Poolte vahel on kinnisasja müügileping. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised. Ehitusseadustiku § 12 lg 1 alusel ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Show more
Kinnisasja päraldisteks on selle dokumendid, sealhulgas CHM Projekt OÜ projekt ning selle seletuskiri. Avaldaja võis eeldada, et ehitati vastavalt projektile, kui müügilepingus ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt võlaõigusseaduse § 223 lg 1 müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Puudub vaidlus , et parketiga seoses tuvastati puudus ja asjaolu, et tegemist on puudusega, mida kaupleja on tunnistanud, viitab põranda parandamine kaupleja poolt. Samuti on ilmnenud, et põrandasse tekkis pärast selle parandamist uus puudus, aluse ebatasasus, miulle tõttu tooli jalg põrandast läbi vajus. Kaupleja püüdis põrandaga seotud puudust kõrvaldada, kuid see ebaõnnestus. Sellest tulenevalt võib avaldaja kaupleja vastu rakendada põranda remondiga seoses õiguskaitsevahendeid, tarbija on esitanud kahju hüvitamise nõude. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 2 ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kaupleja on esitanud väite, et parketi puudused on tekitanud tarbija. Esitatu põhjal ei ole tarbija ühtegi parketiga seotud puudust tekitanud ja kaupleja ei ole seda tõendanud. Kaupleja viide sellele, et puudused on tekitanud tarbija seoses sellega, et tarbija võib olla parketi ise avanud, ei ole põhistatud ega tõendatud. Vastavalt VÕS § 220 lg 1 ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Esitatu põhjal sai avaldaja puudusest teada, teatas sellest kauplejale ja kaupleja kõrvaldas puuduse ebaõnnestunult. Avaldaja selgitas vastuseks teatamise tähtaegsuse kohta esitatud kaupleja väidetele, et esitas kauplejale esmase pretensiooni 12.03.2019 ning puudustega tutvumise järel lubas kaupleja parandustööd organiseerida. Esmased parandustööd toimusid 11.11.2019. 02.12.2019 teavitas avaldaja parandustööde teostajat, et parandustööd on osaliselt ebaõnnestunud ning teist korda teostati parandustöid 31.01.2020. Teistkordse ebaõnnestumise järel esitas avaldaja 12.02.2020 kauplejale nõude koos põhjendustega. Asjaolu, et paigaldatud on lepingus nõutuga võrreldes erinev parkett, võis avaldajale selguda alles siis, kui teostati parketiga seotud puuduste kõrvaldamist. Avaldaja nõue ei ole aegunud ja avaldaja ei ole nõudeõigust minetanud seoses hilise teatamisega. Nõude summa osas on tarbija esitanud tõendid ja kaupleja ei ole tõendanud, et nõude summa on ebaõige. Komisjon lahendab vaidluse arvestades poolte esitatud asjaolusid ja nende kohta esitatud tõendeid. Ka vaidluste kohtueelses menetluses on asjakohane tiviilkohtumenetluse § 230 lg 1, mis sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.