Sõiduautode ja väikebusside (täismassiga kuni 3,5 t) rentimine ja kasutusrent tegevusala alusel registreeritud 26. september 2017. Põhitegevuskoht Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond.
| Aasta | Müügitulu | Kasum | Omakapital |
|---|
Pooled sõlmisid sõiduki üürilepingu. Sõiduki kasutamise ajal põhjustas tarbija sõidukiga liiklusõnnetuse.06.01.2025 sai tarbija kaupleja sõnumi, et liiklusõnnetus toimus tarbija raske hooletuse tõttu ja seega ei ole võimalik rakendada omavastutust summas 750 eurot.20.02.2025 sai tarbija e-maili kauplejalt kahjutasu maksmise nõudega summas 3053.65 eurot (remondikulud), tähtajaks määrati 06.03.2025.Vaidlus puudub selles, et kaupleja tüüptingimuste kohaselt on tarbija vastutus sõiduki kahjustamisel piiratud 750 euroga, kui kahju ei põhjustatud raske hooletusega.VÕS § 104 alusel on hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
2025: 19k € · 2024: 45k €
Bolt Services EE OÜ on isikute kaudu seotud 25 muu ettevõttega. Sidemed tekivad 2 inimese kaudu, kes kannavad rolle nii siinses ettevõttes kui mujal. Tihedaim side jookseb Markus Villig kaudu (13 ettevõtet).
| Varad |
|---|
| Töötajaid |
|---|
| 2024AUD | 12 946 456 € | 560 986 € | 7,6m € | 28,4m € | 0 | 30.06.2025 | |
| 2023AUD | 13 332 175 € | 471 948 € | 7,1m € | 33,0m € | 0 | 30.06.2024 | |
| 2022AUD | 7 872 469 € | 257 163 € | 5,3m € | 13,1m € | 0 | 29.06.2023 | |
| 2021 | 205 916 € | 39 528 € | 313k € | 481k € | 0 | 30.06.2022 | |
| 2020 | 334 273 € | −102 858 € | 274k € | 684k € | 0 | 24.01.2022 | |
| 2019 | 683 073 € | −228 626 € | -23k € | 305k € | 0 | 06.10.2021 |
| Aasta | Käive (a) | Riigimaksud | Tööjõumaksud | Töötajaid (Q4) |
|---|---|---|---|---|
| 2026I kv | 4 819 548 € | 295 742 € | 0 € | – |
| 2025 | 21 370 778 € | 223 077 € | 43 € | – |
| 2024 | 24 078 587 € | 1 135 357 € | 0 € | – |
| 2023 | 19 042 736 € | 215 230 € | 0 € | – |
| 2022 | 11 224 679 € | 45 981 € | 0 € | – |
| Aasta | Q1 | Q2 | Q3 | Q4 |
|---|---|---|---|---|
| Käive 2026 | 4,8m € | – | – | – |
| Riigimaksud 2026 | 296k € | – | – | – |
| Tööjõumaksud 2026 | 0 € | – | – | – |
| Töötajaid 2026 | – | – | – | – |
| Käive 2025 | 7,2m € | 4,8m € | 4,1m € | 5,2m € |
| Riigimaksud 2025 | 223k € | 72 € | 0 € | 0 € |
| Tööjõumaksud 2025 | 0 € | 43 € | 0 € | 0 € |
| Töötajaid 2025 | – | – | – | – |
| Käive 2024 | 4,5m € | 12,4m € | 3,5m € | 3,7m € |
| Riigimaksud 2024 | 95k € | 636k € | 208k € | 197k € |
| Tööjõumaksud 2024 | 0 € | 0 € | 0 € | 0 € |
| Töötajaid 2024 | – | – | – | – |
| Käive 2023 | 3,1m € | 4,8m € | 4,5m € | 6,6m € |
| Riigimaksud 2023 | 49k € | 166k € | 0 € | 0 € |
| Tööjõumaksud 2023 | 0 € | 0 € | 0 € | 0 € |
| Töötajaid 2023 | – | – | – | – |
| Käive 2022 | 0 € | 996k € | 3,6m € | 6,7m € |
| Riigimaksud 2022 | – | – | 46k € | 0 € |
| Tööjõumaksud 2022 | – | – | 0 € | 0 € |
| Töötajaid 2022 | – | – | – | – |
