TORUDEABI24.EE OÜ

Tarbija tellis kauplejalt vannitoas tööd ja tasu kauplejale töö eest. Kaupleja nõudis tarbijalt tasu enam, kui hinnakirja alusel tulnuks maksta, tarbija soovis liigselt makstud tasu tagasi saada. Tarbija nõue oli osalisel põhjendatud, komisjon rahuldas selle.

Tarbija tellis kauplejalt kanalisatsiooniuuringu koos video ja akti koostamisega. Kaupleja viis läbi uuringu, video andis üle suure hilinemisega ja akti ei koostanud. Tarbija taganes lepingust ning soovis makstud tasu tagasi saada. Tarbija esitas kauplejale ka töö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude. Tarbija nõue oli põhjendatud, komisjon rahuldas selle.

Tarbija tellis kauplejalt santehniliste avariitööde teostamise. Kaupleja teostas tööd ja esitas selle kohta arve; tarbija tasus koheselt arve. Tööde kvaliteedi, arve suuruse vms osas tarbijal pretensioone ei ole. Suheldes oma kindlustusandjaga selgus tarbija jaoks, et ta vajab teostatud tööde kohta akti. Kaupleja kodulehelt nähtub, et akti koostamine on eraldi tasustatav teenus. Tarbija leidis, et akti koostamine on samaväärne eelarve koostamisega ja selle eest täiendavat tasu nõuda ei saa. Komisjon leidis, et seadus ei sätesta teenuse osutajale akti koostamise kohustust. Ei ole õige samastada akti koostamist eelarve koostamisega, nagu tarbija seda teeb. Eelarve koostamine eelneb lepingu sõlmimisele; eelarve alusel tarbija otsustab, kas sõlmib lepingu või mitte. Tehtud tööde kirjeldust, ajakulu jms võib ja peabki sisaldama arve (vastavalt raamatupidamise seaduse § 7 lg 2). Täiendavalt võib töövõtja kajastada seda eraldi dokumendis (aktis), kuid sellist kohustust tal ei ole. Käesoleval juhul on kaupleja oma tüüptingimustes ette näinud, et juhul, kui tarbija soovib akti koostamist, siis selle eest tuleb maksta täiendavat tasu. Vastav tüüptingimus on nähtav kaupleja kodulehel. Komisjon kontrollis, kas tegemist võib olla tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Komisjon ei leidnud, et kõnealune tingimus oleks tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Tarbijal oli võimalus selle tingimusega eelnevalt tutvuda; tegemist on kaupleja jaoks täiendava tööga; täiendava töö eest küsitav tasu ei ole ebamõistlikult suur. Komisjon jättis tarbija avalduse rahuldamata.

Arvele tuleb märkida (KMS § 37 lg 7): 1. arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2. maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3. kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4. kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5. kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6. kauba kogus või teenuse maht; 7. kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, 8. kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9. maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10. tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. Seega on põhinõueteks arve number, väljastamise kuupäev ning andmed maksukohustuslase, kauba või teenuse ostja ja kauba või teenuse kohta, samuti tehingu hind, maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes. Arvestades, et kaupleja ei suutnud esitada tõendit arve ega ülemakstud 56 euro osas, siis kuulub tarbija avaldus rahuldamisele. Olukorras, kus tarbija on väitnud, et kaupleja on esitanud talle vale arve teenuse eest, mille eest ta raha küsis, oleks pidanud kaupleja tõendama teenuse osutamist tasutud summa osas. Seetõttu peab kaupleja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et ta tegi toimingud, mille eest ta on raha küsinud, ja et need toimingud tehti tarbija huvides.

Riigikohus on lahendis nr 2-15-8204/113 märkinud, et töövõtja, kellel tuleb oma töö teha kolmandate isikute koostatud plaanide alusel, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele ning puuduste korral neist tellijat teavitama. Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile. Töövõtja kõrgema hoolsusstandardi sätestab ka VÕS § 641 lg 3, mis kohaldub olukorras, kus tellija juhise puudused ja selle kahjulikud tagajärjed ilmnevad pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale.

Tarbija tellis Kauplejalt vannitoa remondi, kuid ei olnud tööde valmimisel tööde kvaliteediga rahul. Tarbija tellitud ekspertiis kinnitas puudusi tehtud töös. Tarbija esitas lepingust taganemise avalduse, mille komisjoni kvalifitseeris ümber hinna alandamise avalduseks ning kohustas Tarbijat tasuma Kauplejale 20 % väiksema maksumuse ebakvaliteetse töö eest. Komisjon kohustas Kauplejat hüvitama Tarbijale tekitatud kahju ja tasaarvestuse tulemusel on Kaupleja kohustatud Tarbijale tasuma 256 eurot.