianalüüsis on hindamata psühhosotsiaalsed ohutegurid. Juuresviibijate sõnade kohaselt asutuses tegeletakse psühhosotsiaalse töökeskkonnaga seotud teemadega igapäevaselt, kuid konkreetsed ohutegurid ning ohutegurite maandamise meetmed (sh näiteks käitumisjuhised õnnetus- või vägivallaohu korral, ebavõrdse kohtlemise korral, kiusamise ja ahistamise korral, töötaja võimetele mittevastava töö korral, pikaajalise töötamise üksinda ja monotoonse töö korral ning muude juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurite korral) on välja selgitamata.
Hea psühhosotsiaalne töökeskkond on oluline palju enamaks kui vaid seadusenõuete täitmiseks: töötajad, kes tunnevad end tööl hästi, annavad ka suurema tööpanuse ettevõtte edusse – nad on loovamad ja pühendunumad ning kõrgema töövõimega kui stressis töötajad.
Võimalused töötajate heaolu edendamiseks ning tööstressi ennetamiseks sõltuvad konkreetsest organisatsioonist, töökorraldusest, töötajate ootustest ja omadustest, olemasolevatest ressurssidest ja paljust muust kuid rusikareegliteks hea psühhosotsiaalse töökeskkonna kujundamisel on töötajate kaasamine neid puudutavatesse otsustesse, avatud infovahetus, optimaalne töökoormus ning nulltolerants töövägivalda (sh kiusamise ja ahistamise ilmingutesse).
Täiendavalt võib lugeda siit: https://www.tooelu.ee/et/67/psuhhosotsiaalsed-ohutegurid#tooandjale-psuhhosostiaalsetest-ohuteguritest
https://www.tooelu.ee/et/67/psuhhosotsiaalsed-ohutegurid#riskide-hindamine3-1/25/2043-1-1 · Ettekirjutus