Üldandmed
Äriregister · 11 h tagasi- Õiguslik vorm
- Aktsiaselts
- Esmaregistreerimise kuupäev
- 08.12.1995Äriregister
- Aadress
- Tornimäe tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 15010 Harju maakondADS / Äriregister
- Veebileht
- www.seb.eeÄriregister · domeen aktiivne
- Telefon
- +372 6655100Äriregister
- Põhitegevusala
- EMTAK 64191 — KrediidiasutusedÄriregister · MTA
- KMKR number
- EE100244258MTA · käibemaksukohustuslane
- Aktsiakapital
- 42 541 115,00 ۀriregister
- LEI
- 549300ND1MQ8SNNYMJ22 · väljastatud 15.11.2013GLEIF
Juhtorgan (13)
Äriregister · 11 h tagasiAktsionärid
Äriregister · 11 h tagasiTegelikud kasusaajad
Äriregister · 11 h tagasiMuud isikud (3)
Äriregister · 11 h tagasiTütarettevõtted
Äriregister osanikud · 11 h tagasiAS SEB Pank on osanik või juhtorganis veel 7 ettevõttes.
- Aktsiaselts SEB Liising (10281767) Aktsionär 100%
- Aktsiaselts Silvano Fashion Group (10175491) Aktsionär 22%
- Kinnisvaraportaal OÜ (10680295) Asutaja
- Sihtasutus Sakala Teatrimaja (90000618) Asutaja
- SK ID Solutions AS (10747013) Aktsionär 25%, Asutaja
- Pärnu linn, Pühavaimu tn 10 korteriühistu (80179415) Asutaja (läbi Aktsiaselts SEB Liising)
- Tori vald, Sindi linn, Ringi tn 1a korteriühistu (80193757) Asutaja (läbi Aktsiaselts SEB Liising)
Tehnoloogiad
Veebilehe analüüs · 13 h tagasiAruanded (7)
Äriregister majandusaasta aruanded · 3 päeva tagasi| Aasta | Müügitulu | Kasum | Omakapital | Varad | Töötajaid | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2025AUD | — | — | — | — | — | 07.04.2026 |
| 2024AUD | — | — | — | — | — | 09.04.2025 |
| 2023AUD | — | — | — | — | — | 11.04.2024 |
| 2022AUD | — | — | — | — | — | 17.04.2023 |
| 2021AUD | — | — | — | — | — | 14.04.2022 |
| 2020AUD | — | — | — | — | — | 30.04.2021 |
| 2019AUD | — | — | — | — | — | 30.04.2020 |
Maksud, käive ja töötajad
Maksu- ja Tolliamet · 10.04.2026 seisuga| Aasta | Käive (a) | Riigimaksud | Tööjõumaksud | Töötajaid (Q4) |
|---|---|---|---|---|
| 2026I kv | 84 852 598 € | 18 435 482 € | 8 520 667 € | 1027 |
| 2025 | 345 122 935 € | 72 262 169 € | 34 032 459 € | 1050 |
| 2024 | 370 048 748 € | 105 521 229 € | 30 444 047 € | 1060 |
| 2023 | 394 291 087 € | 57 342 359 € | 23 087 703 € | 1030 |
| 2022 | 375 985 324 € | 33 493 436 € | 19 677 533 € | 1009 |
Kvartali jaotus
| Aasta | Q1 | Q2 | Q3 | Q4 |
|---|---|---|---|---|
| Käive 2026 | €84.9m | — | — | — |
| Riigimaksud 2026 | €18.4m | — | — | — |
| Tööjõumaksud 2026 | €8.5m | — | — | — |
| Töötajaid 2026 | 1027 | — | — | — |
| Käive 2025 | €99.1m | €81.4m | €83.0m | €81.7m |
| Riigimaksud 2025 | €18.0m | €18.3m | €18.9m | €17.0m |
| Tööjõumaksud 2025 | €8.5m | €9.3m | €8.4m | €7.8m |
| Töötajaid 2025 | 1057 | 1084 | 1064 | 1050 |
| Käive 2024 | €92.1m | €95.0m | €84.5m | €98.5m |
| Riigimaksud 2024 | €24.0m | €49.2m | €16.8m | €15.5m |
| Tööjõumaksud 2024 | €6.9m | €7.9m | €7.7m | €7.9m |
| Töötajaid 2024 | 1029 | 1080 | 1061 | 1060 |
| Käive 2023 | €94.4m | €99.4m | €109.7m | €90.8m |
| Riigimaksud 2023 | €13.2m | €14.7m | €14.2m | €15.3m |
| Tööjõumaksud 2023 | €5.7m | €5.9m | €5.7m | €5.8m |
| Töötajaid 2023 | 1017 | 1049 | 1041 | 1030 |
| Käive 2022 | €85.0m | €101.4m | €95.3m | €94.3m |
| Riigimaksud 2022 | €8.5m | €8.5m | €7.3m | €9.2m |
| Tööjõumaksud 2022 | €5.0m | €5.1m | €4.5m | €5.0m |
| Töötajaid 2022 | 991 | 1015 | 988 | 1009 |
Pandipidaja kehtivad pandid (200 · €406.0m)
Äriregister kommertspandidEttevõtted, kelle vara on praegu selle ettevõtte kasuks panditud.
