Pooled sõlmisid mööbli müügilepingu. Tarbija väitel on saadud laual plekid, osa kruvisid on paigaldamata ja laud on kõver. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Показать ещё
Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajale üle antud asi vastas lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja või mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kaupleja eitab, et tegemist on puudustega ja väidab, et asjal ei ole puudusi. Tarbija esitatud puudused on üldsõnalised. Tarbija väitel on saadud laual plekid, osa kruvisid on paigaldamata ja laud on kõver. Esitatud tõendite alusel ei ole tuvastatav, et laual on plekid ning kaupleja väide koos tarbija esitatud fotodega, et tegemist on oksakohtadega, on usutav. Kui tellitakse naturaalpuidust laud, on võimalik, et esineb oksakohti. Üleantud lauas kriimustuste esinemine ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et üleantud laud oleks kõver. Tarbija väide, et osa kruvidest on paigaldamata, on samuti tõendatud, sest tarbija ei ole tõendanud ega selgitanud, millest lähtuvalt ta seda väidab. Kaupleja väide, et kinnituskarkassis olev iga auk ei pea olema kruviga, on usutav. VÕS § 217(1) sätestab nõuded asjale tarbijamüügi puhul. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peavad vaidluspooled tõendama enda esitatud asjaolu. Tarbija on eitanud väited puuduste kohta, kuid need on jäänud tõendamata. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda p 1 alusel kohustuse täitmist, p 3 alusel kahju hüvitamist ja p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Antud juhul ei esine avalduses esitatu põhjal kaupleja kohustuse rikkumist ja avaldajal ei ole alust rakendada kaupleja suhtes õiguskaitsevahendeid.Tarbijal puudub alus lepingust taganemiseks ja tasutu tagasinõudmiseks VÕS § 189 alusel.