Kuivõrd kahju tekkimise asjaolude tõendamiskoormis on kauplejal, siis ei saa komisjon lähtuda pelgalt kaupleja seisukohast. Kaupleja ei ole esitanud piisavaid tõendeid, et kahjustus tekkis Tarbija kasutusperioodil: puudub pardaseadmete sündmuslogi (kuupäev/kellaaeg/asukoht/impulsi tugevus), puuduvad Bolti-poolsed enne‑ ja kohe pärast sõitu tehtud fotod, mis välistaksid varasema kahjustuse võimaluse. Üksnes üldviide „anduritele“ ja pärast pesu tehtud pildid ei välista kahju varasemat olemasolu ega selle tekkimist pärast tagastamist. Näita rohkem
Tõendamiskoormus lasub kauplejal.Kaupleja “kahjustuse ülevaate” logist nähtub:Aeg: 13. juuni 2025 kell 14:21Asukoht: Tammemäe, 75509 SakuKiirus: u 26 km/hAndmed: GPS + 3-telje kiirendus (aₓ, aᵧ, a_z) ja (gₓ, gᵧ, g_z)Raportis märge: „Detection based on acceleration & GPS Data“Graafikul on 14:20–14:25 lõigus üks impulss – nähtav korraga nii a_x, a_y, a_z kui ka g_y/g_z telgedel. See tähendab, et sõiduk registreeris mingi põrke või vibratsiooni (Bolt nimetab seda „event“). Kuid raport ei kirjelda:millega kontakt tekkis (nt auk, äärekivi, oks, ese, teine auto);impulsi amplituudi väärtusi (G-jõudude numbreid);kas see oli kriitiline või tavaline vibratsioon;ega seosta sündmust otseselt kahjustusega vasakul tiival või põrkeraual.Seda tüüpi logi (põhineb ainult sensori andmetel) tuvastab üksnes liikumisimpulsi, mitte kahju ennast. Tegu on standardse anduriga, mis võib reageerida ka auklikule teele või porilombist sõitmisele.
Kaupleja ja tarbija vaidlevad kahju hüvitamise kohustuse üle. Tarbija on kauplejale kahju hüvitanud, kuid soovib üleliigselt makstud hüvitist saada tagasi.
Otsus PDF →Pooled on sõlminud üürilepingu. Lepingus on sätestatud, et "„5.1. Kui Mootorsõiduk läheb katki, kui selle armatuurlaual süttivad hoiatustuled, kui on kuulda kahtlast välismüra või kui Mootorsõidukit ei ole võimalik ohutult edasi kasutada, peab Kasutaja ohu suuruse põhjal viivitamata, kuid mitte hiljem kui 1 tunni jooksul pärast probleemist teada saamist ". Näita rohkem
Tarbija väidete kohaselt jätkas ta auto kasutamist veel 5-10 minutit pärast hoiatustule süttimist. Seega ei lõpetanud tarbija sõitu esimesel võimalusel ja ei kontrollinud rehvi olukorda. Tarbija rikkus sellega sõlmitud lepingut. Rehvi tühjenemisel on ettenähtav, et kui selle olukorda ei kontrollita ja kasutamist jätkatakse, siis puruneb rehv täiesti ja võib rikkuda sõidukit. Tühja või purunenud rehviga sõitmine on liiklusohtlik, sõiduk ei ole normaalselt juhitav ega suuda kiirelt peatuda. Kui süttis hoiatustuli, mida tarbija eiras ja siis muutus rool raskeks ja siis tuli rehv veljelt maha on tõenäoline, et tarbija jätkas sõitu ka täiesti tühja rehviga. Selline käitumine ei ole mõistlik ega sõiduki suhtes heaperemehelik. Esitatu põhjal ei olnud tarbijal põhjust, miks ta ei kontrollinud rehvide olukorda esimesel võimalusel. Esitatu põhjal rikkus tarbija enda kohustust (VÕS § 100) ja kauplejal oli alus nõuda leppetrahvi (VÕS § 101 lg 1). Leppetrahvi nõude vastu esitatud argumentatsioon ei võimalda asuda seisukohale, et tarbija lepingurikkumise eest ei oleks kohane nõuda leppetrahvi või, et leppetrahvi nõuti liigses summas.
