AS ÜHISTEENUSED

Tarbija parkis sõiduki tasulises parklas, kuid ei tasunud parkimistasu koheselt, mistõttu kaupleja määras leppetrahvi. Tarbija väitis, et makse viibis makseautomaadi juures olnud järjekorra tõttu, kuid see ei leidnud tõendamist. Komisjon leidis, et parkimisleping sõlmiti parklasse sisenemisel ning tarbijal oli kohustus tasuda parkimistasu vahetult pärast parkimist.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Asjaolude kohaselt tarbija parkis sõiduki tasulise eraparkla alal, ta ei tähistanud parkimise algusaega parkimiskellaga ega alustanud ka tasulist parkimist. Kaupleja määras parkimiskorralduse rikkumise eest leppetrahvi.

Tarbija unustas parkimiskella kasutada, mistõttu määras kaupleja tarbijale leppetrahvi.

Pooled sõlmisid üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Vastavalt parkimiskohas paigaldatud teabele oli antud parkimiskohas lubatud parkida sõidukit isikule, kes on Karjäärikeskuse registreeritud klient. Tarbija ei ole tõendanud, et ta oli Karjäärikeskuse registreeritud klient.

Pooled on sõlminud üürilepingu. Esitatu põhjal ei ole vaidlust, et tarbija jättis üüri (parkimistasu) maksmata. Vaidlus puudub selles, et lepingus on sätestatud leppetrahvi maksmise kohustus lepingurikkumise korral.

Tarbija ja kaupleja vaidlevad parkimistrahvi väljastamise üle.

Tarbija ja kaupleja vaidlevad leppetrahvi üle.

Pooled sõlmisid üürilepingu/tasuta kasutamise lepingu. Tarbija sõitis tanklasse, kuhu on territooriumi valdaja poolt paigaldatud liiklusmärgid ja samuti lepingutingimused. Avaldaja rõhutab, et ei näinud peatumiskeelu liiklusmärki tanklasse sisse sõites ja see ei olnud sinna paigaldatud.

Pooled sõlmisid üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. (VÕS § 271). Vaidlus puudub selles, et kohas, kus avaldaja parkis, on liikluskorraldusvahendid, mille alusel on aru saada, et tegemist on tasulise parklaga. Avaldaja väitel on temalt parkimistasu maksmata parkimise eest leppetrahvi nõudmine õigusvastane, sest antud parklas ei toiminud kaupluse Maxima parkimisäpp.

Tarbija vaidlustab leppetrahvinõuet parkimistingimuste eiramise eest.

Tarbija ja kaupleja vaidlevad leppetrahvinõude üle. Tarbija rikkus kaupleja kehtestatud parkimiskorraldust.

Tarbija esitas avalduse leppetrahvi tühistamiseks põhjusel, et ta ei viibinud tasulise parkimise alal.

Tarbija ja kaupleja vaidlevad parimistrahvi tasumise kohustuse üle.

Pooled vaidlevad leppetrahvi suuruse üle.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Asjaolude kohaselt parkis tarbija oma sõiduki järgimata pidevjoonega tähistatud parkimiskohti. Kaupleja määras parkimiskorralduse rikkumise eest leppetrahvi.

Poolte vahel oli üürileping sõiduki parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija tasus leppetrahvi ja sissenõudmiskulud nõude saamisel inkassofirmalt, kuid ei nõustu sissenõudmiskulude tasu nõudega, sest kaupleja ei olnud tarbijale nõuet kätte toimetanud. Kaupleja seisukoht, et kui isik lahkub enne, kui talle nõue esitada jõutakse, siis ei saa talle kohapeal nõuet kätte toimetada, on õige.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki parkimiskoha kasutamiseks ja kas kauplejal on tarbija vastu leppetrahvi nõue. Tarbija esitatud fotode (lisa 4, 6, 2.7 alusel leiab komisjon, et parkimise korraldus ei ole arusaadav. Parkimistingimuste kollane tahvel (foto 2.7) on paigaldatud viisil, millest ei ole aru saada, millise ala kohta need on mõeldud.

Pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki parkimiskoha kasutamiseks. Kaupleja leiab, et tal on tarbija vastu leppetrahvi nõue seoses sellega, et tarbija rikkus väidetavalt liiklusseaduse - LS § 20 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas. LS § 21 lg 2 p 6 kohaselt sõidukit ei tohi peatada ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui viis meetrit pärast neid kohti /…/.

