Зарегистрировано 30. detsember 2015, основной вид деятельности: Страхование иное, чем страхование жизни. Основное место деятельности — Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond.
| Год | Выручка | Прибыль | Собственный капитал | Активы | Сотрудников | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2024 |
Pooled on sõlminud kehtivalt kindlustuslepingu. Tarbija väidab, et lepingu tüüptingimused ei ole lepingu osaks saanud. Lisaks väidab tarbija, et toimunud on kindlustusjuhtum ja palub sellega seoses kauplejalt kindlustushüvitis välja mõista. Показать ещё
2026: 51k € · 2025: 521k € · 2024: 511k €
Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal связана через лиц с 3 другими компаниями. Связи возникают через 1 лицо, которые занимают роли как здесь, так и в других местах. Самая прочная связь проходит через Andri Püvi (3 компании).
| – |
| – |
| – |
| – |
| – |
| 17.06.2025 |
| 2023 | – | – | – | – | – | 25.06.2024 |
| 2022 | – | – | – | – | – | 13.07.2023 |
| 2021 | – | – | – | – | – | 28.06.2022 |
| 2020 | – | – | – | – | – | 11.03.2022 |
| 2019 | – | – | – | – | – | 12.11.2020 |
| Год | Оборот (г) | Государственные налоги | Налоги на рабочую силу | Сотрудников (Q4) |
|---|---|---|---|---|
| 2026I кв. | 465 356 € | 1 006 026 € | 945 841 € | 179 |
| 2025 | 1 030 589 € | 4 766 569 € | 4 103 831 € | 177 |
| 2024 | 666 600 € | 4 455 002 € | 3 856 763 € | 181 |
| 2023 | 155 191 € | 3 319 905 € | 3 453 043 € | 184 |
| 2022 | 216 091 € | 2 948 864 € | 3 053 142 € | 170 |
| Год | Q1 | Q2 | Q3 | Q4 |
|---|---|---|---|---|
| Оборот 2026 | 465k € | – | – | – |
| Государственные налоги 2026 | 1,0m € | – | – | – |
| Налоги на рабочую силу 2026 | 946k € | – | – | – |
| Сотрудников 2026 | 179 | – | – | – |
| Оборот 2025 | 272k € | 272k € | 231k € | 255k € |
| Государственные налоги 2025 | 965k € | 1,8m € | 973k € | 1,0m € |
| Налоги на рабочую силу 2025 | 952k € | 1,2m € | 977k € | 1,0m € |
| Сотрудников 2025 | 184 | 182 | 180 | 177 |
| Оборот 2024 | 108k € | 72k € | 129k € | 358k € |
| Государственные налоги 2024 | 902k € | 1,7m € | 917k € | 959k € |
| Налоги на рабочую силу 2024 | 907k € | 1,1m € | 937k € | 924k € |
| Сотрудников 2024 | 184 | 181 | 186 | 181 |
| Оборот 2023 | 43k € | 54k € | 22k € | 37k € |
| Государственные налоги 2023 | 731k € | 888k € | 861k € | 840k € |
| Налоги на рабочую силу 2023 | 753k € | 927k € | 901k € | 873k € |
| Сотрудников 2023 | 176 | 175 | 174 | 184 |
| Оборот 2022 | 27k € | 120k € | 25k € | 44k € |
| Государственные налоги 2022 | 681k € | 783k € | 763k € | 722k € |
| Налоги на рабочую силу 2022 | 705k € | 803k € | 799k € | 746k € |
| Сотрудников 2022 | 181 | 178 | 174 | 170 |
Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Kohtuvaidlus ja analoogselt vaidluste kohtueelse lahendamise menetlus on võistlevad. TsMS § 230 lg 1 alusel peab pool tõendama enda esitatud asjaolu. Показать ещё
Vaidlus toimub vastavalt analoogia korras kohalduvale TsMS § 4 lg 2 poolte esitatu alusel. Vastavalt VÕS § 476 kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Vastavalt VÕS § 423 lg 1 kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusjuhtum peab vastavalt pooltevahelise lepingu tüüptingimuste p 17 olema toimunud kindlustusperioodil. Akciné draudimo bendrové Gjensidige Eesti filiaali edastatu tõendab, et kahjustus oli ilmnenud juba 04.08.2024. Kaupleja ei ole kahju hüvitamisest keeldudes lepingut rikkunud (VÕS § 100) ning tarbijal ei ole kaupleja vastu kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p 3), sest lepingus sätestatud kindlustusjuhtum, mille hüvitamist taotletakse, ei toimunud kindlustusperioodil. Kui lepingus sätestatud kindlustusjuhtum ei ole toimunud, ei ole avaldajal tekkinud kahju hüvitamise kohustust (VÕS § 476 lg 1).
Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vaidlus on selle üle, kas kindlustusandja poolt rakendatav tüüptingimus p 22.2 on seaduslik. Asjakohase normi sõnastus on järgmine:„22. Показать ещё
Töökoha kaotust ei loeta kindlustusjuhtumiks, kui: …22.2. kindlustusvõtja töötab ettevõttes, kus ta on nõukogu või juhatuse liige või välismaa äriühingu filiaali juhataja;“. Komisjon nõustub kaupleja väidetega selle kohta, miks ei ole kohaldatav tüüptingimus tühine. Tüüptingimustes tuleb eristada piiranguid, mis puudutavad kahju hüvitamisele seatavaid piiranguid, ohutuseeskirju kindlustusjuhtumi sätestamisest. Vabatahtliku kindlustuse puhul ei ole alust kindlustusandjalt eeldada, et kindlustusjuhtumi suhtes ei ole piiranguid. Ei ole eeldust, et kõik kindlustuslepingud on koguriskikindlustuse põhimõttel. Sellist eeldust kindlustusteoorias ega võlaõigusseaduses ei ole. Kui isik sõlmib kindlustuslepingu enda hoone suhtes või enda laenu tagasimaksmise kohustuse suhtes siis ei ole alust eeldada näiteks, et pärast kindlustuslepingu sõlmimist hüvitab kindlustusandja kolme päeva jooksul laenu tagasi maksmata summa või hoone uuesti ehitamise maksumuse, mis iganes põhjusel hoone hävis või laenu tagasi ei makstud. Tarbija ei ole esitanud põhistust sellele, miks on vaidlusalune tüüptingimus tühine. Vastavalt seadusele (TsMS § 230 lg 1) peab nõude esitaja enda esitatud asjaolud tõendama. Tüüptingimuse tühisus ei ole põhistatav üksnes sellega, et selle alusel antud juhul hüvitist ei makstud. Antud juhul sätestab tüüptingimus välistuse, et kui isik töötab ettevõttes, mille juhataja tema ise on, siis laenukindlustuse lepingu alusel tema töölt vabastamisega seotud kahju ei hüvitata. Sellise välistuse esinemine ei ole üllatav ja selle eesmärk on mõistetav. Kindlustusandja lähtub riskiteooriast ja keskmisest riskist. Sellises olukorras on väga ootamatu, kui isik enda juhitud ettevõttest vallandatakse ja teisalt on keskmisest väga erinev võimalus, et isik vallandatakse, kui sellega kaasneb talle kindlustushüvitis. Vastavalt vaidlustatud tüüptingimusele ei ole toimunu kindlustusjuhtum (VÕS § 476 lg 1). Kauplejal ei ole VÕS § 476 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud kahju hüvitise kohustust. Kaupleja kohustise rikkumine puudub ja tarbijal ei ole alust esitada kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 100, 101 lg 1 p 3, 115).
.Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vaidlus puudub selles, et kindlustusjuhtum toimus ja kindlustusandja on hüvitanud kindlustusjuhtumist, milleks oli veeleke, põhjustatud kahju.Tarbijale soovitas remondiettevõtte, mis teostas veelekkest põhjustatud kahjuga seotud remonditööd, kaupleja. Tarbija hinnangul tegi remonti teostanud ettevõte:- töö ebakvaliteetselt, -selle töötajad ei olnud pädevad ning -rikuti kokkulepitud remonditöö teostamise tähtaega. Показать ещё
Tarbija hinnangul on remonti teostanud ettevõte ja solidaarselt kaupleja talle kahju tekitanud ja kahju väljendub selles, et tarbija pidi samaaegselt kandma kahe korteri kulusid. Tarbija väitel ei ole tema remonti teostanud ettevõttega suuliselt ega kirjalikult lepingut sõlminud. Kaupleja väite, et ta ei ole tema remonditööd avaldaja korteris tellinud, on tõendatud. Selle kohta on kolm tõendit (garantiikiri, tööde vastuvõtu akt, kahjukäsitleja 27.09.2024 kl 10.32 e-kiri selgitus hüvitamise koha (vastuse lisa 7)), millest nähtub, et kaupleja ei ole lepingupool. Garantiikirjast nähtub, et kindlustusvõtja peab sõlmima töövõtulepingu. Teiseks, tööde vastuvõtuakti põhjal oli tööde tellija avaldaja. Kolmandaks selgitas ka kahjukäsitleja avaldajale, kuidas toimub kahju hüvitamine ja mis viise on võimalik valida. Kaupleja puudub kohustus hüvitada remonti teostanud ettevõtte poolt tekitatud kahju. Tarbija väide, et tema lepingut ei sõlminud, ei tähenda automaatselt, et leping on kaupleja ja remondiettevõtte vahel. Kui avaldaja korteris alustati remonditööd, siis pidi avaldaja korteriomanikuna/korterivaldajana ning lubades tööd alustada eeldama, et töövõtusuhe on tema ja töövõtja vahel. Kui selles oli kahtlus, pidanuks avaldaja selle küsimuse lahendama töövõtjaga. Ehitustöö tellimisel on mõistlik vormistada kirjalik leping, et hiljem oleks lihtsam lahendada võimalikke vaidlusi. Kui töövõtja on lepingut rikkunud, tuleb nõue esitada töövõtja vastu. Asjaolu, et kindlustusandja esitab tarbijale mingi konkreetse ettevõtte remondikalkulatsiooni ei ole võimalik tõlgendada nii, et kindlustusandja kavatseb kindlustusvõtja esindajana tellida vastava töö teostamise ise. Tarbija ei ole esitanud kuludokumente kahju suuruse kohta, kuna tarbija esitatud väited kaupleja vastutuse kohta kinnitust ei leidnud, ei olnud see asja lahendamiseks vajalik. Vastupidisel juhul oleks komisjon andnud täiendava tähtaja nende tõendite esitamiseks. Esitatud tõenditest, nähtub, et kaupleja ei tellinud korteri remonti ega tegutsenud töövõtusuhtes tarbija esindajana. Kaupleja ei ole enda kohustust rikkunud (VÕS § 100). Kaupleja on kindlustuslepingust tulenevad kohustused täitnud. Tarbija etteheited selle kohta, et kaupleja ei ole talle selgitanud, kes on vastutav tarbijale seoses korteri taastamistöö puudustega tekkinud kahju hüvitamise eest, ei too kaasa kaupleja vastutust teise isiku ehk töövõtja eest. Käesolevaga samalaadseid vaidlusi on sageli. Parema kommunikatsiooni korral oleks vähem olukordi, kus kindlustusandja on enda kohustuse täitnud kuid puudulik kommunikatsioon loob vastupidise kuvandi ja kahjustab kindlustuse kui sellise ja kindlustusandja mainet. Arvestades, et kaupleja ei ole enda kohustust rikkunud ei ole tarbijal alust kohaldada kaupleja suhtes õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kahju hüvitamist täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Lepingu täitmise nõue või kahju hüvitamise nõue on pooltevahelist lepingut ja VÕS § 641 arvestades tarbijal võimalik esitada töövõtulepingut rikkunud ettevõtja vastu eeldades, et tarbija tõendab enda poolt esitatud töövõtjapoolse lepingurikkumise asjaolud ja tekkinud kahju suuruse.