Kaupleja on esitanud tarbija vastu nõude tekkinud kahju hüvitamiseks. Tulenevalt pooltevahelise lepingu tüüptingimuste p 9.1 ja p 9.2 vastutab kasutaja mootorsõidukile tekkinud kahju eest. Esitatu põhjal ei olnud sõidukil nähtavaid kahjustusi. Näita rohkem
Kaupleja on esitanud tarbija vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 470.84 eurot. Kaupleja ei ole tõendanud, milles seisnesid sõiduki kahjustused ega ka asjaolu, et kaupleja väidetud kahjustused on seotud tarbija poolt sõiduki kasutamisega. Esitatud kalkulatsiooni põhjal vahetati sõidukil kaks detaili, esimene on spoiler-kaitseraud hinnaga 311,75 eurot ja teine parkimisandur hinnaga 158,84 eurot. Tarbija on tunnistanud kokkupõrget ja möönnud parkimisandurile kahju tekkimist. Muu kahju tekkimine ei ole esitatud asjaolude ja tõendite alusel tõendamist leidnud. Komisjon leiab, et avaldus on põhjendatud ja tarbijal on kohustus hüvitada kauplejale 158,59 eurot, ülejäänud osas on kaupleja esitatud nõue alusetu. Kohtuväliste vaidluste lahendamisel kehtib TsMS § 4 ja 230 sätestatud põhimõte, et mingi asjaolu esitajal lasub selle tõendamiskoormus. Kaupleja ei ole esitatud nõuet tõendanud, vaidlus puudub nõude osas summas 158,59 eurot.
Pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki kasutamiseks. Tarbija eksis ja ei lõpetanud veebiplatvormis sõiduki kasutamist. Selle tagajärjel ei toimunud sõiduki kasutamise lõpetamist ja rendimakse tasumise kohustus jätkus. Näita rohkem
Tarbija leiab, et kauplejal ei ole õigust nõuda rendimakset aja eest, kui tarbija tegelikult sõidukit ei kasutanud. Tarbija leiab, et kaupleja veebilahenduses on puudusi. Vaatamata ebaõnnestunud sõidu lõpetamisele oli tarbija käsutuses sõiduk, asjaolu, et tarbija seda ei kasutanud, ei muuda kaupleja õigust nõuda üüri. Pooltevahelises lepingus kohalduvad tüüptingimused, mille alusel tarbija oleks pidanud sõidu lõpetamisel lülitama välja sõiduki, lukustama selle uksed ja seejärel lõpetama sõidu. Tegemist on inimliku eksitusega, kuid küsimus on selles, kas juhul, kui sõiduki üürniku eksituse tõttu üürilepingut ei lõpeta, peab seonduva kahju kandma üürileandja. Esitatud asjaolude kohaselt ei ole avaldus põhjendatud. Analoogselt kohtumenetlusega toimub vaidluste kohtueelne lahendamine poolte esitatu alusel (TsMS § 5 lg 1 ja § 230 lg 1). Tarbija esitatu kohaselt puudub tarbijal nõue kaupleja vastu. Kui pooled on sõlminud sõiduki üürilepingu on üürileandjal õigus saada tasu asja kasutamise eest. Kaupleja poolt kastutatav veebilahendus sõidukite üürimiseks on paljude kasutajate poolt igapäevaselt kasutatav ning reeglina suudetakse sõiduki kasutamine veebis kohaselt märkida ja sõiduki kasutamise lõpetamine fikseerida. Antud juhul see ei õnnestunud tarbija eksimise tõttu. Kaebusi, kus sõidu lõppu ei suudeta fikseerida ja näiteks selle asemel lukustatakse, on mitmeid. Kauplejal oleks kohane kaaluda lahendust, kus mitmepäevase sõiduki kasutamise korral saab kasutaja näiteks iga uue päeva kell 09.00 teavituse, et tal on üüritud sõiduk ja ta ei ole sõiduki kasutamist süsteemis lõpetanud.