Näita ülejäänud (190)
Tegevusload (1)
MTR · 14 h tagasiAmetlikud teadaanded (3)
Ametlikud Teadaanded · 14 h tagasiTarbijavaidluskomisjoni otsused (10 · 2 tarbija kasuks · 8 tarbija kahjuks)
TTJA · 1 päeva tagasiKomisjon leidis, et laenuleping ei ole tühine, kuna krediidi kulukuse määr 6,24% ei ületanud seaduses lubatud piirmäära. Samuti ei saa 2007. aastal sõlmitud lepingule kohaldada hilisemaid vastutustundliku laenamise nõudeid. Pank ei rikkunud teavitamiskohustust ega andnud eksitavat teavet. Näita rohkem
Intressimarginaali tõus ja annuiteetgraafiku rakendumine tulenesid lepingus ette nähtud tingimustest, mitte lepingu ühepoolsest muutmisest. Lepingu võimalik sõnastuslik ebatäpsus ei takista selle täitmist. Komisjon ei tuvastanud panga lepingurikkumist ega hea usu põhimõtte rikkumist, mistõttu tarbija nõue jäi rahuldamata.
Tarbija on esitanud kahju hüvitamise nõude tulenevalt kauplejaga peetud lepingueelsetest läbirääkimistest laenulepingu sõlmimiseks. Vastavalt VÕS § 14 lg 1 lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Näita rohkem
Samas lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Samas lg 3 sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Esitatud asjaolude põhjal ei esita tarbija kaupleja vastu nõuet muul alusel, kui lepingueelsed läbirääkimised (VÕS § 14). Tarbija on seisukohal, et kuna kaupleja temaga laenulepingut ei sõlminud, peab kaupleja hüvitama tarbija kantud kulu tagatise hindamisele. Lepingueelsete läbirääkimiste puhul ei kehti eeldus, et pooled peavad kokkuleppe saavutama ja lepingu sõlmima. Lubatav ja seaduslik on, kui lepingupooled vaatamata läbirääkimiste pidamisele lepingut ei sõlmi, kuid lepingueelsete läbirääkimiste puhul peab järgima VÕS § 14 sätestatut. Tagatise esitamine ja selle väärtuse tõendamine on harilik eeltingimus selleks, et laenuandjaga läbirääkimisi pidada. Laenutaotlejal on risk, et kui ei saavutata kokkulepet laenu andmiseks, jääb tagatise väärtuse hindamise kulu laenutaotleja kanda. Puudub regulatsioon või tava, et laenutagatise väärtuse peaks hindama või sellega seonduvad kulud kandma isik, kellelt taotletakse laenu. VÕS § 14 sätestab põhimõtted, mida peavad pooled lepingueelsetel läbirääkimistel järgima. Esitatu alusel ei ole viidatud sättes sisalduva vastu eksitud. Kaupleja ei ole oma kohustist rikkunud (VÕS § 100). Esitatu põhjal ei ole tarbijal võimalik nõuda kauplejalt kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115), tarbija esitatud kahju hüvitamise nõue on alusetu.