Pooled sõlmisid üürilepingu sõiduki parkimiskoha kasutamiseks. Parklas sai parkimiskellaga tasuta parkida 1 tund, edasi oli parkimine tasuline. Kaupleja hinnangul, on tarbija poolt parkimiskellale märgitud parkimise alguse aeg kell 08.50, tarbija hinnangul on see 09.50.

Tarbija parkis oma sõiduki eraparklas asukohale, kuhu oli lubatud parkida ainult antud kinnistul asuva hoone üürnikel. Tarbija arvas, et tingimus laieneb ka temale, kui üürniku kliendile. Komisjon leidis, et mõiste „üürnik“ on sedavõrd üldlevinud, et igale isikule peaks olema arusaadav, et see ei ole samastatav mõistega „klient“ või „üürniku klient“.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Komisjon jättis nõude rahuldamata, kuna kaupleja tõendas lepingutingimustes ettenähtud leppetrahvi määramise õigust.

Poolte vahel on sõlmitud leping parkimiskoha kasutamiseks. Vastavalt lepingule oli parkimiskoha kasutamine tasuline, kuid tarbija kauplejale ei tasunud. Asjaolu, et tarbija tähelepanematuse tõttu tasus teisele kauplejale, ei muuda rikkumist vabandatavaks.

Tarbija parkis end registreerimata tasulisel parkimiskohal ning talle väljastati leppetrahv. Tarbija väidab, et ei saanud parkimiskorraldusest aru.

Tarbija parkis tasulisel parkimiskohal eraparklas, ei tasunud parkimise eest ning leiab, et ta ei ole parkimistingimusi rikkunud.

Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et antud kohas parkimise eest, kui tegemist ei ole puudega isiku sõidukiga, võib määrata leppetrahvi. Avaldaja tugineb sellele, et parkimiskorra rikkumine on vabandatav (VÕS § 103), kuna ta ei teadnud, et tema sõidukile paigaldatud puudega isiku parkimisõigust tõendav kaart ei olnud kehtiv. Niinimetatud invakohal võib parkida sõiduk, millel on seda õigust tõendav dokument.

Pooled on sõlminud üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Vaidlus puudub selles, et leppetrahv määrati 31.10.2023 kell 09.18.07 ja mobiiläpi süsteemi vahendusel oli parkimine aktiveeritud 09.18.15. Kui parkimiskontrolör koostas leppetrahvinõude, siis võis tegemist olla olukorraga, kus tal ei olnud teavet, et tegelikkuses on parkimistasu makstud.

Komisjoni arvates ei olnud olukorras, kus 1) parkimislepingu sõlminud isik, so sõiduki parkinud juht oli kauplejale teada, 2) kaupleja oli tuvastanud lepingu rikkumise ja esitanud sõiduki juhile leppetrahvi nõude, 3) parkimislepingu poolte vahel oli toimunud vaidemenetlus (milles kaupleja pidi muu hulgas tuvastama, et vaie oli esitatud õigustatud isiku poolt), kauplejal mingit mõistlikku põhjendust teha järelepärimist riiklikkusse registrisse sõiduki omaniku andmete saamiseks. Arutlused tõendamise koormuse jaotamises on ainetud, kuna puudus ebaselge või vaieldav tõenamist vajav asjaolu.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimiskorralduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi, kuna tarbija ei näinud parklasse sisenemisel parkimistingimuste infotahvlit ega ole seetõttu nõudeid rikkunud. Komisjon nõustus tarbijaga ja rahuldas tarbija nõude.

Liiklusseaduse (LS) § 2 p 50 järgi on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. LS § 6 lg 6 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega (edaspidi – määrus) kehtestatud liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused. Määruse § 2 lg 1 järgi kehtestatakse liiklusmärgiga teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda.

Parkimise korraldaja sõlmib tähistatud parkimiskohta kasutada sooviva autojuhiga lepingu parkimisala kasutamiseks pakkumuse esitamise ja sellega nõustumise teel. Sõiduki juht ja parklapidaja sõlmivad parkimislepingu tingimustel, mis on nähtavaks tehtud parkla sissesõidu juures. Parkimisleping loetakse sõlmituks hetkest, kui parklasse sõitnud juht sõiduki tähistatud parkimisalale pargib.