Tarbija vaidlustas kaupleja autorendi teenuse eest esitatud arve. Tarbija selgitustel ei õnnestunud tal sõiduki seiskamisel lõpetada sõiduki kasutamist ja tasu arvestust. Komisjon rahuldas tarbija nõude osaliselt.
Otsus PDF →Pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki kasutamiseks. Tarbija eksis ja ei lõpetanud veebiplatvormis sõiduki kasutamist. Selle tagajärjel ei toimunud sõiduki kasutamise lõpetamist ja rendimakse tasumise kohustus jätkus. Näita rohkem
Tarbija leiab, et kauplejal ei ole õigust nõuda rendimakset aja eest, kui tarbija tegelikult sõidukit ei kasutanud. Pooltevahelises lepingus kohalduvad tüüptingimused, mille alusel tarbija oleks pidanud sõidu lõpetamisel lülitama välja sõiduki, lukustama selle uksed ja seejärel lõpetama sõidu. Süsteem ei võimalda sõidu lõpetamist, kui sõiduk ei ole välja lülitatud. See tingimus ei ole tarbija poolt vaidlustatud. Tarbija viitab, et tegemist on inimliku eksitusega. See on kindlasti õige, kuid küsimus on selles, kas juhul, kui sõiduki üürniku eksituse tõttu üürilepingut ei lõpeta, peab seonduva kahju kandma üürileandja. Esitatud asjaolude kohaselt ei ole avaldus põhjendatud. Analoogselt kohtumenetlusega toimub vaidluste kohtueelne lahendamine poolte esitatu alusel (TsMS § 5 lg 1 ja § 230 lg 1). Tarbija esitatu kohaselt puudub tarbijal nõue kaupleja vastu. Kui pooled on sõlminud sõiduki üürilepingu on üürileandjal õigus saada tasu asja kasutamise eest. Kaupleja poolt kastutatav veebilahendus sõidukite üürimiseks on paljude kasutajate poolt igapäevaselt kasutatav ning reeglina suudetakse sõiduki kasutamine veebis kohaselt märkida ja sõiduki kasutamise lõpetamine fikseerida. Antud juhul see ei õnnestunud tarbija eksimise tõttu. Kaebusi, kus sõidu lõppu ei suudeta fikseerida ja näiteks selle asemel lukustatakse, on mitmeid. Kauplejal oleks kohane kaaluda lahendust, kus mitmepäevase sõiduki kasutamise korral saab kasutaja näiteks iga uue päeva kell 09.00 teavituse, et tal on üüritud sõiduk ja ta ei ole sõiduki kasutamist süsteemis lõpetanud.
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| Autonomous Laboratory OÜ | Tegelik kasusaaja | 17467920 |
| Autonomous Operations OÜ | Tegelik kasusaaja | 17466783 |
| Autonomousdriving HoldCo OÜ | Tegelik kasusaaja | 17458826 |
| Bolt App Services AS | Tegelik kasusaaja | 17449106 |
| Bolt Fleet Services EE OÜ | Tegelik kasusaaja | 16469147 |
| Bolt Holdings OÜ | Tegelik kasusaaja | 14056464 |
| Bolt Operations OÜ | Tegelik kasusaaja | 14532901 |
| Bolt Store EE OÜ | Tegelik kasusaaja | 16240752 |
| Bolt Technology OÜ | Juhatuse liigeAsutajaTegelik kasusaaja | 12417834 |
| Laaneserva OÜ | Juhatuse liige | 14092922 |
| MGZ Adventures OÜ | Tegelik kasusaajaJuhatuse liige | 14428954 |
| Mordor Management OÜ | Osanik 100%AsutajaTegelik kasusaajaJuhatuse liige | 14166520 |
| Tallinn, L. Koidula tn 22 // 22a // 22b korteriühistu | Juhatuse liige | 80352995 |
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| Autonomous Laboratory OÜ | Juhatuse liige | 17467920 |
| Autonomous Operations OÜ | Juhatuse liige | 17466783 |
| Autonomousdriving HoldCo OÜ |
Pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki kasutamiseks. Tarbija eksis ja ei lõpetanud veebiplatvormis sõiduki kasutamist. Selle tagajärjel ei toimunud sõiduki kasutamise lõpetamist ja rendimakse tasumise kohustus jätkus. Näita rohkem
