Komisjon olles tutvunud materjalidega, leiab, et tegemist on eksitava kauplemisvõttega TKS § 16 lg 2 p 1 kohaselt. TKS § 16 lg 2 p 1 ja p2 sätestab, et (2) Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu kohta:1) kauba või teenuse olemasolu või olemus; 2) kauba või teenuse peamised omadused. Näita rohkem
TKS § 15 lg 1 sätestab, et Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse (edaspidi kaupleja ametialane hoolsus) nõuetega ja seoses mõne kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt selle keskmise tarbija majanduskäitumist, kes selle kauba või teenusega kokku puutub või kellele see on suunatud. Antud juhul on mõlemad tooted sama nimega ning nende toodete juures olev kirjeldus ei ole selgelt eristuv (nt mõlemad on kookoskiuga). Seeläbi võib teave eksitada keskmist tarbijat. Teisalt on kauplejal ka kõrgendatud hoolsuskohustus ning viimane oleks pidanud täpsustama, kuna ei ole võimalik selgelt eristada, sest kaks toodet on sama nimega. Seega on sisuliselt tegemist olukorraga, kus tarbija tegi tehingu läbi eksimuse, sest ülalnimetatud kauplemisvõte oli eksitav. Riigikohus on lahendis nr 2-20-3869/58 selgitanud, et eksimus TsÜS § 92 tähenduses eeldab ebaõiget ettekujutust tehingu tegemise ajal eksisteerivate asjaolude kohta. Eksimusega ei ole tegemist juhul, kui asjaolud, mille tehingu teinud isik on tehingu tegemisel aluseks võtnud, muutuvad pärast tehingu tegemist. Sellisel juhul oli isikul tehingu tegemise ajal eksisteerivatest asjaoludest õige ettekujutus, asjaolude hilisem muutumine ei muuda aga ebaõigeks seda ettekujutust tegelikest asjaoludest, mis oli isikul tehingu tegemise aja seisuga. Tehingu saab TsÜS § 92 lg 3 järgi eksimuse alusel tühistada järgmiste eelduste tuvastamisel: • tehingu teinud isik oli eksimuses (TsÜS § 92 lg 1); • eksimus oli oluline (TsÜS § 92 lg 2) • eksimuse põhjustas teise poole käitumine (TsÜS § 92 lg 3 p-d 1 ja 2, § 95) või jagatud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p 3); • eksimuse riisikot kannab vastaspool (TsÜS § 92 lg 5). Riigikohus on täiendavalt märkinud lahendis 3-2-1-93-05, et TsÜS § 92 lg 3 alusel eksimuse tõttu lepingu tühistamise õiguse tuvastamiseks tuleb selgitada, kas teisel lepingupoolel oli hea usu põhimõttest tulenev objektiivne teatamiskohustus. TsÜS § 95 järgi tuleb teatamiskohustuse väljaselgitamisel arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Arvestades, et kauplejal oli kõrgendatud hoolsuskohustus täpsustada millist toodet tarbija soovis (tooted sama nimega) ning eskitava kauplemisvõtte tõttu tarbija ekslikult tellis vale toote, siis on tegemist eksimusega ning tehingu saab tühistada.