Tarbija parkis sõiduki tasulisel parkimisalal, kus oli liikluskorraldusvahendist paremal õigus tasuda parkida parkimiskellaga 1h. Kaupleja määras leppetrahvi, sest Kaupleja teadis, et liikluskorraldusvahendist paremal on kolm kohta tasuta parkimiseks, kuigi parkimiskohti on kokku rohkem. Tarbija sõiduk ei parkinud neil kolmel kohal.

Tarbija parkis sõiduki eraparklasse ja sai kahel korral leppetrahvi. Tarbijal oli territooriumi omanikuga sõlmitud üürilepingust tulenevalt õigus tasuta parkimisele, aga eelnimetatud õigus oli aegunud ja Tarbija ei kontrollinud parkimisõiguse olemasolu enne parkimist. Tarbija parkimisõigus uuendati paar kuud hiljem.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimiskorralduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi, kuna tarbija kasutas kaupleja lubatud tasuta parkimisaega ja oli parkimise alguse parkimiskellaga märgistanud. Selles eraparklas andis tasuta parkimise õiguse vaid sõiduki registreerimine parkimiskioskis. Tarbija seda nõuet ei järginud, leppetrahvi määramine oli põhjendatud.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimiskorralduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi, kuna tarbija kasutas kaupleja lubatud tasuta parkimisaega ja oli parkimise alguse parkimiskellaga märgistanud. Selles eraparklas andis tasuta parkimise õiguse vaid sõiduki registreerimine parkimiskioskis, kuna tarbija seda nõuet ei järginud, oli leppetrahvi määramine põhjendatud. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Tarbija kasutas parkimise alustamise registreerimisel mobiilirakendust ning märkis sõiduki parkimise kohaks ebaõige parkla. Komisjon tuvastas lepingutingimuse rikkumise, kuna tarbijal oli võimalus õige parkimise tsoon välja selgitada.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Tarbija soovis kasutada õigust parkida 15 minutit tasuta, kuid ta ei fikseerinud parkimiskellaga parkimise algusaega ja eemaldus sõidukist. Komisjon tuvastas lepingutingimuse rikkumise, millise eest võis kaupleja määrata leppetrahvi.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Asjaolude kohaselt kasutas tarbija parkimise alustamise registreerimisel mobiilirakendust ning märkis sõiduki parkimise kohaks ebaõige parkla, seetõttu kaupleja ei saanud parkimistasu. Komisjon tuvastas lepingutingimuse rikkumise, kuna tarbijal oli võimalus õige parkimise tsoon välja selgitada.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimise leppetrahvi. Tarbija saatis parkimise algusaja kohta sõnumi sisestades ekslikult sõiduki registreerimismärgi ja parkla tähise ette sõna tsoon. Kaupleja ei saanud kontrollimise ajal tuvastada, kas sõiduki parkimise algusaeg on fikseeritud.

Asjaolu, et Tarbijal puudus tahe eirata parkimiskorralduse nõudeid tõendab sõiduki parkimise registreerimine parkimiskioskis. Sõiduki sisenemisel parkimisalale oli vastav info, et parkimine tuleb registreerida parkimiskioskis. Antud nõudest Tarbija juhindus.

Parkimistingimuste punkt 13 kohaselt sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ja lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhisest. Kaupleja tõendas, et Tarbija parkis sõiduki parkimiskeelu alal, mis nähtub fotodelt, millega rikkus parkimistingimuste punkti 13 ning selle eest kohaldati leppetrahvi. Komisjon nõustub Kauplejaga, et sõiduki parkimine keset asfaltplatsi ei ole lubatud,.

Parkimistingimuste näol on tegemist lepingu tüüptingimustega VÕS § 37 lg 1 alusel, mis on lepingu osaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Parkimistingimuste punkt 13 kohaselt sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ja lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhisest.

Sõiduki paigutamisega tasulise parkla alale sõlmitakse selle ala sissesõidu juures nähtaval olevatel (tüüp)tingimustel üürileping VÕS § 271 tähenduses, mille ese on sõiduki ajutiseks hoidmiseks vajaliku maa-ala kasutusse andmine (parkimisleping).

Pooled sõlmisid kehtivalt üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija on lepingut rikkunud märkides sõnumisse, millega alustati parkimine, vale sõiduki andmed. Selliselt on tarbija rikkunud parkimistingimuste punkti 11 jättes edastamata pargitud sõiduki registreerimisnumbri.