Tarbija leiab, et kauplejal ei ole õigust nõuda rendimakset aja eest, kui tarbija tegelikult sõidukit ei kasutanud. Tarbija leiab, et kaupleja veebilahenduses on puudusi. Tarbija on seisukohal, et ta ei ole tasutud summa ulatuses teenust saanud. See väide ei ole põhjendatud, tarbija käsutuses oli sõiduk, asjaolu, et tarbija seda ei kasutanud, ei muuda õigust nõuda üüri. Pooltevahelises lepingus kohalduvad tüüptingimused, mille alusel tarbija oleks pidanud sõidu lõpetamisel lülitama välja sõiduki, lukustama selle uksed ja seejärel lõpetama sõidu. Süsteem ei võimalda sõidu lõpetamist, kui sõiduk ei ole välja lülitatud. See tingimus ei ole tarbija poolt vaidlustatud. Tarbija viitab, et tegemist on inimliku eksitusega. See on kindlasti õige, kuid küsimus on selles, kas juhul, kui sõiduki üürniku eksituse tõttu üürilepingut ei lõpeta, peab seonduva kahju kandma üürileandja. Esitatud asjaolude kohaselt ei ole avaldus põhjendatud. Analoogselt kohtumenetlusega toimub vaidluste kohtueelne lahendamine poolte esitatu alusel (TsMS § 5 lg 1 ja § 230 lg 1). Tarbija esitatu kohaselt puudub tarbijal nõue kaupleja vastu. Kui pooled on sõlminud sõiduki üürilepingu on üürileandjal õigus saada tasu asja kasutamise eest. Kaupleja poolt kastutatav veebilahendus sõidukite üürimiseks on paljude kasutajate poolt igapäevaselt kasutatav ning reeglina suudetakse sõiduki kasutamine veebis kohaselt märkida ja sõiduki kasutamise lõpetamine fikseerida. Antud juhul see ei õnnestunud tarbija eksimise tõttu. Kaebusi, kus sõidu lõppu ei suudeta fikseerida ja näiteks selle asemel lukustatakse, on mitmeid. Kauplejal oleks kohane kaaluda lahendust, kus mitmepäevase sõiduki kasutamise korral saab kasutaja näiteks iga uue päeva kell 09.00 teavituse, et tal on üüritud sõiduk ja ta ei ole sõiduki kasutamist süsteemis lõpetanud.
Tarbija vaidlustas kaupleja autorenditeenuse eest esitatud arve. Tarbija ei tõendanud oma nõuet, komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.
Otsus PDF →Tarbija vaidlustas kaupleja autorenditeenuse eest esitatud arve. Tarbija selgitustel ei õnnestunud tal lõpetada sõiduki kasutamist, kaupleja esitas tasu arve perioodile, millal tarbija autot tegelikult ei kasutanud. Komisjon rahuldas tarbija nõude osaliselt.
Otsus PDF →Pooled on sõlminud tüüptingimustega üürilepingu. Kaupleja on üürilepingu alusel esitanud leppetrahvi tasumise nõude ja kahju hüvitamise nõude. Tarbija leiab, et ei ole lepingut rikkunud ja leppetrahvinõudel ning kahju hüvitamise nõudel puudub alus. Näita rohkem
Tarbijavaidluste lahendamine komisjonis on lepingupoolte vahelise vaidluse kohtueelne lahendamine. Pooltel on enda esitatud asjaolude ja väidete tõendamiskoormis analoogselt vaidlusega kohtus. Kui asjaolu ei ole tõendatud, siis ei saa komisjon sellele asja lahendamisel tugineda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Esitatud asjaolude kohaselt väidab kaupleja, et üüritud asja tarbija valduses olemise ajal on sellele tekkinud kahju. Kaupleja süüdistab tarbijat selles, et tarbija ei teavitanud kauplejat, et asjale tekkis asja tema valduses olemise ajal kahjustus. Tarbija väitel ei olnud ega tekkinud asjale kahjustust ajal, mil see oli tarbija valduses. Kui tarbija väide on õige, ei saanud tarbija kauplejat kahju tekkimisest teavitada ja kauplejal ei ole võimalik esitada tarbijale sellega seonduvat leppetrahvi nõuet. Kaupleja ei ole tõendanud, et üüritud asi on saanud kahjustada ajal, mis see oli tarbija