Pooled sõlmisid kehtiva kindlustuslepingu, kindlustatud esemeks on korter ja korteriomand. Pooled ei vaidle selle üle, et toimunu on kindlustusjuhtum, samuti lõpetas kaupleja vaidluse selle osas, kas esineb hüvitamisest keeldumise alus või hüvitise vähendamise alus. Kindlustusandja maksis hüvitise summas 723,87 eurot, sest kahjustatud on hoone kaasomandi osa (katus(konstruktsioon)) ja avaldajale kuuluv osa kaasomandis on 25,83%. Показать ещё
Kindlustusandja hüvitas kahju vastavalt avaldaja kaasomandi osale, lahutades omavastutuse. Pooltel on vaidlus ka panipaiga kahjustuse üle, kuid selle kahjustuse olemasolu ja kõrvaldamiskulude kohta ei ole komisjonile usutavaid tõendeid esitatud. Arvestades kindlustuspoliisil sätestatut on kindlustatud ese avaldaja korteriomand, nii korteriomandi eriomandi osa kui ka kaasomandi osa. Kuna avaldaja osa kaasomandis on 25,83%, siis laieneb kindlustuskaitse ka sellele, kaupleja on seda asjaolu maksmisotsusega tunnistanud. Avaldaja selgitas, et tegemist on sellise hoonega, kus on neli korterit, igaüks neist kahekorruseline ning selgelt piiritletud (sarnane nagu ridaelamuboks, paarismaja või muu sarnane). Kahju on avaldaja hinnangul tekkinud avaldaja korteriomandi piires, seega tuleks antud juhul tekkinud kahju hüvitada täies mahus ja taastada korteriomandi esialgne väärtus enne kahju tekkimist. Arvestades seadust ja antud elamut sai kahjustada korteriomandi kaasomandi osa, mitte avaldaja korteriomandi eriomandi osa. Avaldaja selgituse kohaselt kaupleja loogika, mille kohaselt tuleb hüvitada kaasomandi osast üksnes 25,83% oleks loogiline siis, kui näiteks kogu Jakobsoni maja 23 katus lendaks tormi tõttu ära. Praegusel juhul käib jutt ainult avaldaja kindlustatud hoone osast ning see 25,83% kaasomandi osast piirang ei ole kohane, sest avaldaja hoone osal on kindlustuskaitse 100%. Kindlustusleping ei muuda seda, mis on seaduse alusel sätestatud, kui korteriomandi eriomandi osa. Arvestades esitatut, ei ole antud elamu katus käsitatav korteriomandi eriomandi osana. Avaldajal seisukoht oleks õige, kui tegemist oleks ridaelamuga, kus iga elamu osa teisest eraldi või ka eraldi kinnistu. Praegusel juhul on tegemist sama kinnistu ja elamul on üks terviklik katus. Korteriomandi eriomandi osa ja kaasomandi osa kindlaksmääramisel tuleb lähtuda korteriomandi- ja korteriühistu seadusest. Viidatu § 4 sätestab, et eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Igale eriomandi esemele peab olema eraldi juurdepääs. Eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Asjas esitatud foto põhjal on antud elamu katus terviklik, seda ei saa käsitada katuseosadena ega erinevate eriomandi osadena. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 4 ja arvestades esitatud asjaolusid ei kuulu antud elamu katus ühegi korteriomandi eriosasse. Samuti on avaldaja elamu katus mitme korteriomaniku ühiskasutuses tulenevalt sellest, et avaldaja sai esitatu kohaselt lekkest kõigepealt teada naabrilt, kellel oli leke ning seejärel laienes leke avaldaja korterisse. Avaldajal on õigus ja alus nõuda ülejäänud katuse remondikulude hüvitamist teistelt kaasomanikelt vastavalt nende kaasomandi osadele asjaõigusseaduse § 75 alusel. Viidatu sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kui elamu teiste korterite suhtes on samuti sõlmitud kindlustuslepingud, on võimalik, et nende lepingute alusel hüvitatakse ülejäänud kahju, see sõltub sellest, missugustel tingimustel on kindlustuslepingud sõlmitud ja mis on kindlustatud ese. Kuna kindlustusjuhtumi toimumisest on möödunud arvestatavalt aega, võivad kindlustusandjad esitada sellel põhinevaid vastuväiteid, samas saab need tõrjuda sellega, et antud kahju kindlakstegemist see ei mõjuta, kuna juhtumi kohta on tõendid kogutud. Kindlustusandja on hüvitanud kahju ja hüvitise summa ja hüvitamise proportsioon vastavad seadusele ning sõlmitud kindlustuslepingule. Seega ei ole kaupleja enda kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja avaldajal ei ole kaupleja vastu kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p 3).
Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Kaupleja keeldub hüvitamisest tuginedes sellele, et:
- tüüptingimuse punktide 61, 63-66 alusel ei kuulu juhtum hüvitamisele. Nõude summa osas kaupleja nõudele vastuväiteid ei esitanud, sealhulgas ei viita kaupleja, et nõuet tuleks vähendada omavastutuse võrra. Показать ещё
Komisjon ei saa iseseisvalt lisada poolte nõudeid ega vastuväiteid. Sellest tulenevalt puudub nõude summa osas vaidlus. Komisjoni hinnangul on õige lepitaja tehtud lepitusettepanekus ja lepitusmenetluse lõpetamise otsuses toodud analüüs poolte lepingusuhte kohta. Kaupleja seisukoht, et paisupaagi roostetamine välistab antud juhul hüvitamise kohustuse, ei ole õige. Tõlgendades tüüptingimusi selgub, et antud välistus piiraks paisupaagi enda hüvitamist, mitte selle põhjustatud muu kahju hüvitamist. Antud paisupaak on valmistatud aastal 2017 ja paigaldatud 2018. Sellel ei olnud mingeid nähtavaid kahjustusi. Selle purunemine oli äkiline ja ette arvamatu sündmus. Kohaldatavate tüüptingimuste p 64.2 oleks rakendatav kogu kahjule siis kui avaldaja oleks teadnud või pidanud teadma, et paak on roostes ja seetõttu purunemas ning vaatamata sellele ei võtnud midagi ette, et kahjujuhtumit vältida. Kuna avaldaja paagi roostetamisest ei teadnud oli lepitaja hinnangul käesoleval juhul tegemist avaldaja jaoks ootamatu ja äkilise sündmusega ning kindlustusandja peaks veekahju hüvitama. Kodukindlustuse tingimuste p 55. 2 kohaselt hüvitatakse kahju, mille on tekitanud kindlustatud hoone või korteri veevarustussüsteemiga püsivalt ühendatud kodumasina (nt pesumasin, boiler) purunemise või kodumasina ühendusdetailide purunemise tagajärjel välja voolanud vesi, ei hüvitata p 56.4 kohaselt kahju põhjustanud kodumasina, seadmestiku või torustiku enda remondi või taassoetamise kulusid ning kahju põhjuste otsimiseks tehtavaid kulutusi. Kindlustusandja ei ole avaldaja eeltoodud väitele vastuväiteid esitanud, vaid tugineb üksnes pärast kahjujuhtumit emaili alt nähtavale tulnud paagi roostetamisele. Juhul, kui paagi purunemise põhjus oli roostetamine, ei peaks kaupleja hüvitama paagi enda vahetamise kulu, kuid ülejäänud kulude hüvitamise kohustusest kaupleja ei vabane. Esitatud asjaolude kohaselt ei olnud tarbijal kõnealuse paagi roostetamist võimalik ette näha ega vältida. VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Koosmõjus muude lepingupunktidega ja VÕS §τ 39 lg 1 ei saa pooltevahelise kindlustuslepingu p 64.2 tõlgendada viisil, nagu kaupleja seda teeb ja keelduda kahju hüvitamisest suuremas ulatuses, kui purunenud paagi vahetamise kulude hüvitamine. Lepingutingimuste alusel on kindlustusjuhtum toimunud ja VÕS § 476 lg 1 alusel on hüvitis muutunud sissenõutavaks. Lepingu tüüptingimustest ei tulene võimalust hüvitamisest keeldumiseks ega hüvitise vähendamiseks. Tüüptingimusi tuleb tõlgendada viisil, mille alusel kuulub kahju kindlustusandja poolt hüvitamisele. Nõude summa osas ei ole kaupleja vastuväiteid esitanud. Kaupleja on hüvitamiskohustust rikkunud, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Tarbija on esitanud lepingu täitmise/kahju hüvitamise nõude VÕS § 101 lg 1 alusel. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Sellise kahju hüvitamine on kooskõlas pooltevahelise lepingu eesmärgiga. Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole. Kaupleja rikkumine ja tekkinud kahju on põhjuslikus seoses.