Pooled on sõlminud lepingu pangakonto kasutamiseks ja internetipanga teenuste kasutamiseks. Kaupleja seisukohad komisjonimenetluses:Pooltevahelises lepingus kohalduvad tüüptingimused, millest pooled on viidanud esiteks „Erakliendi internetipanga kasutustingimused“ ja teiseks „Arveldustingimused“. Asjakohased tingimused vaidluse lahendamisel on eeskätt Erakliendi internetipanga kasutustingimused p 11, mis sätestab tarbijale keelu avaldada enda internetipanga kasutamiseks vajalikku teavet kolmandale isikule ja Arveldustingimuste p 27 – 31, mis sätestavad maksejuhise tagasivõtmise korda. Näita rohkem
Kaupleja vastuse kohaselt 06.08.2022 teavitas tarbija SMS andmepüügi pettusest ja tarbija kontolt oli tehtud kokku kaheksa makset, ja tarbija heidab kauplejale ette, et kaupleja ei takistanud kaupleja koheselt maksete tegemist. Tarbija on seisukohal, et kaupleja on põhjustanud kahju summas 2123 eurot. Tarbija ning kaupleja vahel on sõlmitud arvelduskontoleping ja internetipanga leping. Sellest tulenevalt kohalduvad lisaks arvelduskontolepingu tingimustele ja erakliendi internetipanga kasutustingimustele ka arveldustingimused ning panga üldtingimused. Tingimused on kättesaadavad kaupleja kodulehel. Tarbija sai sõnumi tundmatult kolmandalt osapoolelt, kes kasutas numbri maskeerimist. Kahjuks ei ole võimalik takistada tundmatuid kolmandaid osapooli selliste sõnumite saatmisel. On oluline, et kliendid jälgiksid hoolikalt, millisel veebilehel viibivad ning kuhu enda andmeid sisestavad. Kliendile tundmatu kolmanda osapoole poolt saadetud sõnumis olnud veebiaadress ei olnud kaupleja internetipanga aadress. Erakliendi internetipanga kasutustingimuste punkti 6 kohaselt kasutab Klient internetipangas toimingute tegemisel identimise vahendit kui lepingus või selle lisades ei ole kokku lepitud teisiti. Erakliendi internetipanga kasutustingimuste kohaselt on identimise vahend panga kehtestatud nõuetele vastav elektroonilist tuvastamist või allkirjastamist võimaldav autentimisvahend, sh Smart-ID. Käesoleval juhul olid kõik teostatud tehingud kinnitatud Kliendi Smart-ID-ga. Erakliendi internetipanga kasutustingimuste punkti 8 kohaselt on identimise vahendi koodi sisestamine võrdsustatud kliendi allkirjaga. Erakliendi internetipanga kasutustingimuste punkti 9 kohaselt loeb pank toimingu, mille klient on lepingu kohaselt kinnitanud, õigeks ja täidab selle. Kuna maksed olid nõuetekohaselt kinnitatud, siis võttis kaupleja need täitmiseks. Erakliendi internetipanga kasutustingimuste punktis 11 on Kliendiga kokku lepitud, et ta teeb kõik vajaliku, et oma kasutajatunnust ja identimise vahendeid kaitsta ning ei võimalda neid kasutada kolmandal isikul. Klient rikkus oma lepingujärgset kohustust, avaldades tundmatu kolmanda osapoole saadetud SMS-sõnumis oleva lingi kaudu enda internetipanga kasutajatunnuse ja Smart-ID PIN-koodid tundmatule kolmandale osapoolele. Tarbija arvelduskontolt 06.08.2022 tehtud kaheksa maksekorraldust kogusummas 2123 eurot said võimalikuks, kuna Tarbija poolt tundmatule kolmandale osapoolele avaldatud andmetega oli võimalik internetipangas makseid algatada ning kinnitada. Kaupleja on seisukohal, et kahju ei oleks saanud tekkida, kui tarbija ei oleks avaldanud enda internetipanga kasutajatunnust ja Smart-ID PIN-koode tundmatule kolmandale osapoolele. Vastavalt poolte vahel kehtivatele arveldustingimustele on pooled kokku leppinud, et maksejuhist saab klient tagasi võtta vaid juhul, kui kaupleja ei ole tagasivõtmise avalduse saamise ajaks maksejuhist täitma asunud. Vaidlusalused maksed oli tehtud välkmaksetena. Selliseid makseid töödeldakse reaalajas ja maksesumma jõuab saaja panka koheselt. Seega, Tarbija juhtumi puhul, mil ta helistas 06.08.2022 kaupleja klienditoele palvega maksed tühistada, oli kaupleja maksejuhised juba täitnud ning nende tagasivõtmine ei olnud võimalik. Vastavalt arveldustingimuste punktile 30, kui maksejuhist ei saa tagasi võtta, teeb kaupleja kõik endast oleneva, et teatada maksejuhise tagasivõtmisest maksevahendajale, saaja pangale või saajale. Sellisel juhul on võimalik maksetehingu