Elektrienergia ülekanne tegevusala alusel registreeritud 16. juuni 2004. Põhitegevuskoht Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond.
EMTA aruandes näitab käivet üks ettevõte (esindaja) kogu grupi eest — teised liikmed paistavad seetõttu käibe poolelt tühjad. Grupisisesed tehingud ei kuulu käibemaksu alla; väljapoole grupi tehingud tasub esindaja.
| Aasta | Müügitulu | Kasum | Omakapital | Varad | Töötajaid | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2025AUD | 319 351 000 € | 47 681 000 € | 585,2m € | 1,54 mld € | 861 | 17.06.2026 | |
| 2024AUD | 304 457 000 € | 31 816 000 € | 552,5m € | 1,43 mld € | 854 | 26.06.2025 | |
| 2023AUD | 287 198 000 € | 34 246 000 € | 515,0m € | 1,35 mld € | 52 | 06.05.2024 |
| Aasta | Käive (a) | Riigimaksud | Tööjõumaksud | Töötajaid (Q4) |
|---|---|---|---|---|
| 2026 | — | 21 636 744 € | 10 694 361 € | 900 |
| 2025 | — | 28 152 791 € | 18 312 928 € | 877 |
| 2024 | — | 20 330 881 € | 13 531 915 € | 851 |
| 2023 | — | 7 255 738 € | 1 249 384 € | 833 |
| 2022 | — | 10 585 085 € | 729 872 € |
| Aasta | Q1 | Q2 | Q3 | Q4 |
|---|---|---|---|---|
| Käive 2026 | – | – | – | – |
| Riigimaksud 2026 | 12,4m € | 9,2m € | – | – |
| Tööjõumaksud 2026 | 4,2m € | 6,5m € | – | – |
| Töötajaid 2026 | 899 | 900 | – | – |
| Käive 2025 | – | – | – | – |
| Riigimaksud 2025 | 6,4m € | 7,9m € |
Tarbija esitas kauplejale võrgulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Komisjon ei tuvastanud kaupleja poolt võrgulepingu rikkumist, tarbija nõue ei olnud põhjendatud ja jäi rahuldamata.
Otsus PDF →Tarbija esitas kauplejale võrgulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Komisjon ei tuvastanud kaupleja poolt võrgulepingu rikkumist, tarbija nõue ei olnud põhjendatud ja jäi rahuldamata.
Otsus PDF →Tarbija sõlmis kauplejaga elektrivarustatuse tarvis võrgulepingu. Tarbija muutis elamuga seotud ehitustööde tegemise ajal võrgu ja liitumiskoha asukohta, kaupleja esitas tarbijale leppetrahvi nõude. Tarbija taotles leppetrahvi tühistamist või vähendamist. Näita rohkem
Tarbija nõue oli põhjendamata, komisjon jättis selle rahuldamata.
Tarbija esitas kauplejale võrgulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Komisjon ei tuvastanud kaupleja poolt võrgulepingu rikkumist, tarbija nõue ei olnud põhjendatud ja jäi rahuldamata.
Otsus PDF →Tarbija ja kaupleja vaidlevad elektritarbimise ja kõrgete arvete tekkimise põhjuste üle. Kaupleja ja Tarbija lõpetasid vaidluse kokkuleppega, mille kohaselt Tarbija nõustus Kaupleja esitatud arvetega ja loobus oma nõudest.
Otsus PDF →Tarbija vaidlustab 2004 aastal sõlmitud ja tänaseks lõppenud lepingu kehtivust olukorras, kus tarbija ja kaupleja on sõlminud vahepeal uue lepingu.
Otsus PDF →Tarbija esitas kauplejale võrgulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Komisjon ei tuvastanud kaupleja poolt võrgulepingu rikkumist, tarbija nõue ei olnud põhjendatud ja jäi rahuldamata.