Tüüptingimuste p 34 sätestatud laiendatud koguriskikindlustuse korral hüvitatakse kindlustatud eseme varguse või röövimise riskide realiseerumise tõttu tekkinud kahju, samuti äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu kindlustatud eseme kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju punktides 27 ja 64-66 nimetatud tingimustel ja ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seoses tuvastamisel lähtuma nn condition sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Показать ещё
VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Komisjon on seisukohal, et kahju tekkimine kindlustatud esemele väljub käesoleval juhul Tingimuste p 64.19 sätestatud „tavapärase kasutamise“ raamest e piirang ei rakendu. Puudub põhjuslik seos eseme kasutaja enda tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Tegemist on kolmanda isiku poolt põhjustatud äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmusega, mis avaldaja poolt esitatud Ingrid Puusta ekspertarvamusele tuginedes on „väga haruldane juhtum“. Tüüptingimuste asjakohane norm p 64.19 "Hüvitamisele ei kuulu .. spordivarustuse (jalgratas, suusad, surfivarustus jmt) kahjustumine tavapärase kasutamise käigus. Näiteks- suusad purunevad kukkumise tagajärjel, jalgratta rehvid purunevad tavapärase maanteesõidu käigus;" ei rakendu juhul, kui asja purunemine ei toimunud tavapärase kasutamise käigus. Olukord, milles asi purunes, ei ole esitatud asjaolude ning eksperdi arvamuse kohaselt tavapärane kasutus. Kaupleja on esitanud väite, et tüüptingimuste kohaselt spordivarustusel ei ole kindlustuskaitset ajal, mil seda kasutatakse eesmärgipäraselt. See väide ei haaku tingimuste sõnastusega ja esitatud näitega - kui jalgratta rehvid purunevad tavapärase maanteesõidu käigus. Seega tulenevalt tingimustest ei ole välistatud spordivarustuse hüvitamine, kui seda eesmärgipäraselt kasutatakse, kuid see puruneb ebatavalises olukorras. Komisjon on seisukohal, et kaupleja viidatud hüvitamisvälistus ei ole antud juhul rakendatav. Siiski juhul, kui kaaluda tõlgendust, mille esitas kaupleja, tuleks selle sisustamisel arvestada VÕS § 39 lg 1 teist lauset, mis sätestab, et "Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.". Antud juhul oleks vaieldav, kas tavapärase kasutamise all on mõeldud spordivarustuse kasutamist üldse või spordivarustuse sihtotstarbelist kasutamist, kus toimunud kahju ei ole tavapärane. Arvestades viidatud VÕS normi tuleb tüüptingimust tõlgendada kaupleja kahjuks ehk viisil, et antud juhtumil ei ole hüvitamisvälistus kohaldatav.
Poolte vahel on kindlustusleping. Purunenud on veetoru. Toru parandamiseks tuleb teha ehitus- ja lammutustöid, et torule ligi pääseda. Показать ещё
Torustiku leke on vastavalt poliisile kindlustusjuhtum. Vastavalt VÕS § 491 lg 2 kindlustusandja peab lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule hüvitama kindlustusvõtjale viimase poolt vastavalt VÕS § 488 lõikes 1 sätestatule kantud kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulud, mida kindlustusvõtja pidas vastavalt asjaoludele vajalikuks, isegi kui nende kandmine ei andnud soovitud tulemust. Kindlustusandja peab vastavalt tema juhistele kantud kulud hüvitama ka juhul, kui need ületavad koos muu hüvitisega kindlustussumma. Kindlustusvõtja nõudmisel peab kindlustusandja tema juhiste kohaselt tegemisele kuuluvate kulude tegemiseks vajaliku summa ette tasuma. Kui avaldaja vaidlusaluseid lammutustöid ja ehitustöid ei teostaks, siis järgneks kahju, mille kindlustusandja peab hüvitama, seega on tegemist võlaõigusseaduses sätestatud kahju ärahoidmise kuludega. Kindlustusandja ei esitanud vastuväidet nõude summa osas. Purunenud toru enda asendamise hind on tööde kogusummast ebaoluline osa. Kuna kindlustusandja nõude summa osas vastu ei vaielnud, ei ole komisjonil alust hüvitist vähendada. Poolte lepingus on omavastutus 100 eurot, komisjon vähendas väljamõistetavat summat omavastutuse võrra.
Топ-7 заказчиков составляют 805k € — 74% от общей суммы. Остальные 3 заказчиков делят остаток.
| Компания | Роль | Рег. код |
|---|---|---|
| Art of Accomodation OÜ | УчредительКонечный бенефициарный собственникУчастник 100%Член правления | 16242509 |
| Mittetulundusühing Männiaia | Конечный бенефициарный собственникЧлен правления | 80278376 |
| OÜ Art of Communication | Конечный бенефициарный собственникУчастник 50%Член правления | 11310643 |