Pooltel on sõlmitud kehtiv leping. Tarbija on esitanud hinna alandamise nõude. Kaupleja on tunnistanud nõuet 4 euro ulatuses, selle summa võrra on tarbijale esitatud ja tarbija tasutud arve kaupleja kinnitusel kaupleja eksituse tõttu suurem, kui oli avaldatud koolituse maksumus. Показать ещё
Arvestades, et selle summa osas vaidlus puudub ja kaupleja on nõuet selles osas tunnistanud, rahuldab komisjon selles osas nõude seda rohkem põhjendamata. Tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 on Riigikohus sätestanud, et hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel. Arvestades VÕS § 114 peab hinna alandamisel andma teisele poolele võimaluse rikkumise kõrvaldamiseks. Asjaoludest tulenevalt oli hinna alandamise alus see, et tarbija ei saanud materjale ning toimumata jäi kohtumisi koolitajaga. Esitatu põhjal ei nähtu, et tarbija oleks teinud endast sõltuva, et enne lõputesti tegemist koolitusmaterjalid ja kohtumised koolitajaga pidada. Esitatu põhjal toimus kohtumiste ärajäämine kas tarbija algatusel või tulenevalt tema passiivsusest selles osas. Hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel. Kui tarbija soovib, et kaupleja hüvitab puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused, siis oleks kohane esitada kahju hüvitamise nõue. Hinna alandamise nõude esitamisel peab tarbija tõendama, et pärast hinna alandamist on teenuse kvaliteet ja hind omavahel vastavad. Seda ei ole tarbija tõendanud. Tarbija on nõudes lähtunud kahju hüvitise nõude loogikast ja käsitlenud saamatajäänud koolitust ning õppematerjale ja järeleksami hinda temale tekkinud kahjuna. Tarbija ei ole kahju saanud. Arvestades asjaolu, et koolitajaga kohtumise kokkuleppimine oli sõltuv tarbijast sõltuvast asjaolust ja tarbija ei leppinud kokku rohkem kohtumisi ning läks eksamile, ei ole tegemist kauplejapoolse rikkumisega. Samuti oleks tarbija vastavalt VÕS § 114 pidanud andma kauplejale täiendava tähtaja nii materjalide esitamiseks kui täiendavate kohtumiste korraldamiseks ja alles seejärel asuma tegema eksamit. Antud juhul ei ole tarbija tõendanud, et vajaduse sooritada järeleksam on põhjustanud kaupleja rikkumine. Esitatu põhjal puudub põhjuslik seos järeleksami tegemise vajaduse ja kaupleja tegevuse vahel.