summa tagasi saada maksevahendaja või saaja panga nõusolekul, kui maksetehingu summa on veel nende käsutuses, või saaja nõusolekul, kui maksetehingu summa on kantud juba saaja kontole. kaupleja edastas Tarbija soovil avaldused maksejuhise tagasivõtmise kohta välispanka järgmisel tööpäeval s.o 08.08.2022. Saaja pangast tuli paraku negatiivne vastus, mis tähendab, et maksete tagasikutsumine ebaõnnestus. Makse tagastamine saab toimuda ainult siis, kui makse saaja annab oma pangale nõusoleku üle kantud summa makse algatajale tagasi kanda. Kui nõusolekut ei saada, ebaõnnestub makse tagastamine. Kauplejal ei ole õigust ega võimalust makse saaja kontolt iseseisvalt raha tagasikannet teha. Seega on ka ekslik Tarbija väide, et raha ei õnnestunud tagasi saada, kuna avaldus edastati välispanka 08.08.2022 mitte 06.08.2022. Asjakohatu on Tarbija väide, et ta ei ole kauplejale kunagi teada andnud, et kavatseb välismakseid sooritada. Vastavalt kehtivatele lepingutele ja lepingutingimustele, ei ole Tarbijal kohustust kauplejale teatada plaanitavatest välismaksetest, et neid sooritada oleks võimalik. Kaupleja lubab oma klientidel teostada välismakseid igal ajal, millal nad seda soovivad. Käesolevas asjas ei oma makse liik vastutuse osas tähendust. Paralleelselt välkmaksetega saavad kliendid teha ka Euroopa tavamakseid (SEPA). Panga klientidel on võimalik valida internetipangas makset algatades, kas nad soovivad teha välkmakset või Euroopa tavamakset. Käesoleval juhul otsustas tundmatu kolmas osapool makse tegijana välkmakse kasuks. Nii välkmakse kui Euroopa tavamakse tegemiseks on vaja kliendi kasutajatunnust ja Smart-ID koode. Kuna Tarbija avaldas oma internetipanga kasutajatunnuse ja Smart-ID PIN-koodid tundmatule kolmandale osapoolele, siis oli võimalik tundmatul kolmandal osapoolel maksed algatada ka välkmaksena. Seega ei oleks tundmatul kolmandal osapoolel maksed sooritamata jäänud (ega maksejuhised poolt täitmata jäänud), kui vaikimisi tehtaks tavamakseid ja välkmakse oleks valitav. Sõltumata sellest, kumb makse tüüp on vaikimisi seatud, on makse tegijal alati võimalik valida teine makse tüüp. Oleme seisukohal, et arveldustingimuste punkt 30 on kooskõlas meie eelmise vastuskirja punktides 5 ja 6 kirjeldatuga. Täiendavalt selgitame, et arveldustingimuste punktides 27-31 sätestatud maksejuhise tagasivõtmise põhimõtted lähtuvad asjaolust, et maksejuhise täitmise järgselt (kui makse on saadetud maksevahendajale või saaja panka) ei saa kaupleja omavoliliselt enam makset tagasi võtta, kuna kaupleja ei kontrolli maksevahendaja või saaja panga kontosid ega süsteeme. Seetõttu on makse võimalik tagasi saada vaid juhul, kui maksevahendaja või saaja pank on sellega nõus. See omakorda lähtub eeldusest, et maksetehingu summa on veel nende käsutuses. Olukorras, kus maksevahendaja või saaja pank on maksejuhise omakorda täitnud ehk see on saajale kättesaadavaks tehtud, ei saa ka nemad omavoliliselt enam makset tagasi võtta, mistõttu on selleks vaja makse saaja nõusolekut. Märgime, et antud loogika on makseteenuse pakkujate üleselt sarnane, kui mitte sama, ning lähtub makseteenuse pakkuja maksimaalsetest võimalustest ja ei ole laiendatav, kuna maksteenuse pakkuja ei oma kontrolli maksevahendaja süsteemide või makse saaja pangakontode üle. Lisaks märgime, et alates 09.01.2025 jõustub Euroopa välkmaksete regulatsioon, mille raames on kõik Euroopa Majanduspiirkonna maksteenuse pakkujad kohustatud välkmakseid vastu võtma. Lisaks, alates 09.10.2025 kohustab välkmaksete regulatsioon kõiki Euroopa Majanduspiirkonna regioonis tegutsevaid makseteenuse pakkujaid võimaldama vaikimisi välkmakseid algatama kõikides kanalites. Pank on seisukohal, et kompromiss ei ole käesoleval juhul õiglane lahendus. Õiguses kehtiva üldpõhimõtte kohaselt saab isik vastutada oma tegevuse või tegevusetuste eest, st isik vastutab, kui ta rikub mingit talle pandud kohustust või ilmutab tegevusetust olukorras, kus temalt oodatakse tegevust. Käesoleval juhul soovitakse pank panna kandma vastutust olukorra eest, milles ta ei osalenud ega saanud mõjutada. Tarbija