valduses. Kaupleja väidab, et asjal tuvastati kahjustus siis, kui see oli tarbijast järgneva kasutaja valduses. Komisjon on seisukohal, et järgneva sõiduki kasutaja poolt sõiduki vigastuse tuvastamine ei tõenda, et sõiduk sai kahjustada ajal, mil see oli eelneva kasutaja valduses. Välistatud ei ole see, et kahjustus tekkis ajal, kui eelnev kasutaja oli lõpetanud sõiduki valdamine ja järgmine kasutaja ei olnud veel valdust saanud, samuti ei ole välistatud, et kahjustus tekkis ajal, mil see oli järgmise kasutaja valduses. Kaupleja viitab, et on paigaldanud sõidukitele IoT seadme. Kaupleja väitel pidi see seade registreerima sõidukile tekkinud kahju. Esiteks ei ole kaupleja tõendanud, et IoT seade fikseeris kahju tekkimise sõidukile. Seega, kui seade on usaldusväärne kahju tekkimise fikseerimise abinõu, siis see ei ole kahju tekkimist fikseerinud. Teiseks ei ole kaupleja tõendanud, et vaidlusalusel sõidukil oli nimetatud seade. Kolmandaks ei ole kaupleja tõendanud, missugused on IoT seadme omadused. Komisjoni hinnangul ei tõenda on kaupleja tuginemine IoT seadmele kaupleja esitatud asjaolusid. Kaupleja poolt esitatud teave sõiduki kahjustuste kohta ei ole seostatav konkreetse sõidukiga, samuti ei ole kahjustuste kohta esitatu seostatav mingi ajahetkega, millal kahjustused tekkisid. Kaupleja ei ole tarbijat kahju tekkimisest mõistliku aja jooksul teavitanud. Kuna tekkimist on sõidukile tekkinud kahjuga ning väidetava kahju kirjelduste (sõiduki külg on saanud kriimustusi) kohaselt on tegemist liiklusõnnetusega, siis oleks kaupleja pidanud järgima liiklusõnnetustest teatamise korda olukorras, kus kannatanu ja kahju põhjustanud isik ei ole teada. Kaupleja ei ole kahju tekkimise asjaolusid tõendanud, kaupleja ei ole tõendanud, et tarbija on kauplejaga sõlmitud lepingut rikkunud. Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20):
1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1),
2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1),
3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128),
4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2),
5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning
6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kaupleja ei ole nõude aluseid tõendanud. Retooriline tekst ei saa olla alus nõuda isikult leppetrahvi lepingurikkumise eest ega hüvitist kahju hüvitamise eest. Arvestades, et kaupleja ei ole enda sõidukile tekkinud kahju asjaolude kohta õigeaegselt tõendeid kogunud on võimalused juhtumi asjaolude kohta usaldusväärsete tõendite kogumiseks ilmselt ammendunud.
Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi selle eest, et tarbija andis kolmanda isiku kasutusse sõiduki ja oma konto. Asjaolude kohaselt oli kaupleja leppetrahvi nõue põhjendatud. Tarbija tuvastusnõue jäi rahuldamata.
Otsus PDF →Juhatuse liige |
| 17458826 |
| Bolt App Services AS | Juhatuse liige | 17449106 |
| Bolt Fleet Services EE OÜ | Juhatuse liige | 16469147 |
| Bolt Holdings OÜ | Juhatuse liige | 14056464 |
| Bolt Operations OÜ | Juhatuse liige | 14532901 |
| Bolt Store EE OÜ | Juhatuse liige | 16240752 |
| Bolt Technology OÜ | Juhatuse liige | 12417834 |
| CSA PARTNERS OÜ | Juhatuse liigeAsutajaTegelik kasusaajaOsanik 50% | 11169009 |
| MTÜ Estonia – SA Business Council | Tegelik kasusaajaJuhatuse liige | 80646851 |
| WhistleHub OÜ | AsutajaOsanik 100%Juhatuse liigeTegelik kasusaaja | 16567393 |