202618.08.2026
04.08.2026 Osaühing Järva PM töötervishoiu ja tööohutuse alase kontrolli käigus Tralka, Visusti küla, Järva vald, Järva maakond, tuvastas tööinspektor, olles eelnevalt tutvunud Tööinspektsiooni iseteenindusse üles laaditud riskianalüüsiga (OÜ Järva PM riskianalüüs 202025.pdf, koostatud detsember 2025, Tööinspektsiooni iseteeninduses üles laaditud 03.08.2026), et riskianalüüs vajab uuendamist kuna selles on hinnatud töökohti ja ameteid, kuid erinevad ohutegurid on kas alahinnatud või täiesti puuduvad, mistõttu ei saa öelda, kas mingi teatud ohutegur mõjutab töötajat või mitte. Riskianalüüsi eesmärk on leida üles kõik töökeskkonnas olevad ohud ja anda neile hinnang.
Kuigi töökeskkonna riskianalüüsi tegemiseks puudub ühtne metoodika ja seadus sätestab vaid põhinõuded ning iga ettevõte saab leida talle sobivaimad lahendused, on seaduse kohaselt siiski viis põhinõuet järgmised:
1) Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine: arvestada tuleb kõiki seadusest tulenevaid ohutegureid:
* füüsikalised ohutegurid, milleks on müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis-, elektrilöögi- ja plahvatusoht ning muud samalaadsed tegurid, radoon;
* keemilised ohutegurid (tööprotsesside korral, kus esineb töötajate ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalidega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel iseloomustama töökoha töötingimusi, hinnates kõiki ohtlike kemikaalidega seotud riske töötaja tervisele ja ohutusele; määrama kindlaks ohtlike kemikaalidega kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse, võttes arvesse kokkupuute kõiki viise; mõõtma töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisaldust ja võrdlema tulemusi piirnormidega; määrama ohutusabinõud ja nende rakendamise korra, võttes arvesse tarnija esitatud teavet ohtliku kemikaali kohta ja töötajate tervisekontrolli põhjal tehtud otsuseid);
* bioloogilised ohutegurid ((bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust);
* füsioloogilised ohutegurid (füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ja üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada tervisekahjustusi);
* psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi;
* lisaks tuleb riskianalüüsis eraldi kajastada öötööd kõikide ametikohtade osas, kus tehakse öötööd.
2) Vajadusel ohutegurite parameetrite mõõtmine.
3) Riskide hindamine töötaja tervisele ja ohutusele arvestades esimest punkti.
4) Riskianalüüsi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vormistamine ja säilitamine.
5) Riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning selleks vajalike vahendite eraldamine.
Riskianalüüsi eesmärk on leida üles kõik töökeskkonnas olevad ohud ja anda neile hinnang. Oluline on avastada töötaja tervist ohustavad tegurid enne, kui need kahjustavad töötajaid ning mõelda ka lahendustele. Näiteks milliseid ühiskaitsemeetmeid ja vajadusel milliseid isikukaitsevahendeid on vajalik töötajatele väljastada. Riskide hindamine ja nende maandamine mõjutavad nii töötaja tervist, kui ka tema töövõimet ja ettevõtte tulemuslikkust.
Riskianalüüsi tegemine on järjepidev protsess ja riskianalüüsi peab hoidma pidevalt vastavuses olemasoleva töökeskkonnaga. Pärast ennetusabinõude rakendamist tuleb hinnata nende piisavust arvestades inimeste ja tehnoloogia vahetumisega ning seadmete ja hoonete amortiseerumisega.
Riskianalüüs on mõeldud eelkõige ohtude avastamine ning kuidas töötaja saaks võimalikult ohutult oma tööd teha, mistõttu riskianalüüsis välja tuua ohu kirjeldusena trahv või seaduse rikkumine, ei ole otstarbekas tegevus, mida ohu maandamiseks kasutada.
17.08.2026 esitas tööandja Tööinspektsiooni andmekogu kaudu järgmise info: "Riskianalüüsi uuendamine on töös ning see viiakse vastavusse ettevõtte tegeliku töökeskkonna ja tööprotsessidega."