Töökeskkonna kontrollimise käigus tööinspektorid tutvusid ettevõttes kehtestanud töökorralduse reeglitega ning tuvastasid, et tööandja ei ole kirjalikult töötajaid teavitanud tööpäeva sisese vaheaja toimumisest - millal töötajatel on reaalselt võimalik (nt kellaajaliselt või ajavahemikuna) kasutada vaheaega einestamiseks ning tööaja sisse arvestatavaid pause. Kontrollimise hetkel ei olnud tööandjal esitada ka muud ettevõttesisest dokumenti, milles kajastuks tööaja korralduse regulatsioon. Tööandjale selgitati, et töökorralduse reeglites üldiselt peetakse töökorralduse all eelkõige silmas just töö algus- ja lõpuaega, tööpäevasiseseid vaheaegu ja pause, kuid ka töö- ja tuleohutuse üldpõhimõtteid, isikukaitsevahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda jmt. Olenevalt organisatsiooni eripäradest võivad töökorralduse reeglid sisaldada väga erinevaid regulatsioone. Teavitamiseks piisab ka sellest, kui töölepingus on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kust on dokumendid kättesaadavad. Piisav on näiteks viide, et töökorralduslik dokument on leitav arvutivõrgust või kättesaadav töötajate puhkeruumis või teadetetahvlil. Tööandja seisukohast on oluline, et ta suudaks vaidluse korral tõendada, et organisatsioonis kehtivad töökorralduse reeglid on töötajale teatavaks tehtud. Töökorralduse reeglid kehtestab küll tööandja, kuid neist on kasu töösuhte mõlemale poolele. Eriti selgelt tuleb see välja töövaidluste käigus. Tööandja juures kehtivatele reeglitele saab tugineda nii töötaja hoiatamisel kui ka töölepingu erakorralisel ülesütlemisel. Töökorralduse reeglites ei ole vaja seadust ümber kirjutada, vaid see peab olema dokument, mis vastab eelkõige tööandja ja töötaja vajadustele. Reeglistik on koht, kust töötaja saab vajaliku info, millistest üldpõhimõtetest selles konkreetses ettevõttes lähtutakse, ning tööandja võimaluse täpsustada, kuidas tema ettevõttes peab toimima ning milliste normide järgimist ta ootab töötajatelt. 3-1/24/1173-1-2 · Ettekirjutus