Pooled sõlmisid kehtivalt üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija on lepingut rikkunud märkides sõnumisse, millega alustati parkimine, vale sõiduki andmed. Selliselt on tarbija rikkunud parkimistingimuste punkti 11 jättes edastamata pargitud sõiduki registreerimisnumbri.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi, kuna tarbija ei parkinud, vaid üksnes peatus kauba mahalaadimiseks. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata, kuna tarbija nõue ei olnud põhjendatud.

Tarbija on vaidlustanud selle, et antud kohas oli liiklusmärkidest tulenevalt tasuline parkimine. Sellest tulenevalt väidab tarbija sisuliselt, et tal ei ole kauplejaga üürilepingut, mille alusel on kaupleja esitanud leppetrahvi nõude. Kaupleja esitatud tõenditest ei selgu, et kohas, kus parkis tarbija, on kehtestatud tasuline parkimine.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Asjaolude kohaselt märkis tarbija parkimisaja alguse fikseerimisel ebaõige tsooni, seetõttu kaupleja ei saanud parkimistasu. Komisjon tuvastas lepingutingimuse rikkumise, kuna tarbijal oli võimalus õige parkimistsooni ise välja selgitada.

Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus tasuda kauplejale aegunud parkimise leppetrahvi ja sellega kaasnevaid muid nõudeid. Komisjon arvestas tarbija aegumise vastuväitega ja rahuldas tarbija nõude.

Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus tasuda kauplejale sõiduki ja haagise üheaegsel parkimisel haagise parkimise eest eraldi leppetrahvi. Komisjon rahuldas tarbija nõude.

Tarbija palus tuvastada, et temal esinesid asjaolud, millised võimaldavad määratud leppetrahvi summat vähendada. Komisjon leidis, et saab tarbija terviseriket arvestada ning vähendas määratud leppetrahvi.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimise leppetrahvi, tarbija oli parkimisautomaadis parkimise eest tasunud. Kaupleja vaidles nõudele vastu, kuna tarbija oli sisestanud sõiduki registreerimisnumbri osaliselt, kaupleja ei saanud parkimisõigust kontrollida. Komisjon rahuldas tarbija nõude, kauplejal oli vaidemenetluses võimalus tegelikud asjaolud üle kontrollida.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi, kuna tarbija kasutas kaupleja lubatud tasuta parkimisaega ja oli parkimise alguse parkimiskellaga märgistanud. Tarbija ei teinud parkimiskella väljastpoolt autot täies ulatuses nähtavaks, parkimise algusaeg ei olnud selgelt tuvastatav, sellisel juhul algas tasuline parkimine parkimise algushetkest alates. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi selle eest, et ta ei olnud määranud parkimisaja algust parkimiskellaga. Komisjon tuvastas, et tarbija rikkus parkimiskorda, kuid rikkumise iseloomu ja tarbija poolt rikkumise toimepanemise tahte puudumise tõttu on leppetrahv põhjendatud vaid osaliselt.

Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus maksta korteriühistu parklas leppetrahvi seetõttu, et talle ei toimetatud leppetrahvi teadet kätte, samuti puudus trahvi määramiseks alus. Komisjon rahuldas tarbija nõude.

Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus maksta tasulises parklas ilma tasu maksmiseta parkimise eest leppetrahvi ja kaasnevaid kulusid. Tarbija oma väiteid ei tõendanud, komisjon jättis nõude rahuldamata.

Tarbija palus tuvastada, et temal puudub leppetrahvide osas kohustus täita neist tulenevaid rahalisi kohustusi. Komisjon rahuldas tarbija nõude osaliselt ja tuvastas ühe leppetrahvi osas aegumise tõttu täitmise kohustuse puudumise.

Vaidlus puudub, et tarbija sõiduk asus parkimiskohas tasulise parkimise alal ja tarbija seal parkimise eest ei tasunud. Tarbija on esitanud kaks väidet: 1) tema sõiduk ei olnud seal pargitud, vaid üksnes peatus; 2) temale ei ole leppetrahvi teadet kätte toimetatud. Tarbija ei ole tõendanud, et tema sõiduk ei olnud antud parklasse pargitud.

Vaidlus puudub selles, et tarbija parkis 28.12.2021 tasulisel parkimiskohal, kuid jättis parkimistasu maksmata. Vaidlus puudub ka leppetrahvi summa ning sissenõudmiskulu suuruse üle. Esitatu kohaselt tasus tarbija 16 eurot kauplejale 23.03.2022.

