Tarbija sõlmis kauplejaga töövõtulepingu sõiduki remondiks. Poolte vahel kirjalikku töövõtulepingut ei vormistatud. Komisjonile esitati tarbija poolt tellimusleht sõiduki remondiks, millelt nähtus, et pooled leppisid kokku remondi maksumuses 1750 eurot. Показать ещё
Samuti nähtus tellimuslehelt, et tarbija tasus ettemaksu 700 eurot. 29.12.2021 esitas kaupleja tarbijale arve summas 3480 eurot. Kaupleja väits, et eelarve ületamises on pooled kokku leppinud. Tarbija tunnistas üksnes vedrude vahetamist hinnaga 100 eurot. Komisjon leidis, et VÕS § 639 lg 1 kohaselt võivad pooled töövõtulepinguga kokku leppida eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kaupleja ei esitanud komisjonile asjakohaseid tõendeid, et kauplejal oli õigus eelarvet ületada. Tarbija peab komisjoni hinnangul kauplejale tasumata 1150 eurot peale sõiduki ette näitamist ja veendumist, et töövõtuleping on täidetud korrektselt. Komisjon selgitas kauplejale, et kauplejal puudub pärast töövõtulepingus kokku lepitud lepingutasu täielikku laekumist õigus tarbija sõidukit kinni pidada Komisjon selgitab kauplejale, et kauplejal puudub pärast töövõtulepingus kokku lepitud lepingutasu, 1850 eurot, täielikku laekumist õigus tarbija sõidukit kinni pidada. Lisaks sellele oli komisjon seisukohal, et kauplejal puudub õigus tarbijalt parkimistasu nõuda, kuna tarbijal pole olnud kauplejast tulenevatel asjaoludel võimalik tehtud tööd üle vaadata ning kaupleja on komisjoni hinnangul seega tarbija ees vastuvõtuviivituses. Komisjon märkis, et kui kaupleja suudab tõendada, et tarbijaga lepiti kokku suuremas töövõtulepingu tasus kui 1850 eurot, siis jääb kauplejale õigus nõuda tarbijalt tasumata lepingu- ja parklatasu tsiviilkohtumenetluse korras Harju Maakohtus.