202630.09.2026
16.09.2026 Toosikannu OÜ töötervishoiu ja tööohutuse alase kontrolli käigus tegevuskohas, aadressil Toosikannu, Jõeküla, Türi vald, Järva maakond, tuvastas tööinspektor, olles eelnevalt tutvunud Tööinspektsiooni iseteenindusse 15.09.2026 üles laaditud ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsiga, (Töökeskkonnariskianalüüs 2026 Toosikannu OÜ.xlsx), et riskianalüüs vajab uuendamist, kuna selles on osad ohutegurid kas alahinnatud või hindamata, mistõttu ei saa öelda, kas mingi teatud ohutegur mõjutab töötajat või mitte. Riskianalüüsi eesmärk on leida üles kõik töökeskkonnas olevad ohud ja anda neile hinnang.
Kuigi töökeskkonna riskianalüüsi tegemiseks puudub ühtne metoodika ja seadus sätestab vaid põhinõuded ning iga ettevõte saab leida talle sobivaimad lahendused, on seaduse kohaselt siiski viis põhinõuet järgmised:
1) Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine: arvestada tuleb kõiki seadusest tulenevaid ohutegureid;
2) Vajadusel ohutegurite parameetrite mõõtmine;
3) Riskide hindamine töötaja tervisele ja ohutusele arvestades esimest punkti;
4) Riskianalüüsi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vormistamine ja säilitamine;
5) Riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning selleks vajalike vahendite eraldamine.
Olemasolevas riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töötajate psühhosotsiaalseid ohutegureid, milleks on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Täpsustamata on, et millised bioloogilised ohutegurid töötajat ohustavad (kõikide tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud) ning milliseid isikukaitsevahendeid tuleks kasutusele võtta. Samuti on kajastamata on kõik töötajate kasutuses olevad töövahendid ja hindamata on öötöö ning pikkade töövahetuste tegemine (kontrolli käigus selgus, et osad töötajad teevad öötööd ja/või pikki töövahetusi).
Ka puudub olemasolevas töökeskkonna riskianalüüsis hindamismaatriks, mille tõttu ei ole võimalik teha kindlaks, mille alusel on ohuteguritest tulenevatele riskidele tasemed omistatud ning milliste riskitasemete puhul peab tööandja rakendama meetmeid tasemete maandamiseks.
Riskianalüüsi eesmärk on leida üles kõik töökeskkonnas olevad ohud ja anda neile hinnang. Oluline on avastada töötaja tervist ohustavad tegurid enne, kui need kahjustavad töötajaid ning mõelda ka lahendustele. Näiteks milliseid ühiskaitsemeetmeid ja vajadusel milliseid isikukaitsevahendeid on vajalik töötajatele väljastada. Riskide hindamine ja nende maandamine mõjutavad nii töötaja tervist, kui ka tema töövõimet ja ettevõtte tulemuslikkust.
Riskianalüüsi tegemine on järjepidev protsess ja riskianalüüsi peab hoidma pidevalt vastavuses olemasoleva töökeskkonnaga. Pärast ennetusabinõude rakendamist tuleb hinnata nende piisavust arvestades inimeste ja tehnoloogia vahetumisega ning seadmete ja hoonete amortiseerumisega.
Riskianalüüs on mõeldud eelkõige ohtude avastamiseks ning lahenduste leidmiseks selles osas, kuidas töötaja saaks võimalikult ohutult oma tööd teha.
25.09.2026 esitas tööandja Tööinspektsiooni andmekogu kaudu järgmise info: "Palume pikendus riskianalüüsi ja tegevuskava täiendamiseks kuni 15.11.2026"