202621.07.2026
19.06.2026 ettevõtte Horticom OÜ kontaktivaba dokumendipõhise kontrolli käigus Tööinspektsiooni Tallinna kontoris tutvudes menetluse juurde lisatud dokumentidega ning kontrolli nr 3-1/26/982-2 juurde lisatud dokumentidega ja ettevõtte esindaja selgitustega, tuvastas tööinspektor, et tööandja ei ole korraldanud ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi. Kontrolli nr 3-1/26/982-2 juurde lisatud dokument "Töötervishoiu olukorra analüüs 18.06.2026.docx ei ole dokument, mis tuleneb seaduses sätestatud nõudest korraldada töötervishoiuarsti poolt ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs.
Alates 01.01.2023 kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse redaktsiooni kohaselt peab tööandja korraldama töötervishoiuteenuse osutamise raames analüüsi ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta tervikuna. Analüüsi tuleb korraldada regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel annab töötervishoiuarst hinnangu ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta tervikuna ning esitab tööandjale ettepanekud töötervishoiu olukorra parandamiseks, sealhulgas töökeskkonna kohandamiseks, töötingimuste muutmiseks ja töötajate tervise edendamiseks.
01.07.2026 esitas tööandja Tööinspektsiooni andmekogu (iseteeninduskeskkond) kaudu järgmise info: "Vastatud eelmise pretensiooni raames. Töötervishoiuarst tuleb ja teeb analüüsi septembris."3-1/26/982-3-8 · Ettekirjutus
Rikkumine
202621.07.2026
19.06.2026 ettevõtte Horticom OÜ kontaktivaba dokumendipõhise kontrolli käigus Tööinspektsiooni Tallinna kontoris tutvudes menetluse juurde lisatud dokumentidega ning kontrolli nr 3-1/26/982-2 juurde lisatud dokumentidega ja ettevõtte esindaja selgitustega, tuvastas tööinspektor töötajate töötervishoiu ja tööohutusalase juhendamise ning väljaõppe korraldamise kontrollimisel, et tööandjal on küll olemas blankett ("TÖÖTAJA TÖÖTERVISHOIU-JA TÖÖOHUTUSALASE KOOLITUSE REGISTREERIMISE KAART"), kuid tööandja ei esitanud inspektori palvel töötajate isikulisi kaarte, mistõttu ei saanud inspektor veenduda, et töötajate juhendamine ja väljaõpe oleks nõuetekohaselt registreeritud.
Selgitus: tööandja peab juhendama töötajat enne tööle asumist. Juhendamise käigus tehakse eelkõige teatavaks:
1) ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnaspetsialisti kontaktandmed;
2) töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas töötaja töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud;
3) tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded;
4) ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted;
5) ühis- ja isikukaitsevahendite kasutamine;
6) tegutsemine tervisekahjustuse korral, sealhulgas esmaabi andmise juhised, esmaabivahendite kasutamine ja nende asukoht, hädaabinumber 112 ning esmaabiandja kontaktandmed;
7) elektri- ja tuleohutusnõuded;
8) õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral käitumise juhised, töökohal kasutatavad ohumärguanded, evakuatsioonipääsude ja -teede ning tulekustutusvahendite asukohad;
9) keskkonna saastamisest hoidumise juhised.
Lisaks juhendamisele, peab tööandja korraldama töötajale väljaõppe töökohal ohutute töövõtete omandamiseks, võttes arvesse töö eripära ja ohtlikkust.
Väljaõppe teemad peavad sisaldada järgmist:
1) ohutud töövõtted ja vigastuste ennetamine;
2) isikukaitsevahendite õige kasutamine ning teavitamine terviseriskidest nende mittekasutamisel;
3) töövahendite ja seadmete ohutu ja turvaline käsitsemine;
4) ohtlike kemikaalide ohutu käitlemine ja ohumärgistuse mõistmine;
5) ohutusreeglid ja käitumine eriolukordades (nt tulekahju, lekked, vigastused).
Tööandja peab registreerima juhendamise ja väljaõppe toimumise kuupäeva ja sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja peab kinnitama juhendamist ja väljaõpet kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
01.07.2026 esitas tööandja Tööinspektsiooni andmekogu (iseteeninduskeskkond9 kaudu järgmise info: "Saadan valiku registreerimiskaartidest, mis ma kergema vaevaga üles leidsin. Ma loodan, et sellest piisab tõendamaks, et meil on tavapärane rutiin töötajatele ohutusjuhendid ja väljaõpe tööle asumisel selgeks teha. Kõigi töötajate registreerimiskaartide välja otsimine arhiivist pole ajakulu mõttes ratsionaalne, seda enam, et aastal 2022 meil juba kontrolliti neid kaarte."
