EU Inc ja 28. režiim: mida tähendaks üleeuroopaline ettevõttevorm Eestile

Euroopas on 27 liikmesriiki ja 27 eri viisi, kuidas ettevõtet asutada. Kui Tallinnas registreeritud idufirma tahab kaasata investeeringu Berliinist ja palgata inimese Madridis, põrkab ta kolme õiguskorra vastu, millest igaühel on oma äriühinguõigus, oma register, oma notarinõuded ja oma optsiooniprogrammi maksustamine. Just seda probleemi püüab lahendada algatus nimega EU Inc.

Algatus algas rohujuuretasandi kampaaniana ja on tänaseks kogunud üle 26 000 toetaja 27 riigist: asutajad, investorid ja operaatorid. Toetajate hulgas on Skype'i kaasasutaja Niklas Zennström, wefoxi Julian Teicke ja Choco Daniel Khachab, samuti partnerid Seedcampist, Accelist, Index Venturesist, EQT-st ja Baldertonist. Õigusliku analüüsi tegi advokaadibüroo Dentons koos ekspertidega üle Euroopa.

Ja erinevalt enamikust petitsioonidest see töötas.

Kus asi praegu on

18. märtsil 2026 avaldas Euroopa Komisjon määruse eelnõu, mis loob 28. režiimi ehk EU Inc õigusliku vormi. 19. märtsil kinnitas Euroopa Ülemkogu selle 2026. aasta prioriteetseks meetmeks ja kutsus kaasseadusandjaid vastu võtma aasta lõpuks.

Eelnõu põhimõte on oluline: EU Inc ei asenda midagi. See on vabatahtlik, olemasolevate riiklike vormide kõrvale tekkiv valik. Osaühing jääb osaühinguks. Ettevõte saab EU Inc vormi valida, aga ei pea.

Lubadus on digitaalne asutamine kogu liidus tunnustatud vormis, eelnõu sihina kuni 48 tunniga ja ilma miinimumkapitali nõudeta. Kampaania enda viis nõudmist on konkreetsemad: vaba registreerimiskoha valik, keskne digiregister, ligipääs sõltumata ettevõtte suurusest, ühtne optsiooniprogrammide raamistik koos maksude edasilükkamisega ning maksude ja tööõiguse jäämine sinna, kus tegelik tegevus toimub.

Praegu on eelnõu Euroopa Parlamendis ja nõukogus korraga. Parlamendis vastutab JURI komisjon, raportöör on René Repasi. Komisjoni hääletust oodatakse septembris, täiskogu oma oktoobris. Nõukogus juhib läbirääkimisi Iiri eesistumine, mis algas 1. juulil. Kolmepoolsete läbirääkimiste siht on aasta lõpp ja kui see peab, võiks vorm töösse minna 2027. aasta alguses.

Seisuga 21. juuli 2026. Tegemist on kiiresti liikuva eelnõuga.

Miks Eesti panus on suurem kui teistel

Enamiku liikmesriikide jaoks on EU Inc abstraktne debatt äriühinguõiguse ühtlustamisest. Eesti jaoks on see midagi muud, sest me oleme ainus riik, kes on juba tõestanud, et see töötab.

E-residentsuse programm on tänaseks andnud üle 134 000 e-residendi ja nende kaudu on asutatud üle 39 000 ettevõtte. Ainuüksi 2025. aastal asutasid e-residendid 5556 uut ettevõtet, 15% rohkem kui aasta varem, ja programmi majanduslik mõju oli 124,9 miljonit eurot. Kolm suurimat uute e-residentide päritoluriiki olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Ukraina.

Teisisõnu: Eesti on juba praegu kõige lähemal sellele, mida EU Inc lubab. Me lahendasime kaugasutamise riiklikul tasandil kümme aastat tagasi ja tuhanded eurooplased kasutavad seda igal aastal.

See teeb ühest vaidluspunktist Eesti jaoks kõige olulisema. Kampaania hoiatab, et surve all on vaba registreerimiskoha valik ehk õigus registreerida ettevõte seal, kus soovid, sõltumata sellest, kus tegutsed. Just see punkt otsustab, kas EU Inc muudab liikmesriigid üksteise konkurentideks nagu Delaware Ameerikas.