Pooltel oli leping tasulise parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija on parkimiskoha kasutamise eest maksnud. Kaupleja väitel on tarbija lepingut rikkunud ja kaupleja nõudis selle eest leppetrahvi summas 10 eurot.

Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus maksta lisaks parkimise leppetrahvile veel sissenõudmiskulusid ja viivist. Asjaolude kohaselt ei õnnestunud kauplejal anda tarbijale parklas üle leppetrahvi teadet. Kaupleja esitas tarbijale leppetrahvi, viivise ja kulude maksmise nõude esimest korda pärast kahe aasta möödumist.

Kaupleja määras tarbijale leppetrahvi lepingu alusel, mis reguleerib parkimiskoha kasutamist. Tarbija esitatud foto põhjal on kohas, kus tarbija enda sõiduki parkis, vastuoluline ja segadusttekitav parkimiskorraldus. Ühe märgi kohaselt on tegemist ühe parkimiskorraldaja tasulise parkimise alaga ja teise märgi alusel on tegemist teise parkimisteenuse korraldaja tasulise parkimise alaga.

Tarbija palus tuvastada, et temal puudub kohustus maksta parkimise leppetrahvi. Kaupleja vaidles tarbija nõudele vastu, tarbija sisestas parkimise alguses parkimistingimuste rikkumisena sõnumisse ebatäpsed andmed ja jättis parkimistasu maksmata. Komisjon tuvastas, et tarbija tegelikult maksis kogu parkimisaja eest tasu.

Pooltel on tasulise parkimiskoha kasutamisega seotud lepingusuhe. Parkimise eest tasu maksmata on lepingu kohaselt sätestatud leppetrahv. Neis asjaoludes poolte vaidlus puudub.

Pooltel on leping parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija paigaldas parkimiskella, kuid märkis sellele hilisema aja, kui parkimise algus. Kui pargitud sõidukil on parkimiskell, mille järgi algas parkimine peaaegu 12 tundi tagasi, siis ei saa seda tõlgendada parkimise algusajana vähem, kui 1 tund tagasi.

Komisjoni arvates ei õigusta leppetrahvi sissenõudmisele suunamist üksnes vaide esitamise tähtaja möödumine. Kaupleja on õigustatud enda määratud leppetrahvi tühistama (nõude lõpetama) ka enda algatusel. Kaupleja on pidanud võimalikuks kulutada ressurssi tarbija e-aadressi ja elukoha välja selgitamisele, kuid jätnud kontrollimata laekumised oma maksekontol.

Leppetrahvinõue aegub nagu teisedki tehingulised nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-142-11 selgitanud, et „sõltumata aegumisest tuleneb aga VÕS § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta“.

Vaidlus puudub ka asjaolude osas, et Tarbija maksis 13.09.2021 sõiduki parkimisel ajavahemiku 16:02-17:02 eest ning leppetrahv väljastati kell 16:01:09. Seega parkimisaja alguse ja leppetrahvi vormistamise vahele jääb vähem kui 1 minut. Õige on, et antud parkimisalal võis tasuta parkida 15 minutit, kuid sellisel juhul tuli kasutada parkimiskella, mida käesoleval juhul ei olnud pandud.

Võlaõigusseaduses (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud ning lepingupool on rikkunud lepingutingimusi. VÕS § 6 kohaselt lepingupooled peavad käituma teine teise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes.

Vaidlus puudub asjaolu osas, et Tarbijale edastati leppetrahvi, mis kannab kuupäeva 13.11.2018, teade alles augustis 2021. Võlaõigusseaduses (VÕS) 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud ning lepingupool on rikkunud lepingutingimusi.

Sõiduki paigutamisega tasulise parkla alale sõlmitakse selle ala sissesõidu juures nähtaval olevatel tüüptingimustel üürileping VÕS § 271 tähenduses, mille ese on sõiduki ajutiseks hoidmiseks vajaliku maa-ala kasutusse andmine (parkimisleping). Võlaõigusseaduses (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud.

Võlaõigusseaduses (VÕS )§ 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saab leppetrahvi kohaldada pooltevahelise lepingu olemasolu korral ja tingimusel, et lepingutingimus leppetrahvi kohaldamiseks on lepingupoolele teatavaks tehtud ning lepingupool on rikkunud lepingutingimusi. VÕS § 6 kohaselt lepingupooled peavad käituma teine teise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes.