Otsus PDF →2026: 88k € · 2025: 23,1m € · 2024: 29,1m €
Top 7 ostjat moodustavad 52,2m € ehk 100% kogusummast. Ülejäänud 3 ostjat jagavad ülejäänu.
Elektrilevi OÜ on isikute kaudu seotud 24 muu ettevõttega. Sidemed tekivad 8 inimese kaudu, kes kannavad rolle nii siinses ettevõttes kui mujal. Tihedaim side jookseb Mihkel Härm kaudu (5 ettevõtet).
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| Eesti Elektritööstuse Liit | Juhatuse liige | 80209352 |
| Etalon Varahaldus AS | Nõukogu liige | 12771547 |
| Imatra Elekter Aktsiaselts |
| 2022AUD | 240 718 000 € | −13 349 000 € | 480,7m € | 1,24 mld € | 27 | 29.05.2023 |
| 2021AUD | 234 148 000 € | 27 806 000 € | 510,0m € | 1,18 mld € | 22 | 27.04.2022 |
| 2020AUD | 223 620 000 € | 33 537 000 € | 512,4m € | 1,12 mld € | 700 | 09.04.2021 |
| 2019AUD | 225 206 000 € | 23 923 000 € | 478,9m € | 1,06 mld € | 727 | 12.05.2020 |
| 752 |
| 6,6m € |
| 7,3m € |
| Tööjõumaksud 2025 | 3,9m € | 5,8m € | 4,2m € | 4,3m € |
| Töötajaid 2025 | 859 | 871 | 877 | 877 |
| Käive 2024 | – | – | – | – |
| Riigimaksud 2024 | 3,2m € | 6,2m € | 5,3m € | 5,7m € |
| Tööjõumaksud 2024 | 1,3m € | 4,8m € | 3,7m € | 3,7m € |
| Töötajaid 2024 | 839 | 875 | 870 | 851 |
| Käive 2023 | – | – | – | – |
| Riigimaksud 2023 | 2,0m € | 1,8m € | 1,5m € | 1,9m € |
| Tööjõumaksud 2023 | 208k € | 344k € | 339k € | 359k € |
| Töötajaid 2023 | 774 | 806 | 819 | 833 |
| Käive 2022 | – | – | – | – |
| Riigimaksud 2022 | 2,1m € | 5,4m € | 1,4m € | 1,7m € |
| Tööjõumaksud 2022 | 144k € | 229k € | 165k € | 191k € |
| Töötajaid 2022 | 662 | 687 | 708 | 752 |
Tarbija esitas kauplejale võrgulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Komisjon ei tuvastanud kaupleja poolt võrgulepingu rikkumist, tarbija nõue ei olnud põhjendatud ja jäi rahuldamata.
Otsus PDF →Pooled on sõlminud elektrienergia võrgulepingu. Tarbija väitel on kaupleja lepingut rikkunud ja see on tarbijale tekitanud kahju.Nii kohtuvaidlustes kui kohtueelsel vaidluste lahendamisel kohalduvad TsMS § 4 ja 230 sätestatud põhimõtted, et vaidlus lahendatakse poolte esitatud asjaolude, tõendite ning nõuete alusel.Tarbija esitatu kohaselt kahjustas tarbija seadet ülepinge ja või voolukatkestus. Samas kaupleja on esitanud elektriarvesti väljavõtte selle kohta, et pooltevahelisele lepingule mittevastavat pingekõikumist ei esinenud. Näita rohkem
Tarbija ei ole esitanud väidet, et voolukatkestus oleks lepingurikkumine.Tarbija tugineb väitele, et seade lakkas töötamast pärast voolukatkestust. Tarbija ei ole tõendanud, et esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) voolukatkestuse ja seadmerikke vahel. Seadmerike võis juhtuda voolukatkestuse järel, kuid kas selle põhjus oli voolukatkestus, ei ole teada.Esitatu kohaselt ei ole igasugune voolukatkestus pooltevahelise lepingu rikkumine. On võimalik, et tarbijale tekkis kahju seadmerikkest, mille põhjus on voolukatkestus. Sellisel juhul ei vasta seade tingimustele, mis on tavatarbijal/tavavooluvõrgul ja seade ei sobi seal kasutamiseks või tuleb kasutada mingeid lisaseadmeid. Tegemist võib olla varjatud puudusega asjaga.Kui leiab tõendamist, et tarbija seade ei kannata voolukatkestust, siis võib tarbijal olla nõue seadme müüja/paigaldaja vastu. Voolukatkestuste esinemist elektrivõrgus ei saa pidada erandlikuks. Elektriseadmed, mille puhul ei ole eraldi selgitatud, et need ei talu voolukatkestusi, peaksid taluma voolukatkestusi ja mitte saama voolukatkestuse tõttu kahjustusi.Arvestades poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid, ei ole tarbija tõendanud, et kaupleja on lepingut rikkunud. Kui puudub kauplejapoolne kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ei ole tarbijal alust esitada kaupleja vastu kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p 3).