Kui vaba valik jääb sisse, saab Eesti konkureerida sellega, mida ta oskab kõige paremini: kiire, digitaalne ja odav asutamine. Kui see välja võetakse ja registreerimiskoht seotakse tegevuskohaga, kaob eelis, mille Eesti kümne aastaga üles ehitas. Sama eelnõu võib Eesti positsiooni kas võimendada või neutraliseerida ja vahe on ühes sättes.

Mida register juba näitab

Piiriülesus ei ole Eesti äriregistris teoreetiline küsimus. See on juba andmetes.

Meie välisasutajate vaade näitab vähemalt 4648 Eesti ettevõtet, mille asutajate hulgas on välisriigi kodanikke, ja neid on 61 riigist, kus on vähemalt viis ettevõtet. Viimase aasta maksudena on need ettevõtted maksnud 46,3 miljonit eurot. Euroopa Liidu riikidest tulevad ette Saksamaa 218 ettevõttega, Soome 194, Hispaania 130, Itaalia 121, Läti 103, Poola 88 ja Prantsusmaa 64.

"Vähemalt" on siin oluline sõna. Loeme kokku need asutajad, kelle kodakondsuse suudame registriandmetest tuvastada, ja osa välismaiseid asutajaid jääb tuvastamata. Tegelik arv on suurem. Kirjutasime lahti, kust Eesti ettevõtete andmed pärinevad ja miks mõni lünk on paratamatu.

Teine pool on omand. Välisomanduses ettevõtete vaade seob 648 Eesti ettevõtet välismaiste omanikfirmadega, kõige rohkem Lätist (246), Saksamaalt (164), Norrast (127) ja Soomest (95). Need arvud katavad ainult kuut riiki, mille avaliku registri oleme otse integreerinud. Rääkisime sellest tööst pikemalt, kui ühendasime jõud OpenCorporatesiga.

Ehk siis: Eesti ettevõtlus on juba täna Euroopa-ülene. EU Inc ei looks seda nähtust, vaid annaks sellele ühtse vormi.

Küsimus, mida keegi ei küsi: mis saab läbipaistvusest

Advokaadibürood on eelnõu kohta kirjutanud kümneid analüüse. Peaaegu ükski neist ei käsitle küsimust, mis on äriregistri vaatest kõige tähtsam.

Eesti äriregister on erakordselt avatud. Juhatuse liikmed, osanikud, majandusaasta aruanded ja tegevusalad on avalikud ja masinloetavad. Kogu nimistu on olemas ainult seetõttu. Iga Eesti ettevõtte kohta saab teha taustakontrolli, sest riik on need andmed avalikuks teinud.

Kui EU Inc loob keskse digiregistri, tekib paratamatult küsimus, millise standardi järgi see avatud on. Kas EU Inc taga olevad inimesed on sama nähtavad kui osaühingu omad? Kas andmed on masinloetavad ja taaskasutatavad, või ainult päring korraga ja kaptšaga? Kas neid saab siduda riiklike registritega, et piiriülene omandiahel jääks jälgitavaks?

Need ei ole tehnilised pisiasjad. Ettevõtte kontrollimine enne lepingu sõlmimist, ajakirjanduse võimekus omandit jälgida ja rahapesu tõkestamine sõltuvad kõik sellest, et äriandmed on tegelikult avalikud. Uus üleeuroopaline vorm, mille läbipaistvus jääb alla Eesti praegusele tasemele, oleks samm tagasi, isegi kui asutamine muutub lihtsamaks.

Meie seisukoht on lihtne: 28. režiim on hea mõte ja väärib toetust. Aga avatud register peaks olema selle osa, mitte järelmõte.

Mida jälgida

• september 2026: JURI komisjoni hääletus Euroopa Parlamendis
• oktoober 2026: täiskogu hääletus
• aasta lõpp 2026: kolmepoolsete läbirääkimiste siht
• 2027. aasta algus: varaseim aeg, mil vorm võiks tegelikult kasutatav olla
• kogu selle aja: kas vaba registreerimiskoha valik jääb teksti sisse

Eesti ettevõtja jaoks ei muutu lähikuudel midagi. Osaühing jääb osaühinguks ja e-residentsus töötab edasi. Aga kui EU Inc jõuab lõpuni nii, nagu kampaania seda soovib, muutub 2027. aastal see, mida tähendab olla Euroopa ettevõte, ja Eestil on selles vestluses rohkem kaalul kui enamikul.

Algatuse enda materjalid ja täielik nõudmiste loend on eu-inc.org.