Vaidlus on selles, kas parkimise alustamine tuleb registreerida elektroonilises süsteemis, seda väidab kaupleja tuginedes parklasse paigaldatud liiklusmärgile "Parkla" ja selle alla paigutatud lisateatetahvlile, mis viitab sellisele süsteemile. Tarbija tugineb kaupleja poolt parklasse paigutatud parkimiskorrale, kus on märgitud, et parkimise alguse võib fikseerida parkimiskellaga. Kaupleja väide, et liiklusmärgi teabetahvel kehtestab erinormi parklasse paigaldatud parkimistingimuste suhtes, ei ole õige.

Komisjon nõustub tarbijaga selles, et kaupleja on jätnud tähelepanuta tegelikud asjaolud ning kohaldanud leppetrahvi lähtudes üksnes formaalsetest argumentidest. Vaidlust ei ole selles, et kaupleja haldab mõlemat kõnealust parkimistsooni. Vaidlust ei ole ka selles, et tarbija on parkimise eest kauplejale tasunud.

Kauplejat ei saa pidada kahjustatud isikuks olukorras, kus parkimisala kasutamine oli piiratud kauplejast endast tingitud põhjustel. Komisjonile esitatud tõenditest ei ole võimalik aru saada, milline oli parkimise negatiivne tagajärg kauplejale. Vaidlust ei ole selles, et tarbija on parkimise eest tasunud; pargitud sõiduki asukoht ei piiranud ega vähendanud teiste autode parkimisruumi.

Tarbija parkis tasulises eraparklas järgimata parkimiskorraldust, kaupleja määras tarbijale rikkumise eest leppetrahvi. Tarbija vaidlustas leppetrahvi ja palus see tühistada, kuna ta ei rikkunud kaupleja parkimistingimusi. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Tarbija parkis tasulises eraparklas ja selle eest parkimistasu ei maksnud, kaupleja määras talle tasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Tarbija vaidlustas leppetrahvi ja palus see tühistada, kuna ta ei rikkunud kaupleja parkimistingimusi. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Tarbija parkis tasulises eraparklas ja selle eest parkimistasu ei maksnud, kaupleja määras talle tasu maksmata jätmise eest leppetrahvi. Tarbija vaidlustas leppetrahvi ja palus see tühistada, kuna ta ei rikkunud kaupleja parkimistingimusi. Komisjon rahuldas tarbija nõude.

Tarbija on esitanud väite, et tema sõiduk ei parkinud kaupleja hallataval parkimisalal. Lisaks viitab tarbija sellele, et antud kohas on parkimise tingimused arusaamatud ja parkimist korraldavad vahendid halvasti nähtavad. Vastustaja vastuse lisa 1 on väljavõte leppetrahvist, selle fotodelt on selgesti aru saada, kus tarbija pargitud sõiduk asus.

Vaidlus puudub selles, et kui tarbija märkis sõidukile parkimisaja alguse 15.45, siis puudub leppetrahvi nõudmise alus. Kaupleja väide, et parkimiskella puhul ei ole aru saada, mis pidi kell asetseb, ei ole õige. Vaadates esitatud fotosid on üheselt selge, et kell on seatud sõiduki armatuurile nii, et see asetseb õigetpidi sõidukis istuja suhtes ja tagurpidi kella õuest, läbi sõiduki esilkaasi, vaataja suhtes.

Esitatu kohaselt oli tegemist eraparklaga ja sellekohased tähised ning infotahvel olid paigaldatud. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et tegemist oli eraparklaga kus avaldajal puudus õigus tasuta parkida. Avalduse kohaselt ei olnud liikluskorraldusvahendid paigaldatud nii, et liiklejal on võimalik neid näha.

Kaupleja on esitanud lepingu, mille alusel on kauplejale antud õigus parkimise korraldamiseks. Vastavalt 26.6.2013 lepingu nr 71 p 1 on kasutada antud "sõidutee ja parkimistasku". Kõnnitee ei ole lepingu alusel korteriühistule kasutada antud.

Poolte vahel on leping tasulise parkla kasutamiseks. Kaupleja nõuab leppetrahvi väites, et tarbija rikkus lepingut. Esitatud tõendite alusel ei ole lepingurikkumist toimunud.