Tarbija sõlmis kauplejaga liitumislepingu võrguühenduse loomiseks, tarbija täitis temale lepingust tulenevad kohustused, sh elektrijaama ehitamise kohustuse. Tarbija esitas kauplejale nõude ühendada tema elektrijaam jaotusvõrguga. Komisjon rahuldas tarbija nõude.
Otsus PDF →Märkus:PÖÖRUDTUD EDASI KOHTUSSE. Elektrituruseaduse järgi toimub elektrienergia tootmine ja võrku andmine lepingulisel alusel; seega ei saa tootmissuunalist lepingut lugeda sõlmituks mingite toimingute tegemisega üksnes seaduse alusel. Tootmissuunalised tüüptingimused ei saanud iseenesest muutuda tarbimisuunalise lepingu osaks; selleks, oli eelnevalt vajalik tootmissuunalise võrguteenuse põhitingimustes kokkuleppe sõlmimine. Näita rohkem
Kuivõrd tarbija ei võinud eeldada, et tarbijalepinguga on reguleeritud ka tema tegevus väiketootjana, on kaupleja poolt nimetatud tüüptingimuste puhul tegemist üllatuslike tüüptingimustega. Komisjon selgitab, et VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. VÕS § 7 tähenduses ei saa pidada mõistlikuks seda, et tarbimissuunalise võrgulepingu sõlminud väiketarbija peab arvestama, et tema tarbijalepingus sisalduvad ka tootmissuunalise teenuse tüüptingimused. Seda järeldust toetavad ka kaupleja tüüptingimuste p-d 1.1 ja 2.1.24, mille järgi reguleerivad tüüptingimused võrguteenuse osutamist väiketarbijale (mitte tootjale).
Kaupleja kannab tarbijalepingu ettevalmistamise pealiskaudsusest tulenevat riisikot. Komisjoni arvates pidi kaupleja ette nägema, et liitumiskilbi asukoha valimine ja väljaehitamine on seotud puudutatud isikute (maaomanike, trassivaldajate jt) kooskõlastustega, millest tulenevalt võivad projekteeritud lahendused kooskõlastuste saamata jäämise korral oluliselt muutuda. Kaupleja on jätnud tarbijalepingu ettevalmistamisel ja lepingu sõlmimisel olulises ulatuses täitmata seadusest tuleneva hoolsuskohustuse. Näita rohkem
Töö hinna kallinemise risk, mis on seotud ettenähtavate asjaoludega, lasub alati kauplejal. Kaupleja ei ole komisjoni ette toonud asjaolusid, mida kaupleja ei näinud ega pidanud oma majandustegevuses ette nägema. Seega ei ole kauplejal õigus nõuda tasu suurendamist seaduse ega lepingu alusel ning projekteerimise eest on kaupleja tasunõue põhjendatud lepingu sõlmimise ajal kokkulepitud ulatuses.