arvelduskontolt tehtud maksed said võimalikuks üksnes ja ainult seetõttu, et Tarbija avaldas tundmatule kolmandale osapoolele enda internetipanga kasutajatunnuse ja Smart-ID PIN-koodid. Hetkel ei esine ühtegi asjaolu, mis viitaks jagatud vastutusele. Tarbija vastutus ja lepingujärgne kohustus oli hoida oma kasutajatunnust ja identimise vahendeid viisil, mis ei võimalda neid kasutada kolmandal isikul, ning Tarbija sai kahju selle kohustuse rikkumise tõttu. Kauplejal on kasutusel tänapäevased automaatsed seiresüsteemid, mis riskipõhiselt peatavad rahapesu, terrorismi rahastamise, rahvusvahelise sanktsiooni ja pettuse tunnustele viitavad makseid reaalajas. Lisaks täiendab pank igapäevaselt pettustega seotud mustrite automaattuvastussüsteemi parendamist. Nimetatud süsteemide kasutamine võimaldab suures osas ära hoida teatud tunnustele vastavate maksete lõpule viimist, kuid kliendile jääb siiski kohustus hoida turvaliselt enda internatipanga kasutajatunnust ja PIN-koode. Tarbija täiendav teave komisjonimenetluses:Tarbija selgitas komisjonimenetluses täiendavalt, et tema internetipanga lahenduses on ainus võimalik valik „välkmakse“, seda pakutakse vaikimisi ja mingi muu makseviisi valikuvõimalust internetipanga lahendus ei paku. Komisjoni põhjendus: Vaidlus puudub selle üle, et tarbija andis enda internetipanga kasutamiseks vajaliku teabe kolmandale isikule ja kolmas isik tegi tarbija pangakontolt seda teavet kasutades ülekandeid. Vaidlus puudub ka selle üle, et selle teabe loovutamine kolmandale isikule muutis võimalikuks tarbija pangakonto lubamatu kasutamise. Pooltevahelise lepingu tüüptingimuse Arveldustingimused punktid 27-31 sätestavad võimaluse maksejuhise tagasivõtmiseks. Viidatud tüüptingimused on saanud lepingu osaks, selles vaidlus puudub. Antud tingimuste sisu kohaselt on need määratud reguleerima olukorda, kus maksejuhis tarbija poolt on tehtud, kuid tarbija soovib seda tühistada. Kaupleja vastusest tulenevalt oleks tarbija makse teostamiseks saanud valida muu makseliigi (SEPA makse), kui välkmakse. Tarbija on kinnitanud, et sellist valikuvõimalust kaupleja internetipanga lahendus tarbijale ei paku. Kaupleja ei tõendanud, et maksesüsteemis on muu makseviis võimalik ka pärast komisjoni eraldi päringut makseviisi vaikevaliku ja valikuvõimaluse kohta. Vastavalt kaupleja vastusele toimub välkmakse teostamine reaalajas. Sellest tulenevalt ei olnud tarbijal võimalik kasutada Arveldustingimused punktid 27-31 sätestatud tarbija õigust maksejuhise tagasivõtmiseks. Komisjoni hinnangul ei saa kaupleja lepingut täita viisil, mis välistab mingi tarbijale lepingus sätestatud õiguse kasutamise. Arveldustingimuste punktid 27-31 on sõnastatud nii, et mõistlikul isikul tekib arusaamine, et maksejuhise saab tagasi võtta: „Maksejuhise saab klient tagasi võtta juhul, kui /kaupleja/ ei ole vastava avalduse saamise ajaks maksejuhist täitma asunud. Makse algatamise teenuse pakkuja kaudu algatatud makseid, sh tuleviku kuupäevaga makseid, ei saa tagasi võtta“. Viidatud tüüptingimust arvestades ei saa kaupleja lepingut täita viisil, kus kõik maksejuhised täidetakse reaalajas, sest sellisel juhul ei teki tarbijal kunagi võimalust enda lepingus sätestatud õiguse kasutamiseks. Kuna kaupleja pakub vaikimisi võimalust teostada ainult nn välkmakseid ja makse sisestamisel ei ole võimalust valida muud makse teostamise võimalust, rikub kaupleja lepingut (Arveldustingimuste p 27 esimene lause sätestab kliendi õiguse maksejuhise tagasivõtmiseks.). Viidatud tüüptingimuse teises lauses on sätestatud juhtum, millal maksejuhist tagasi võtta ei saa. Mõistlik isik ei saa neid kahte lauset tõlgendades aru ega või eeldada, et maksejuhise tagasivõtmise võimalust ei ole kunagi. Kui kaupleja internetipanga lahendus ei oleks pakkunud vaikevõimalusena ja ainsa võimalusena varianti, kus makse sooritatakse reaalajas, oleks tarbijal olnud võimalus maksejuhis tagasi võtta ja tarbijale ei oleks kahju tekkinud. Kaupleja on viidanud, et alates 09.01.2025 jõustub Euroopa välkmaksete regulatsioon, mille raames on kõik Euroopa Majanduspiirkonna