Parkimislepingu tüüptingimusega ei saa leppetrahvi nõudeõigust laiendada mistahes liiklusseaduse rikkumisele ja nõuda leppetrahvi viitega selelle, et tegemist on ka lepingurikkumine, kuna sõidukijuht peab olema hoolas. Tegemist on kasutuslepinguga ning leppetrahvi nõue saab olla seotud vaid lepingu põhi- või kõrvalkohustuse rikkumisega. Hoolsuskohustuse rikkumine, millel puudub seos lepingu esemega ehk parkla kasutamisega/parkimiskorraldusega ei ole leppetrahvi rakendamise alus.

Tarbija tugineb asjaolule, et on tegelikult märkinud parkimisaega õigesti, kuid esitatud tõendite põhjal see nii ei ole. Kaupleja ei ole leppetrahvi määranud mitte seepärast, et parkimiskella väike osuti ei paikne täpselt nii, nagu see paikneks mehhaanilise kella puhul aegade 16.27 või 15.27 korral, vaid selle tõttu, et parkimiskella väike osuti osutas tund aega varasemale parkimisajale, kui avaldaja väidab. Parkimiskella peab kasutama nii, et selle seierite asendi põhjal selgub parkimisaja algus, antud juhul selgub sellelt niisugune parkimise algus, mille tuvastas kaupleja.

Poolte lepingus on sätestatud parkimiskella kasutamine.Tuleb nõustuda, et leppetrahvi ei saa rakendada, kui parkimisaja algus märgitakse muul arusaadaval viisil, kui parkimiskellaga, näiteks kirjutades paberilehele PARKIMISE ALGUS: 17.00. Parkimisaja alguse kohane märkimine ei ole sõidukisse mingi dokumendi jätmine, mis sisaldab kuupäeva ja kellaaega, millal kuskil on tehtud mingi tehing või toiming ja mille põhjal saab tuletada, et antud parklasse parkimine on toimunud hiljem. Tarbija ei märkinud parkimisaja algust kohasel viisil ja leppetrahvi nõue on õigustatud.

Tarbijatele on määratud leppetrahv seoses parkimiskorra rikkumisega. Tarbijad väidavad, et nad parkisid mujal, kui Tallinnas Liikuri 48 asuvas parklas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse põhimõtetele (TsMS § 230) peab vaidluspool tõendama asjaolusid, millele ta tugineb.

Märksõnad: Kahju hüvitamine, parkimine, leppetrahv, üürileping, parkimiskorraldus Tarbija sõitis oma sõidukiga tasulisse parklasse ning peatas sõiduki selleks, et reisija saaks väljuda. Kaupleja koostas tarbijale leppetrahvi nõude parkimiskorraldusnõuete eiramise eest - tarbija sõitis parklasse sisse sissesõitu keelava märgi alt. Tarbija ei nõustunud trahviga ning esitas vaide põhjusel, et ta ei parkinud üldse.

Märksõnad: alusetu nõue, leppetrahv, parkimine, liikluskorraldusvahend Kaupleja määras tarbijale leppetrahvi parkimisnõuete eiramise eest korteriühistu territooriumil parkimist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas ja "eramaa" tähistusega maal. Tarbija leidis, et ta ei ole parkimiskorda rikkunud. Tarbija hinnangul oli nõue alusetu põhjusel, et parkimiskeelu liiklusmärgi paigaldamine ei olnud linnavalitsusega kooskõlastatud.

Märksõnad: Leppetrahvi tühistamine, parkimistingimused, kohustuse vabandatavus Kaupleja määras tarbijale leppetrahvi parkimistasu maksmata jätmise eest vaatamata sellele, et tarbija oli parkimise eest tasunud. Tarbija oli sõiduki parkimisel juhindunud Tallinna Linnateatri veebilehel avaldatud teatri publikule kehtivast soodushinnaga eripakkumisest ja parklas asuval infotahvlil toodud juhendist, kuidas parkida tsoonis P4 ning märkis sõnumisse nii tsooni numbri P4 kui ka sõna "Linnateater". Komisjon leidis, et tarbija leppetrahvi tühistamise nõue kuulub rahuldamisele.

Märksõnad: nõude alusetuse tuvastamine, leppetrahv, parkimine Vaidlus puudus selles, et tarbijale oli väljastatud parkimisluba. Lepingutingimustest kinnipidamiseks ei piisa üksnes parkimisloa olemasolust, luba peab olema paigaldatud vastavalt parkimistingimustele ja kontrollijale nähtav. LS § 6 lg 2