Esitatud tõendite kontrollimisel tuvastas inspektor, et osadel esitatud töötajate juhendamise ja väljaõppe registreerimise kaartidel on puudu töötaja allkiri (Triin Uusallik, Jüri Kutsar, Siim lilleoja, Anu Rutov, Kristel Rohusalu, Kristina Sarapik, Kristhel Oro ja Maria Kirejeva. Kuna töötaja ei ole isikuliselt oma allkirjaga juhendamist ja väljaõppe läbiviimist tõendanud, et saa lugeda nõuet täidetuks.
202621.07.2026
19.06.2026 ettevõtte Horticom OÜ kontaktivaba dokumendipõhise kontrolli käigus Tööinspektsiooni Tallinna kontoris tutvudes ettevõtte esindajate andmetega Tööinspektsiooni iseteeninduses, menetluse juurde lisatud dokumentidega ning ettevõtte esmaabikorraldusega, tuvastas tööinspektor, et tööandja on küll määranud esmaabiandjad (Mart Kangur, Raul Sarapik), kuid esitatud esmaabiandjate tunnistused on aegunud. Mart Kangur esitatud esmaabi põhikursus toimus 21. - 22.11.2015.a ning esmaabi andmise täiendkursus toimus 05.05.2016.a ning kehtis kuni 05.05.2019.a. Raul Sarapik esmaabi põhikursus toimus 16. - 17.06.2016.a ning kehtis kuni 17.06.2019.a.
Esmaabiandja õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid:
õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine;
eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral);
esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine);
esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud,
liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused;
esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral;
meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;
esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral;
esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal.
Tööandja korraldab esmaabi andvale töötajale oma kulul väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest, väljaõpe peab olema vähemalt 16-tunnine. Iga kolme aasta järel tuleb esmaabiandja saata täiendusõppele, kestusega kuus akadeemilist tundi. Väljaõppe ja täiendusõppe ajal tuleb esmaabiandjale maksta keskmist tööpäevatasu.
Selgitus: esmaabiandja ei pea koolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist. Esmaabiandja ei pea täienduskoolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolme aasta jooksul pärast eelmist esmaabiandja koolitust.
Samuti ei pea esmaabiandjale koolitust korraldama juhul, kui esmaabiandja igapäevane töö eeldab erakorralise meditsiini, anestesioloogia, intensiivravi või kiirabi teenuse osutamist.
01.07.2026 esitas tööandja Tööinspetksiooni andmekogu (iseteeninduskeskkond) kaudu järgmise info: "Aegunud esmaabi tunnistustega esmaabiandjad saadame täiendkoolitusele Eesti Punase Risti juurde peale puhkuste perioodi septembris."
202621.07.2026
19.06.2026 ettevõtte Horticom OÜ kontaktivaba dokumendipõhise kontrolli käigus Tööinspektsiooni Tallinna kontoris tutvudes menetluse juurde lisatud dokumentidega ning kontrolli nr 3-1/26/982-2 juurde lisatud dokumentidega ja ettevõtte esindaja selgitustega, tuvastas tööinspektor, et tööandjal on olemas blanketid ("Arvestuskaart eririiete, -jalanõude ja teiste individuaalkaitsevahendite kasutamise kohta"), kuid tööandja ei esitanud inspektori palvel töötajate isikulisi kaarte, mistõttu ei saanud inspektor veenduda, et töötajatele isikukaitsevahendite tagamine on registreeritud vastavalt isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korrale.
Selgitus: tööandja on kohustatud pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite üle arvestust. See annab tööandjale ülevaate töötajatele soetatud isikukaitsevahenditest, nende kasutusajast ja sellest, kellele need on väljastatud. Arvestuse pidamisel on soovitatav üles märkida järgnevad andmed: * mis liiki ja tüüpi isikukaitsevahend on väljastatud; * millal isikukaitsevahend väljastati; * kellele isikukaitsevahend väljastati; * töötaja allkiri isikukaitsevahendi vastuvõtmise kohta; *isikukaitsevahendi kasutamise tähtaeg.
01.07.2026 esitas tööandja Tööinspektsiooni andmekogu (iseteeninduskeskkond) kaudu järgmise info: "Saadan IKV kaardid ."