maksteenuse pakkujad kohustatud välkmakseid vastu võtma. Lisaks, alates 09.10.2025 kohustab välkmaksete regulatsioon kõiki Euroopa Majanduspiirkonna regioonis tegutsevaid makseteenuse pakkujaid võimaldama vaikimisi välkmakseid kõikides kanalites. Esiteks ei ole viidatud tähtajad saabunud. Teiseks tuleb juhul, kui pank on asunud viidatud nõuded juba täitma, oleks tulnud vastavad muudatused teha ka lepingu tüüptingimustes. Kaupleja viitab vastates tarbija avaldusele ja põhjendades enda kohustuse puudumist, et tarbija(kolmas isik) on teinud maksejuhise. Arveldustingimuste punktid 27-31 ongi sätestatud olukorra tarvis, kus maksejuhis on antud ja tarbija soovib selle tagasi võtta. Kaupleja ei vabane kohustusest põhjusel, et maksejuhis on tehtud. Seda ei muuda ka see, kas maksejuhise andis tarbija ise või kolmas isik tarbija eksimuse tulemusel. Maksejuhise tagasivõtmise regulatsioon lepingus on sätestatud olukorraks, kus maksejuhis on antud ja tarbija soovib seda tagasi võtta. Seega ei vabane kaupleja kohustusest tagastada tarbijale raha põhjusel, et tarbija on enne maksejuhiste tagasivõtmist maksejuhise andnud. Komisjon on seisukohal, et esineb mõlema lepingupoole rikkumine. Tarbija on rikkunud lepingut sellega, et tegi andmed, mis on vajalikud maksejuhise andmiseks, kättesaadavaks kolmandale isikule. Kui seda rikkumist ei oleks esinenud, ei oleks kahju tekkinud. Kaupleja on rikkunud lepingut sellega, et on loonud maksete teostamise lahenduse, kus maksejuhise tagasivõtmise võimalus on välistatud. Kui seda rikkumist ei oleks olnud, olnuks tarbijal võimalus maksejuhis tagasi võtta ja raha tagasi saada. Kaupleja kasutatud Arveldustingimuste punktid 27-31 on tarbijat eksitavad, kuna loovad ettekujutuse, nagu saaks tarbija maksejuhist tagasi võtta, ehkki tegelikult seda võimalust tegelikult ei jäeta. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Komisjoni hinnangul ei ole Arveldustingimuste punkti 27 võimalik tõlgendada nii, et kaupleja võib tarbijat hoiatamata või lepingutingimusi muutmata teha kõik maksed reaalajas ja jätta nii tarbija täiesti ilma maksejuhise tagasivõtmise võimalusest. Kaaludes lepingurikkumiste mõju kahju tekkimisele leiab komisjon, et poolte lepingurikkumiste mõju kahju tekkimisele on võrdne. Asjaolu, et maksejuhis anti seoses sellega, et tarbija tegi selleks vajaliku teabe lepingut rikkudes teatavaks kolmandale isikule on oluline ja põhjuslikus seoses kahju tekkimisega, kuid see ei ole kahju tekkimise ainus põhjus. Pooltevahelise leping sätestas ka tarbija õiguse maksejuhis tagasi võtta ja kahju tekkimist mõjutab asjaolu, et kaupleja kasutas lahendust, millega oli tarbija tagasivõtmise õigusest täielikult ilma jätnud. Tarbija viga ei ole ainus kahju tekkimise põhjus vaid kahju tekkimisel oli osa ka kauplejal, kuna vastavalt lepingule oli olemas kompensatsioonimehhanism, mis oleks saanud ja pidanud maksejuhise tagasivõtmise korral võimaldama tarbijal raha tagasi saada, kuid kaupleja oli selle kompensatsioonimehhanismi kasutamise tarbijale võimatuks muutnud. Komisjonil on eeltoodu põhjal seisukoht, et pooltel on võrdne vastutus kahju tekkimise eest ja seega rahuldab komisjon nõude 50% ulatuses. Esitatu põhjal on selgunud ja tõendatud poolte lepingurikkumised (VÕS § 100) ja samuti tekkinud kahju ja selle suurus ning tarbija õigus esitada kahju hüvitamise nõue (VÕS 101 lg 1 p 3 ja 115). Kahjuhüvitise väljamõistmisel on arvestatud, seda, kuidas põhjustas kahju tekkimist poole rikkumine. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja rikkumisega, kuid hüvitise suuruse osas on arvestatud ka tarbija osa kahju tekkimisel (VÕS § 127). Sellise kahju hüvitamine on pooltevahelise lepingu eesmärk. Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
Tarbijavaidluste komisjoni pädevuses on kontrollida ja hinnata seda, kas tarbijal on õigus lepingu täitmise jätkamisele põhimakseteenuse osutamiseks. Kui tarbija seaduses ettenähtud isikute ringi ei kuulu, on krediidiasutus õigustatud otsustama, kas tarbija kliendiprofiil vastab kaupleja poolt väljatöötatud riskiisule või mitte. VÕS § 710’ lg 2 järgi on krediidiasutus kohustatud osutama põhimakseteenust Euroopa Liidus seaduslikul alusel elavale tarbijale, lähtudes seejuures eeldusest, et isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse osutaja poolt kehtestatud üldtingimustele ja teenuse tüüptingimustele. Näita rohkem
