Kui palju ettevõtteid Eestis tegelikult asutatakse?

Kui palju ettevõtteid Eestis aastas asutatakse, tundub lihtne küsimus. Tegelikkuses on vastus täis lõkse: registriandmed sisaldavad kõikumisi, mis näevad välja nagu ettevõtlusbuum, kuid on tegelikult seaduemuudatused ning vanemad aastad on süstemaatiliselt alahinnatud. Vaatame, mida andmed tegelikult näitavad, kui neid õigesti lugeda.

Tegelik trend: osaühingute asutamine

Kõige puhtam näitaja ettevõtlusaktiivsusest on osaühingute (OÜ) asutamine aastas. OÜ on Eesti levinuim ettevõtlusvorm ja selle asutamine peegeldab tegelikku ettevõtlustegevust paremini kui koondnumber, mis sisaldab ka korteriühistuid ja muid vorme.

Pilt on selge: osaühingute asutamine on enam kui viiekordistunud, 2008. aasta umbes 4500-lt kuni 2025. aasta üle 23 000-ni. Murdepunkt jääb aastatesse 2015–2017, mis langeb kokku e-residentsuse programmi käivitumisega ning selge tõus jätkub pärast 2020. aastat. 2026. aasta on poole aasta seisuga teel uue rekordini.

Lõks number üks: tõusud, mis pole buumid

Kui vaadata koondnumbrit kõigi vormide kohta, näeme kahte hiiglaslikku tõusu: 2009. ja 2018. aastal. Kumbki pole ettevõtlusbuum.

2009. aasta tõus tuleneb reformist, mis viis füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) registreerimise Maksu- ja Tolliametist üle äriregistrisse. 2018. aasta tõus tuleneb seadusemuudatusest, mis kohustas korteriühistuid end registrisse kandma. Mõlemal aastal jätkab OÜ-de joon sujuvalt, ilma hüpeteta. See ongi õppetund: koondnumbri kasv võib peegeldada halduslikku muudatust mitte ettevõtlikkust. Kui soovite mõista, mis vorm mille taga on, vaadake juhendit äriregistri ja avalike andmete kohta.

Lõks number kaks: ellujäämiskalle

Teine lõks on peidetum. Register sisaldab peamiselt täna kehtivaid ettevõtteid, suletud ja kustutatud ettevõtted on suures osas kadunud. See tähendab, et number "1996. aastal registreeritud" tähendab tegelikult "1996. aastal registreeritud ettevõtteid, mis on tänaseni alles". Vanemad aastad on seetõttu alahinnatud, sest osa toonastest ettevõtetest on vahepeal lõpetatud.

Praktikas tähendab see, et usaldusväärseid trendiväiteid saab teha umbes 2015. aastast edasi, kus enamik ettevõtteid on veel alles. Vanemate aastate numbreid tasub lugeda kui "tänaste ettevõtete asutamisaastaid", mitte kui toonaseid asutamismahte.

Mis vormid Eesti registris domineerivad

Hetkeseis näitab, kui tugevalt osaühing domineerib Eesti ettevõtlusmaastikul.

Osaühingud moodustavad ligi kolmveerandi kõigist registreeritud üksustest. Korteriühistud, FIE-d ja mittetulundusühingud moodustavad igaüks väikese, kuid märgatava osa. Aktsiaseltse on võrdluseks vaid umbes kaks tuhat, mis kinnitab, et Eesti ettevõtlus on valdavalt väikeste osaühingute maailm.

Kokkuvõte

Eesti ettevõtted koonduvad kolme suurde rühma: kinnisvara, IT ja nõustamine. Kuid tegeliku pildi nägemiseks tuleb EMTAK koodiversioonid kokku liita, vastasel juhul jääb näiteks IT tegelik maht varju. Avalikud andmed annavad selge mustri, kui neid õigesti lugeda, ja just see lugemisoskus eristab informatiivset statistikat eksitavast.