202123.04.2021
Ajavahemikul 05.11.2020 - 08.02.2021 töösuhete kontaktivaba menetluse käigus Tööinspektsioonis aadressil Mäealuse 2/3, Tallinn tööinspektor-juristid Marlee Kruusimäe ja Urve Stroom kontrollisid tööandja esindaja poolt Tööinspektsiooni iseteenindusportaali kaudu edastatud rikete operatiivse lahendamisega seotud töötajate tööaja arvestusi perioodil 2019 juulikuu – 2020 juulikuu võrreldes esitatud andmeid 05.11.2020 esitatud täpsustatud tööaja alguse ja lõpu kella-aegadega ning 2020 a oktoobri ja novembrikuu tööaja arvestusi võrdluses täpsustatud tööaja alguse ja lõpu kella-aegadega.
Täpsustatud andmete kohaselt algas Aleksei Sumila töövahetus 08.07 kell 8:00 ja lõppes 17 tunni möödumisel pärast täiendavate tööülesannete täitmist kell 01:00, s.o. järgmise päeval. 09.07.2019 algas tema töövahetus kell 12:00.
Tööaja arvestusena järelevalvemenetluseks esitatud töötasu arvestuse aluseks olevas tabelis on 08.07.2019.a töötatud tundidena kajastatud 15,5 tundi, s.o. 1 h vähem; 09.07.2020 on töötatud tundidena kajastatud 14 tundi, s.o. 5 h rohkem.
05.11.2020 personali juhtivspetsialist T.Raun esitatud selgitustest nähtub, et „meie poolt 05.10.2020 Teile edastatud tööajatabelites toodud töötunnid kajastavad palgaarvestuse aluseks olevaid tunde (sh töövahetuse ja täiendavate tööülesannete täitmise aega). Täiendavatelt tööülesannetelt naasmise järgselt/eelnevalt antav puhkeaeg on tööajatabelis märgitud tööajaks. See on tingitud tööandja poolt kasutatava finantsprogrammi võimaluste eripärast (nt Ruslan Blinnikov - töötajal on tööajatabelis märgitud 13,5 tundi s.t töötaja oli 25.03.20 kell 00:00-05.30 rikete kõrvaldamisel (5,5 h) ja 25.03.20 hommikul teda tööle ei lubatud, töötaja puhkas (8 h). Samas tööajatabelis märgitakse puhkeaeg tööajaks (8 h), et tagada töötajale lepingujärgne töötasu (vastasel juhul tekivad alatunnid). Tegemist on töötajale soodsama arvestusega“.
20.11.2020 on T.Raun kinnitanud, et vaatamata 05.11.2020 selgitustele on esitatud dokumendid tööaja arvestused.
2020.a oktoobri ja novembrikuu tööaja arvestuses kajastatavad andmed, mis ei ühti täpsustatud tööaja arvestuse andmetega on näiteks järgmised:
Mihhail Pavlov on töötanud 06.10.2020 ajavahemikus kella 12-16:30-ni, töötasu arvestuse aluseks olevas tööaja arvestuse tabelis pole sellel päeval töötatud tunde kajastatud;
Sergei Borissov on töötanud 06.10.2020 ajavahemikus kella 12-16:30-ni, töötasu arvestuse aluseks olevas tööaja arvestuse tabelis on tööajaks kajastatud 10 tundi;
Vladimir Maksimenko on töötanud 19.10.2020 ajavahemikus kella 12-16:30-ni, töötasu arvestuse aluseks olevas tööaja arvestuse tabelis pole sellel päeval töötatud tunde kajastatud;
Jüri Volkov on töötanud 19.10.2020 ajavahemikus kella 12-16:30-ni, töötasu arvestuse aluseks olevas tööaja arvestuse tabelis on tööajaks kajastatud 8 tundi;
Mihhail Selezen on töötanud 02.10.2020 ajavahemikus kella 12-16:30-ni, töötasu arvestuse aluseks olevas tööaja arvestuse tabelis on tööajaks kajastatud 8 tundi;
Aleksandr Petskurov on töötanud 20.11.2020 ajavahemikus kella 11:00-16:30-ni; töötasu arvestuse aluseks olevas tööaja arvestuse tabelis on tööajaks kajastatud 8 tundi;
Fjodor Orlov on töötanud 18.11.2020 ajavahemikus kella 00:00-08:00-ni; töötasu arvestuse aluseks olevas tööaja arvestuse tabelis on tööajaks kajastatud 16 tundi; 20.11.2020 töötas ajavahemikus 00:00-02:00; töötasu arvestuse aluseks olevas tööaja arvestuse tabelis on tööajaks kajastatud 10 tundi.
