Tarbija pöördus kaupleja poole sõiduki spidomeetri näidikute remondiks. Kaupleja poolt seadme ülevaatamisel selgus asjaolu, mida kinnitas ka tarbija oma pöördumises kauplejale, et seadet on keegi proovinud varasemalt lahti võtta. Telefonivestluste järgselt teostas kaupleja remonttöid ning esitas kliendile arve ja seejärel saatis spidomeetri tarbijale tagasi. Näita rohkem
Seadme kättesaamisel ilmnesid tarbijal aga muud veateated seadmel. Kaupleja on mitmekordselt pakkunud tarbijale seadme vead uuesti üle vaadata, et need likvideerida, kuid tabija keeldus ning soovis vähemalt pooles ulatuses raha tagasi saada. Komisjoni hinnangul ei ole tarbija esitanud tõendeid, et kaupleja poolt tehtud tööl polnud kokkulepitud omadusi või kaupleja tegi sellise töö, mida tarbija ei tellinud. Kaupleja teavitas tarbijat, et sõiduki näidikute mikroskeemi tagasi jootmine, emaplaadi radade remont, näidiku noolte paika kalibreerimine ja tarkvara taaskäivitamine maksab kokku 70 eurot, millele lisandus käibemaks. Lisaks teavitas kaupleja, et see on eeldus, et näidikud võiksid korda saada. Tarbija oli kursis, et sõiduki spidomeetri parandus oli eelnevalt ebaõnnestunud. Kui tarbija oli info saanud ja nõusoleku andnud remondiks, siis teostas kaupleja remondi, mille eest esitas arve ning sai selle eest tasu. Pärast näidikute tarbijale tagastamist ja pretensiooni saamist soovis kaupleja korduvalt näidikud koos sõidukiga üle vaadata, et välja selgitada, mille tõttu näidikud viga näitavad. Tarbija ei võimaldanud kauplejal vea põhjuseid tuvastada, viidates vahemaa kaugusele. Komisjoni hinnangul ei ole tarbija seetõttu tõendanud, et veateade tekkis näidikutele kaupleja poolt lepingutingimustele mittevastava töö tegemise tõttu. Ülaltoodust tulenevalt jätab komisjon tarbija avalduse tõendamatuse tõttu rahuldamata.