Krediidiasutus ei tohi keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest Eestis kehtivat elamisluba või elamisõigust omava välismaalasega, samuti rahvusvahelise kaitse taotlejaga rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses, tarbija kodakondsuse või elukoha tõttu (lg 3)
Makseteenuse pakkujal ei ole õigust keelduda autoriseeritud maksejuhise täitmisest, kui maksejuhis vastab makseteenuse lepingus määratud tingimustele ning maksejuhise täitmisega ei rikuta mõnes muus õigusaktis sätestatud kohustust (VÕS § 724’’’ lg 4). Nagu eelnevalt selgitatud on kaupleja võtnud makse täitmiseks maksejuhises valitud vääringus ja konverteerinud selle maksejuhise järgi saaja kasuks eurodesse. Kaupleja võib maksejuhise täitmisest keelduda üksnes seaduses ettenähtud alustel.
Näita ülejäänud (5)
VÕS § 710’ lg 2 on krediidiasutus kohustatud osutama põhimakseteenust Euroopa Liidus seaduslikul alusel elavale tarbijale, lähtudes seejuures eeldusest, et isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse osutaja poolt kehtestatud üldtingimustele ja teenuse tüüptingimustele. Krediidiasutus ei tohi keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest Eestis kehtivat elamisluba või elamisõigust omava välismaalasega, samuti rahvusvahelise kaitse taotlejaga rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses, tarbija kodakondsuse või elukoha tõttu (lg 3). Osundatud sätet tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 alusel kohaldada ka juba sõlmitud lepingu ülesütlemise piiranguna.
Lepingu ühepoolsest muutmisest etteteatamise nõuded on sätestatud selleks, et anda lepingu teisele poolele mõistlik aeg otsustada, kas jätkata lepingu täitmist muudetud tingimustel või kasutada lepingu ülesütlemise õigust. Kõnealusel juhul oli tarbijal täiendavalt õigus loobuda valitud perepaketti kuulumisest. Need võimalused on tarbijal jätkuvalt olemas.
Vaidlust ei ole selles, et saaja panga ebaõige tunnuskoodi märkis maksejuhisesse maksejuhise andja (tarbija). Komisjon selgitab, et maksejuhise vigadeta täitmine on eelkõige maksja kohustuseks ja üldjuhul vastutab ebaõigete andmete juhisesse kandmise ning kaasnevate tagajärgede eest maksja. Makseteenuse lepingul on olemuslikult käsunduslepingu iseloom. Näita rohkem
Komisjoni arvates tuleneb VÕS §-dest 23 ja 24 ning §-st 620 makseasutuse kohustus ära tunda kliendi poolt esitatud maksejuhises esinevad ilmsed vead / ebatäpsused (nt saaja panga nime ja tunnuse mittevastavus) ja osundada vea parandamise vajadusele. Kaupleja pidanuks vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta kontrollis maksejuhises märgitud saaja panga nimetust ja sõnumisüsteemi koodi, märkas mittevastavust ja juhtis maksejuhise andja tähelepanu parandamise vajadusele või hoiatas selgesõnaliselt, et maksejuhises märgitud saaja panga nimetuse ja tunnuskoodi mittevastavuse korral edastatakse maksejuhis tunnuskoodi alusel. Maksja poolt vea parandamata jätmise korral ja sama sisuga maksejuhise taasesitamise korral olnuks pangal kohustus see edastada ning veast tingitud kulud jäänuks sellisel juhul maksja kanda. Sellekohaseid tõendeid komisjonile esitatud ei ole ning kauplejal lasub vastutus hoolsuskohustuse rikkumise eest.
Komisjon selgitab tarbijale, et intressi baasmäära suurust mõjutava teguri muutumine negatiivseks ei saa iseenesest tuua kaasa kahekülgses lepingus lepingu olemusliku tunnuse ülekandumist teisele lepingupoolele. Intress on olemuselt tasu laenatud raha kasutamise õiguse/võimaluse eest. Tarbija selgitustest ei ole võimalik aru saada, millise õiguse, teenuse vm kohustuse eest tarbija kauplejalt intressi tasumist nõuab. Näita rohkem
Intressi komponentide matemaatilise liitmise võimalik negatiivne tulem ei ole piisav intressi tasumise kohustuse pöördsuunaliseks muutumiseks.