VÕS § 635 järgi kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu (lg 1). Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult (lg 3). Kaupleja vastutab tellija ees töövõtulepingust tekkinud kohustuste täitmise eest sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses ta kasutab töö tegemisel kolmandaid isikuid (alltöövõtjaid). Näita rohkem
Kaupleja kannab riisikot, mis tuleneb alltöövõtjate tegevusest, sh hinnakirja muutmisest.
Komisjoni arvates on oluline, et töö hinna aluseks olevad lähteandmed määras kaupleja (töövõtja) ise. Seega ei saa kaupleja tugineda sellele, et hind kallines lähteandmete ebaõigsuse või ebapiisavuse tõttu. Kaupleja pidi kalkuleerima võimalikud alternatiivid (ELTS § 85 lg 1) ja need tarbijale teatavaks tegema. Näita rohkem
Kaupleja ei ole esile toonud ja sellele ei viita ka ükski tõend, et kauplejale kättesaadava teabe alusel majandus- või kutsetegevuses tavalist hoolsust rakendades ei võinud kaupleja arvestada asjaoludega, millega hinna tõstmist on põhjendatud. Liitumistingimused, kalkulatsioon ja liitumisleping peavad olema koostatud sellises mahus ja kvaliteediga andmeid kogudes, mis võimaldab hinna muutumist ja selle ulatust ette näha ja sellega arvestada. Kuivõrd kaupleja määras hinna ilma seaduses nõutud ulatuses eeltöid tegemata, kannab hinnariski kaupleja.
Liigpinge tekkimine elektrivõrgus ei ole hinnatav vääramatu jõu asjaoluna. Võrguettevõtja on elektrivõrgus erinevatel põhjustel tekkiva liigpingega oma majandustegevuses arvestanud ja majanduslikult kalkuleerides püüdnud selle tagajärgi teatud määrani minimiseerida. Sellele vaatamata võib teatud olukordades esineda võrgus kiireid pingemuutusi või liigpinget, millel on võrku ühendatud tarvititele kahjustav mõju. Näita rohkem
Kaupleja vastutab oma elektrivõrgus esinevate kiiretest pingemuutustest ja liigpingetest põhjustatud tagajärgede eest. Kauplejal on õigus majandusmudelit välja töötades kalkuleerida riski vähendamiseks tehtavate kulutuste otstarbekuse üle, kuid ökonoomsusega kaasnevat kahju ei saa tarbijalepingus üle kanda lepingu teisele poolele. Kaupleja ei ole esile toonud asjaolisid, mis oleksid hinnatavad tarbijapoolsete kohustuste rikkumisena. VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
Elektrituruseaduse § 87 järgi tuleb võrgulepingus muu hulgas ära näidata andmed selle kohta kuidas korraldatakse tarbijale hüvitise maksmine või muul viisil lepingu rikkumise hüvitamine olukorras, kui osutatavate teenuste kvaliteet ei ole lepingutingimustega kooskõlas. Seadusest ei tulene, et kaupleja vastutus oleks piiratud üksnes võrguteenuse tasu vähendamisega. Seega kuuluvad elektrivõrku ühendatud elektritarvitite riketega seonduvate vaidluse lahendamisel kohaldamisele võlaõigusseaduse 7. peatükis sisalduvad kahju hüvitamist reguleerivad sätted.
Otsus PDF →VÕS § 42 lg 3 järgi loetakse tarbijalepingus ebamõistlikult kahjustavaks eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt (p 2). Komisjoni arvates vastutab kaupleja oma võrgus esinevate kiirete pingemuutuste ning nendest tingitud tagajärgede eest. Kauplejal on õigus majandusmudelit välja töötades kalkuleerida kulutuste otstarbekuse üle, kuid ökonoomsusega kaasnevat kahju ei saa ebaselgete tüüptingimustega tarbijalepingus üle kanda lepingu teisele poolele.