21.07.2026 kontrollis inspektor tööandja poolt esitatud tõendeid puuduse kõrvaldamise kohta ning tuvastas, et esitatud on nelja laotöötaja isikukaitsevahendite väljastamise kaardid. Maksu- ja Tolliameti töötajate registri (TÖR) andmete kohaselt töötab Horticom OÜ`s 11 laotöötajat ning 1 laojuht, kellele peaks tulenevalt laos töötamise ohtudest olema väljastatud turvajalatsid, kuid tööandja poolt esitatud andmetest lähtub, et turvajalatsid on väljastatud ainult kolmele töötajale (Siim Lilleoja, Robert Ossipov, Raigo Uusallik).3-1/26/982-3-5 · Ettekirjutus
Rikkumine
202621.07.2026
19.06.2026 ettevõtte Horticom OÜ kontaktivaba dokumendipõhise kontrolli käigus Tööinspektsiooni Tallinna kontoris tutvudes menetluse juurde lisatud dokumentidega ning kontrolli nr 3-1/26/982-2 juurde lisatud dokumentidega ja ettevõtte esindaja selgitustega, tuvastas tööinspektor, et ettevõttes on küll koostatud töökorralduse reeglid (Horticom OÜ töökorralduse reeglid, koostaja ja kinnitaja puuduvad, kehtivad alates 01.10.2019) , mille punkti 3.3 kaudu on töötajaid teavitatud tööpäeva pikkusest, kuid pole välja toodud mis kell töötaja tööpäev algab ning mis kell lõpeb ning punkti 3.4 kaudu on teavitatud töötajaid sellest, et neile on ette nähtud 30 minutiline lõunapaus einestamiseks, mida ei arvestata tööaja sisse, kuid pole kajastatud ajavahemikke, millal on töötajal õigus tööpäevasisesele 30-minutilise vaheajale ning tulenevalt töö iseloomust tööaja hulka arvatud vaheaegadele.
Kuna töökorraldusreeglites pole määratletud ajavahemikku ega kellaaegu, millal töötaja võib teha vaheaegu, ka ei ole töökorraldusreeglite juurde lisatud töötajate kinnitust, et nad on reeglitega tutvunud, mistõttu ei saa nõuet töötaja töökorralduse reeglitega teavitamise osas lugeda täidetuks.
Selgitus: Töölepingu seaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötajat teavitama nii tööle võtmisel kui ka töötamise ajal kirjaliku dokumendiga tööandja kehtestatud reeglitest töökorraldusele. Üldiselt peetakse töökorralduse all eelkõige silmas just töö algus- ja lõpuaega, tööpäevasiseseid vaheaegu ja pause, kuid ka töö- ja tuleohutuse üldpõhimõtteid, isikukaitsevahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda jmt. Olenevalt organisatsiooni eripäradest võivad töökorralduse reeglid sisaldada väga erinevaid regulatsioone. Töökorralduse reeglite sisu ja maht oleneb eelkõige ettevõtte suurusest, tegevusvaldkonnast ning töösuhte poolte vajadustest. Tööandja peab töötajaid kirjaliku dokumendiga teavitama (nt töökorralduse reeglite kaudu) millal töötajatel on võimalik (nt kellaajaliselt või ajavahemikuna) kasutada oma tööpäevasiseseid vaheaegu. Tööandja on kohustatud andma iga 6-tunnise töötamise kohta töötajale vähemalt 30-minutilise vaheaja. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Tööpäevasiseste vaheaegade toimumisajad võivad olla määratletud ajavahemikuna, et oleks tagatud tööprotsesside lõpetamise võimalus või kirjeldatud nende toimumise regulaarsust (nt 30 minutit ajavahemikus 12.00 – 14.00). Lisaks töölepingu seadusega ette nähtud tööpäevasisesele vaheajale, mida kutsutakse rahvakeeli lõunapausiks, on töötervishoiu ja tööohutuse seaduses teatud juhtudel ette nähtud ka tööaja hulka arvatavad vaheajad. Tööandja peab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 2 ja § 9(1) lõike 2 alusel võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad. Vaheajad tuleb ette näha füüsilise ülekoormuse vältimiseks ja psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks. See tähendab, et kui töö on füüsiliselt raske, sh sundasendis töötamine või vaimselt pingeline, peab töötaja saama kasutada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Selliste vaheaegade eesmärk on töötaja töövõime taastamine ja ülekoormuse vältimine. Rohkem infot Tööelu portaalist - https://tooelu.ee/et/8/tookorraldus
01.07.2026 esitas tööandja Tööinspektsiooni andmekogu (iseteeninduskeskkond) kaudu järgmise info: "Töökorralduse reeglitele annavad töötajad allkirja töötajate registreerimise lehel, leht 1, kõige viimane rida. Pause võivad töötajad pidada oma äranägemise järgi vabalt valitud ajal. Horticom ei ole nii bürokraatlik ettevõtte, et kehtestab seaduslikud pausid kindlate kellaaegadega sunnimeetodil. Iga uue töötaja tööle võtmisel on töötaja kohustatud tutvuma Horticomi töökorralduse reeglitega."
