Omandi jälil üle piiride: nimistu ühendab jõud OpenCorporatesiga
Eesti ettevõte ei kuulu sageli Eestisse. Selle osanik või filiaali taga seisev emaettevõte asub Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis või Lätis - kuskil, mida Eesti register oskab nimetada, aga kuhu ta ei ulatu.
Seni jäigi jälg just siin katkema. Eesti äriregister märgib välismaise omaniku ära vaid nime ja riigina, ei enamat. Ei ühtki tunnust, ei linki, ei võimalust teada, milline ettevõte see täpselt on, kas see üldse veel eksisteerib või kuidas seda täna nimetatakse. Igaühe jaoks, kes püüab mõista, kes tegelikult Eesti ettevõtte taga seisab, oli ahela kõige olulisem lüli just see, mida ei saanud järgida.
Täna saame seda järgida. nimistu seob nüüd Eesti ettevõtete välismaised omanikud nende kanooniliste kirjetega OpenCorporatesis, maailma suurimas avatud ettevõtete andmebaasis, ja lingib otse nendeni - allikas ja kuupäev juures, nagu iga teisegi fakti puhul, mille avaldame.
Mis muutus
Ava välisomandis Eesti ettevõte ja välismaise emaettevõtte plokist leiad nüüd omaniku, mis on seotud reaalse, kontrollitava üksusega: selle päritoluriik, ametlik registrikood ja otselink tema kirjeni. Nimest sai identiteet. "Kuskil Rootsis" muutus konkreetseks ettevõtteks, mille juurde saad klikkida ja ise järele lugeda.
Parima avaandmetega jurisdiktsioonides - Põhjamaad, Balti riigid, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid - laheneb valdav enamik välismaistest omanikest nüüd automaatselt, enamik neist täpselt oma ametliku registrikoodi järgi. Kui riik avaldab avatud registri, on vaste täpne ja üheselt mõistetav.
Oluline peitub detailides
Kaks tulemuseliiki osutusid väärtuslikumaks kui lihtne "leitud või mitte".
Ümbernimetamised. Vahel laheneb omanik ettevõtteks, mille nimi erineb sellest, mis Eestil kirjas on, sest ettevõte nimetati ümber ja kaks registrit on lihtsalt selle loo eri punktides. Me toome need esile märkega "võimalik ümbernimetamine - kontrolli", mitte ei peida neid, sest lahknevus kahe registri vahel pole müra. Sageli ongi see jälg ise.
Vaikus. Osa omanikke ei lahene ja miks see nii on, ongi leid. Omanik riigis, mis avaldab oma registrit avatult, laheneb puhtalt. Omanik, kes on paigutatud salastatuse-jurisdiktsiooni, mis peaaegu midagi ei avalda, ei lahene - ja see puudumine ütleb sulle midagi, mida kohalolek kunagi ei ütleks: et omandivorm paigutati kuhugi, mis on loodud just selleks, et seda ei saaks jälgida. Pigem näitame seina selgelt, kui teeskleme avatud ust.
Avaandmed kohtuvad avaandmetega
Miski sellest poleks võimalik ilma ühise põhimõtteta. OpenCorporates andis nimistule avaandmete juurdepääsu oma liidesele - sobiv liit, sest mõlemad projektid avaldavad sama jagamiskohustusega avatud litsentsi all ja mõlemad on olemas selleks, et teha ettevõtteinfo leitavaks, mitte kokku kogutuks. Me viitame OpenCorporatesile kui allikale iga lahendatud omaniku juures ja lingime tagasi algse kirjeni. Just sellisel vastastikkusel avaandmed peaksidki toimima ja me oleme selle eest tänulikud.
See avab ka uksi, milleni me üksinda ei ulatuks. Mõned riiklikud registrid lähevad juriidilisest omandist kaugemale ja avaldavad tegeliku kasusaaja - päris inimesed, kellel on kontroll ettevõtte kihtide taga. Eesti ettevõtte välismaise omaniku sidumine tema kanoonilise kirjega on esimene samm omandi jälgimisel kuni ahela lõpus seisvate inimesteni.
Miks see on enam kui üks funktsioon
See pole lihtsalt link lehel. See on vundament.
Pikka aega oli piiriülene omand nimistu missiooni suurim lünk - teha Eesti avaandmed tõeliselt kättesaadavaks - koht, kus Eesti andmed lõppesid ja ülejäänud maailm algas. Selle lünga sulgemine muudab lameda ettevõtete nimekirja millekski, mida saab tegelikult läbida: Eesti ettevõttest välja riigist, teisel pool asuvasse registrisse ja edasi.
Ja see varustab meid palju enamaks. Kanooniline, lingitud identiteet välismaise omaniku jaoks on ankur, mille külge saab kinnituda kõik muu - mitut riiki läbivad omandiahelad, sama emaettevõtet jagavate ettevõtete võrgustikud, seosed sanktsioneeritud või poliitiliselt mõjukate üksustega välismaal ning selline raha-jälje kaardistamine, millel põhineb tõsine uuriv ja vastavuskontrolli töö. Iga selline asi saab võimalikuks alles siis, kui "nimi välisriigis" muutub "selleks konkreetseks ettevõtteks siin". Me just ehitasimegi selle ankru.
Mis saab edasi
Lähiajal laiendame katvust igasse jurisdiktsiooni, kuhu avaandmed ulatuvad, täpsustame vasteid ning laiendame seda emaettevõtetelt ka välismaistele osanikele. Sellest kaugemale on see seos ehituskivi suuremas asjas, mille poole nimistu töötab: selge, allikatega varustatud, avatud kaart sellest, kes omab ja kontrollib Eestis tegutsevaid ettevõtteid - kaasa arvatud need kaardi osad, mis viivad välismaale.
nimistu on olemas selleks, et teha avalik teave tõeliselt kasutatavaks - mitte leht, millele korra pilgu heidad, vaid lõng, mida saab tõmmata. Piiriülene omand oli see lõng, mis alati käes katkes. Nüüd see peab.
Välismaised omanikud lahendatakse OpenCorporatesi liidese vastu ning kuvatakse koos viite ja lingiga allikakirjele. Andmed avaldatakse litsentsi CC-BY-SA 4.0 all. nimistu.ee-d haldab Nimistu MTÜ, registreeritud Eesti mittetulundusühing.