Otsus PDF →Tarbijal on sõlmitud Elektrum Eesti OÜ-ga elektrienergia müügileping ja Elektrilevi OÜ-ga võrguleping. Detsembris 2018 lakkas töötamast näitude kauglugemine ning selle töö taastus kaheksa kuu pärast juulis 2019. Nimetatud perioodi eest esitati tarbija arvates ülemäära suuri arveid. Näita rohkem
Kaupleja avaldusega ei nõustunud, kuna andmete prognoosimine ja tasaarveldamine on tüüptingimuste kohaselt lubatud. Komisjon leidis, et tarbija nõue on tõendamata. Komisjonil pole alust kahelda tegelikes, taadeldud mõõtevahendi poolt edastatud mõõtetulemustes. Mõõteseadme riket oleks olnud võimalik tuvastada üksnes ekspertiisiga, millega tarbija ei nõustunud.
Märksõnad: tasu nõude põhjendamatuse tuvastamine
Poolte vahel on leping elektrienergia tarbimiseks. Tarbija on esitanud väite, et elektriarvesti näit ei ole õige, kaupleja on elektriarvestit kontrollinud ega leidnud sellelt mingit puudust. Komisjon märgib, et tarbija poolt esitatud väited ei anna alust kahelda tööülesandel nr. Näita rohkem
01567790 toodud andmete usaldusväärsuses olukorras, kus arvesti on läbinud mõõtevahendi erakorralise kontrolli, mille tulemusena tuvastati, et arvesti on korras ning objekt oli pingestatud. TsMS § 230 lg 1
Nõukogu liige |
| 10224137 |
| Mittetulundusühing Haldi Sadam | Juhatuse liigeAsutaja | 80403189 |
| Tallinn, F. J. Wiedemanni tn 11 korteriühistu | Juhatuse liige | 80358595 |
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| Finatro OÜ | Juhatuse liigeOsanik 100%Asutaja | 16286783 |
| Imatra Elekter Aktsiaselts | Nõukogu liige | 10224137 |
| Refleks OÜ | Asutaja | 11154048 |
| Riverturn OÜ | Juhatuse liigeOsanik 100% | 11933858 |
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| Branna OÜ | Osanik 100%Asutaja | 14502389 |
| Imatra Elekter Aktsiaselts | Nõukogu liige | 10224137 |
| Nordic Decks OÜ | Osanik 100%Juhatuse liigeAsutaja | 17392837 |
| Rahelaid OÜ | AsutajaOsanik 100% | 11717735 |
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| 3KM Houses OÜ | Osanik 25%Asutaja | 16123650 |
| Aktsiaselts Nordic Aviation Group | Nõukogu liige | 12927848 |
| Regional Jet OÜ | Nõukogu liige | 12964950 |
| Tallinn, Tatari tn 36 korteriühistu | Juhatuse liige | 80328708 |
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts | Nõukogu liige | 10341618 |
| sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum | Nõukogu liige | 90001478 |
| Tallinn, Paepargi tn 42, Paepargi tn 43 korteriühistu | Juhatuse liige | 80550016 |
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| Aktsiaselts Glassense | Juhatuse liige | 10149878 |
| Tartu Ülikooli Sihtasutus | Nõukogu liige | 90001138 |
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| Imatra Elekter Aktsiaselts | Juhatuse liige | 10224137 |
| Ettevõte | Roll | Reg. kood |
|---|---|---|
| OÜ VIPAVO | AsutajaJuhatuse liigeOsanik 100% | 14407337 |
Võrdlusrühm: Elektrienergia ülekanne, 16 tegutsevat ettevõtet, kes on esitanud aruande viimase kolme aasta jooksul.
Asutatud 2004. Sel aastal registreeriti 3425 osaühing, neist tegutseb praegu 3307 ehk 96,6%.