202621.07.2026
19.06.2026 ettevõtte Horticom OÜ kontaktivaba dokumendipõhise kontrolli käigus Tööinspektsiooni Tallinna kontoris tuvastas tööinspektor, olles eelnevalt tutvunud Tööinspektsiooni iseteeninduses töökeskkonna riskianalüüsiga (Horticom OÜ töökeskkonna riskianalüüs 2021.docx, koostatud 04.01.2021.a, Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda üles laaditud 08.04.2022 ja Horticom riskianalüüsi täiustus märts 2021.dox, koostatud 04.03.2021, üles laaditud 08.04.2022 ning (Microsoft Word – Horticom riskianal_374_374sit_344iustus aprill 2022.pdf, koostatud 01.06.2022.a, üles laaditud 10.06.2022), et tööandja on koostanud töökeskkonna riskianalüüsi, kuid selles ei ole hinnatud kõrgradioaktiivse gaasi radooni võimalikku esinemist töökeskkonnas ega sellega seotud riske töötajate ohutusele ja tervisele.
Kuna ettevõte asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ning tööruumid paiknevad osaliselt hoone esimesel korrusel millel puudub maa-alune korrus, siis vastavalt määrusele "Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel¹" on tööandjal kohustus korraldada õhu radoonisisalduse mõõtmine tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel, hoone korrusel, mille välissein omab kokkupuudet pinnasega või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Määruse lisas esitatud loetelu kohaselt kuulub Rae vald alates 06.08.2018 kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka. Horticom OÜ asub Rae vallas ja tööruumid paiknevad osaliselt hoone esimesel korrusel ning tööandja peab hindama radooni esinemise võimalust tööruumides ning korraldama radoonisisalduse mõõtmised. Mõõdistustulemuste alusel on tööandja kohustatud kajastama ohuteguri mõju töötaja ohutusele ja tervisele töökeskkonna riskianalüüsis. Seetõttu tuleb olemasolev riskianalüüs vastavalt täpsustada ja ajakohastada, et see vastaks kehtivatele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.
01.07.2026 esitas tööandaja Tööinspektsiooni andmekogu (iseteeninduskeskkond) kaudu järgmise info: "Riskianalüüsi täiendus koostatud."3-1/26/982-3-3 · Ettekirjutus
Rikkumine
202621.07.2026
19.06.2026 ettevõtte Horticom OÜ kontaktivaba dokumendipõhise kontrolli käigus Tööinspektsiooni Tallinna kontoris tutvudes menetluse juurde lisatud dokumentidega ning kontrolli nr 3-1/26/982-2 juurde lisatud ettevõtte esindaja selgitustega, et tööandja ei ole korraldanud töötajatele töötervishoiuarsti poolt teostatud tervisekontrolle.
Ettevõtte esindaja 18.06.2026.a lisatud selgitus: "Töötervishoiuarsti juurde on meil plaan terve kollektiiv saata sügisel, suvel meil enamus töötajaid puhkab, seetõttu pole seda mõistlik enne sügist teha."
Tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale ning vajadusel teha ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks. Samuti on töötervishoiuarstil õigus diagnoosida tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised. Tervisekontrolli eesmärk on avastada võimalikult vara tervisehäired, mis võivad olla pärit töökeskkonnast. Varajane probleemi avastamine võimaldab vältida töötaja tervise edasist halvenemist. Tähtaegade järgimine tagab, et töötaja tervist jälgitakse järjepidevalt ning võimalikud tööst tulenevad riskid tuvastatakse ja maandatakse õigeaegselt. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja korraldama töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates ning edaspidi vastavalt töötervishoiuarsti määratud sagedusele.