Märksõnad: laenulepingu muutmine, aegumine
Tarbijad sõlmisid 26.08.2002 kauplejaga laenulepingu, mille kohaselt kohustusid tagastama lepingu alusel saadud laenu laenutähtpäevaks 17.08.2032. Lepiti kokku, et laenu tagastamine toimub laenu ja intressi võrdsete osade kaupa tasumisega annuiteetmaksetena iga kuu 17.päeval, alates 17.09.2002. 06.10.2003 sõlmisid laenajad Kauplejaga lisakokkuleppe, millega loeti laenutähtpäevaks 17.08.2017. Näita rohkem
Lepingu teisi tingimusi ei muudetud. 2018 aasta juuni alguses avastas tarbija, et kuigi kokkulepitud laenutähtpäev 17.08.2017 on möödunud, jätkab kaupleja arvelduskonto debiteerimist annuiteetmaksetena. Tarbija palub tunnustada Tarbijate õigust aegumise tõttu keelduda Kauplejale nende lepingu järgi tasumisele kuuluvate osamaksete tasumise kohustuse täitmisest, milliste täitmise tähtpäev saabus enne aastat 2014. Komisjon leidis, et kuna kokku oli lepitud, et laen tuleb tagasi maksta 17.08.2017 tekkis kauplejal õigus alates sellest päevast debiteerida tarbija kontolt kogu summa, mis tarbijal tuli selle päeva seisuga vastavalt laenulepingule tasuda. Selle kohustuse täitmist võib kaupleja nõuda kolmeaastase aegumistähtaja jooksul alates 17.08.2017 ja nõude ei olnud debiteerimiste päeval aegunud. Tarbija on esitanud väite, et pärast seda, kui ta esitas aegumise vastuväite pidi pank tagastama kõik laenu tagasimaksed, mis olid tehtud varem, kui 2014. Aegumine ei lõpeta kohustust vaid tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 on aegumine „Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.“. Aegumise vastuväide ei ole eeltoodud põhjusel tagasiulatuva mõjuga. Enne 2014 toimusid laenu tagasimaksed kehtiva lepingu alusel ning need ei ole käsitatavad kaupleja poolse alusetu saamisena. Kui pooled leppisid kokku, et kogu laen tagastatakse 17.08.2017 ja samas ei muutnud kokkulepet igakuiste maksete suuruse osas, siis leppisid pooled kokku, et igakuised tagasimaksed jäävad samaks ja laenu tagastamise lõpptähtajal tuleb tasuda tehtud igakuistele tagasimaksetele täiendav summa. Komisjon jättis avalduse rahuldamata.
Riigihanked (19 · €601k)
Riigihangete register · 14 h tagasi| Kuupäev | Hange | Ostja | Summa |
|---|---|---|---|
| 17.12.2024 | AKTSIASELTS EESTI LOTO | 200 000 € | |
| 12.06.2017 | Tõrva Vallavalitsus | 8149 € | |
| 28.01.2022 | Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla | 15 000 € | |
| 05.08.2020 | Kuusalu Vallavalitsus | 9800 € | |
| 06.05.2019 | AKTSIASELTS EESTI LOTO | 1 € |
Näita ülejäänud (14)
| 27.06.2018 | Kohila Vallavalitsus | 1 € | |
| 15.06.2017 | Ruhnu Vallavalitsus | 9104 € | |
| 28.09.2017 | Kanepi Vallavalitsus | 20 064 € | |
| 25.08.2017 | Väätsa Vallavalitsus | 14 600 € | |
| 27.10.2017 | Tori Vallavalitsus | 13 823 € | |
| 10.10.2017 | Tahkuranna Vallavalitsus | 120 000 € | |
| 09.10.2017 | Varbla Vallavalitsus | 115 800 € | |
| 01.08.2017 | Koigi Vallavalitsus | 6564 € | |
| 21.07.2017 | Luunja Vallavalitsus | 1 € | |
| 12.09.2017 | Tähtvere Vallavalitsus | 2 € | |
| 14.09.2017 | Martna Vallavalitsus | 1 € | |
| 18.07.2017 | Tahkuranna Vallavalitsus | 9180 € | |
| 14.09.2017 | Vigala Vallavalitsus | 1 € | |
| 30.06.2017 | Otepää Vallavalitsus | 58 600 € |
Ajalugu (115)
Äriregister kandedNäita ülejäänud 110 sündmust
Seotud ettevõtted
Sama isiku kauduKäesoleva ettevõtte seotud isikutel on rolle veel 35 ettevõttes.