Töökorralduse reeglite (TKR) p.5.3 kohaselt on tööpäeva jooksul on ette nähtud 30-minutiline lõunapaus einestamiseks kell 12.00 kuni 12.30, mida ei arvestata tööaja sisse. Kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik töötajale vaheaegu anda, toimub einestamine tööajal ja lõunapaus arvestatakse tööaja sisse. TKR p. 5.5. kohaselt ei kohaldu tööreeglite punkt 5.2. vahetustega töötavatele töötajatele, kellega on kokku lepitud tööaja summeeritud arvestus.
Seega on töötatud ajast võimalik maha arvestada vaid tavapärase tööajaga töötamisel ette nähtud lõunapaus mis on 30 min
Töötasu arvestamise aluseks olevast tabelist nähtub, et juulis 2019 on A.Sumila töötasu arvestamise aluseks olevaid tunde 209, selle hulgas on 25 tundi ületunnitööd.
Töötaja töötunnid ületavad täistööajaga töötamisel ette nähtud töötunde selles kuus ka tuvastatud juurde kirjutuste (+5 h) ja vähem arvestamiseta (-1 h), mistõttu on personalijuhi selgitus juurde kirjutuste põhjuste kohta vastuolus tegelikkusega. Ebaõigete andmete kajastamise töötasu arvestamise aluseks olevates andmetes on põhjendamatu ja vastuolus tööaja arvestuse eesmärgi ja põhimõtetega ning ei pruugi olla töötaja jaoks soodsam olukord.
Töötasu arvestuse aluseks olevate tundide korrigeerimine väiksemaks (-1) võrreldes tegelikult töötatud ajaga pole järelevalvemenetluseks esitatud andmete alusel tööaja korraldusele kehtestatud reeglite järgselt põhjendatud ja halvendab hoopis töötaja olukorda.
Töölepingu seaduse (TLS) § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Millegagi ei ole õigustatud tööaja arvestuse korrigeerimine selle kohustuse täitmiseks
Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Kuigi töölepingu seadus ei sätesta konkreetsemaid nõudeid ega juhiseid, kuidas peab tööaja arvestuse pidamine toimuma, peab tööaja arvestusest nähtuma, kas töötajale on tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg, s.h. ka eritingimustes töötatud aeg. s.o. öisel ajal, riiklikel pühadel ja ületunnitööna töötatud aeg.
Esitatud dokumendist ei olnud võimalik igapäevast puhkeaja kestust tuvastada ilma täiendavate andmeteta. Kui tööaja alguse ja lõpu kella-aegu oleks olnud vaja täpsustada kõikide töötajate suhtes suurendanuks see ebamõistlikult tööandja halduskoormust.
Ilma tööaja arvestuseta pole nii tööandjatel kui ka töötajatel võimalust kontrollida, kas tegelikult peetakse kinni maksimaalsest iganädalasest tööajast, kas tagatud on töötajate ohutuse ja tervise parem kaitse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel. Sellisena peetav tööaja arvestus ei anna tööandjale ülevaadet ka TLS § 46 piirangute jälgimiseks.
Tööandja kohustust luua süsteem, mis võimaldaks mõõta iga töötaja igapäevast tööaega ning mis võimaldaks kontrollida igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete täitmist, on käsitletud Euroopa Kohtu otsuses 14.05.2019 kohtuasjas C-55/18
14.04.2021 edastas Tiina Raun TI-le EVRis juurutamisel oleva tööaja fikseerimise tabeli näidise.
22.04.2021 edastatud aktsiaselts Eesti Raudteele TI poolt tagasiside antud teemal.