01.07.2026 esitas tööandja Tööinspektsiooni andmekogu (iseteeninduskeskkond) kaudu järgmise info: "Ei oska siia midagi lisada. Töötervishoiuarsti juurde on meil plaan terve kollektiiv saata sügisel, suvel meil enamus töötajaid puhkab, seetõttu pole seda mõistlik enne sügist teha. Meil tuleb töötervishoiuarst kontorisse kohapeale ja kui näiteks 50% töötajatest on puhkusel, siis ei saa need töötajad end kontrollida lasta."3-1/26/982-3-2 · Ettekirjutus
Rikkumine
202621.07.2026
19.06.2026 ettevõtte Horticom OÜ kontaktivaba dokumendipõhise kontrolli käigus Tööinspektsiooni Tallinna kontoris tutvudes ettevõtte esindajate andmetega Tööinspektsiooni iseteeninduses ning kontrolli nr 3-1/26/982-2 juurde lisatud ettevõtte esindaja selgitustega, et tööandja ei ole korraldanud töötajatele töökeskkonnavoliniku valimisi. Kuna valimised on korraldamata, ei ole tööandja töötajad saanud valida enda hulgast töökeskkonnavoliniku.
Selgitus: töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek. Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku, kui ettevõte koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse struktuuriüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.
Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajate koosoleku, milles on töötajatel võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus kokkuleppes. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsioonile teatavaks töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul valimistest arvates.
01.07.2026 esitas tööandja Tööinspektsiooni andmekogu (iseteeninduskeskkond) kaudu järgmise info: "Töökeskkonnavoliniku valimised korraldame peale puhkusteperioodi septembris."3-1/26/982-3-1 · Ettekirjutus
Rikkumine
202621.07.2026
26.05.2026 Horticom OÜ töötervishoiu ja tööohutuse alase kontrolli käigus Loomäe tee 11, Lehmja küla, Rae vald, Harju maakond, tuvastas tööinspektor, tutvudes töökeskkonnaga, et tööandja ei ole laoruumi erinevate sissepääsude juurde paigaldanud kohustusmärki „Kanna kaitsejalatseid“ ega hoiatusmärki „Tõstuki ala/liikuv veok“. Kui töökohas on ohualad, paigaldatakse ohutusmärk selle ala sissepääsu juurde, ohuallikale eriomase ohu korral paigaldatakse märk ohuallika juurde. Selgitus: kohustusmärk "Kanna kaitsejalatseid“ peab olema paigaldatud selgelt ja nähtavalt, et teavitada töötajaid kohustusest kasutada tootmisruumis isikukaitsevahendina kaitsejalatseid ning hoiatusmärk „Tõstuki ala/liikuv veok“, juhib töötaja tähelepanu ettevaatlikkusele, sest ruumis liiguvad tõstukid ja/või teostatakse tõstetöid ning tuleb olla tähelepanelik. Märgistuse olemasolu aitab ennetada tööõnnetusi ning kinnitab, et tööandja on täitnud oma kohustuse teavitada töötajaid töökeskkonnas esinevatest ohuteguritest ja isikukaitsevahendite kasutamise nõudest. Samuti toetab see töötajate teadlikkust tööohutusnõuete järgimisel ning soodustab ohutut käitumist töökohal. Lisatud foto.
09.06.2026 esitas tööandja Tööinspektsiooni andmekogu (iseteeninduskeskkond) kaudu järgmise info: "Ohutusmärgid paigaldatud."
Esitatud tõendite kontrollimisel tuvastas tööinspektor, et paigaldatud oli hoiatusmärk „Tõstuki ala/liikuv veok“, kuid puudus kohustusmärk „Kanna kaitsejalatseid“ .
01.07.2026 esitas tööandja Tööinspektsiooni andmekogu (iseteeninduskeskkond) kaudu järgmise info: "Kleepsud on tellitud, aga pole tänaseks postipakiga kohale jõudnud. Lisan arve, mis tõestab tellimist. Kui kohale jõuab, kleebime ära vajalikesse kohtadesse. "3-1/26/982-1-2 · Ettekirjutus
Rikkumine
202621.07.2026
26.05.2026 Horticom OÜ töötervishoiu ja tööohutuse alase kontrolli käigus Loomäe tee 11, Lehmja küla, Rae vald, Harju maakond, tuvastas tööinspektor, tutvudes töökeskkonnaga, laoruumides olevate kaubariiulite kandevõime kohta ei ole informatsiooni ning laotöötajatele ei ole tegelikult teada kui raskeid kaupu nad riiulitele ladustada võivad. Nii ei ole välditud kaubariiulite juhuslik ülelaadimine, mis omakorda võib põhjustada õnnetuse. Selgitus: määruse Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohaselt peab töövahend olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks ning töötajad peavad olema riiulite kandevõimest teadlikud. Lisatud fotod.
01.07.2026 esitas tööandja Tööinspektsiooni andmekogu (iseteeninduskeskkond) kaudu järgmise info: "Saadan foto kleepsust. Vajalik kleepse juurde tellida."3-1/26/982-1-1 · Ettekirjutus
Rikkumine
