Pooled on sõlminud sõiduki üürilepingu (pooled on seda ekslikult nimetanud rendilepinguks). Vastavalt lepingule on selle osaks tüüptingimused. Neist on vaidluse lahendamisel asjakohased muuhulgas p 3.1 ja 3.4.6:"3.1. Show more
Kui õigusaktides või Sõiduki kindlustustingimustes ei ole ette nähtud teisiti, vastutab Rentnik Rendileandja ees Sõiduki hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal kui Sõiduk on Rentniku valduses.3.4.6. Juhul kui Rentniku kasutuses oleval Sõidukil tekib kahjustusi või hävib ning kui kahju vastavalt Kindlustustingimustele hüvitatakse Kindlustusfirma poolt, on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale omavastutuse 1000 EUR.". Vastavalt punktile 3.1 on üürnikul vastutus kahju eest, mis on lepingu esemele tekkinud ajal, mil asi oli üürniku valduses. Vaidlus puudub selles, et kahjustus tekkis ajal, mil sõiduk oli tarbija valduses. Vastavalt punktile 3.4.6. on üürniku vastutus piiratud summaga 1000 eurot, kui kindlustusandja kahju hüvitab. See vastutuse piirang kehtib ka juhul, kui kaupleja kindlustusandjale üldse kahju hüvitamise nõuet ei esita. Kindlustusandjale nõude mitteesitamine on üürileandja valik. Avaldaja ei ole tõendanud, et antud juhul oleks kahju olnud vähem, kui 1000 eurot. Väites, et nõude summa on alusetult suur, pidanuks selle asjaolu tõendama tarbija. Kaupleja väitel on ta esitanud tarbijale kahjustatud markiisi remondikalkulatsiooni, mille kohaselt selle remont maksab üle 1600 euro. Sõiduki üleandmise aktis on pooled kokku leppinud markiisi väärtusena 1100 eurot. Eeltoodu alusel on eluliselt usutav ja tõendatud, et markiisi ei ole mõistlik remontida ja selle kokkuleppeline hind on 1100 eurot. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab asjaolu, millele tuginetakse, tõendama pool, kes antud asjaolule tugineb. Praegusel juhul pidanuks tarbija, et tekkinud kahju suurus on vähem kui 1000 eurot, avaldaja ei ole seda teinud. Oluline on poolte kokkulepe lepingus (sõiduki üleandmise akt), et kahjustatud markiisi väärtus on 1100 eurot. Seega on tõendatud, et ajal, kui üüritud asi oli tarbija valduses, tekkis sellele kahju (VÕS § 115) summas, mis on üle 1000 euro. Lepingu p 3.1 ja 3.4.6. alusel võib kaupleja nõuda selle kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3) summas kuni 1000 eurot. Kaupleja peab tagatise kinnipidamiseks tegema tasaarvestuse avalduse (VÕS § 197-200). Esitatu alusel on kauplejal tarbija vastu nõue, mis ületab 1000 eurot, nõue on sissenõutavaks muutunud. Tasaarvestus oleks kehtiv ja pärast seda on kaupleja poolt korrektne kinni pidada tarbija tasutud tagatise summa. Tasaarvestuse avaldust ei ole esitatud kuid seda etteheidet ei ole tarbija esitanud. Eeltoodut, asjaolusid ja poolte suhet arvestades on see kõrvaldatav puudus. Antud õigussuhtes tuleb arvestada, et vastavalt tüüptingimuste p 3.1. on tarbijal vastutus igasuguse kahju eest, mis lepingu esemel on tekkinud ajal, mil sõiduk oli tarbija valduses. Lepingu punkt 3.4.6. sätestab, et tarbija vastutus on piiratud 1000 euroga. Punkti 3.4.6. mõte ei ole, et kui kindlustusandja kahju ei hüvita, siis puudub tarbijal hüvitamise kohustus. Kui tarbija peab ebaseaduslikuks lepingupunkti 3.4.6. või selle kohaldamist, kaoks tarbijale soodne vastutuse piirang. Lepingupunktid 3.1. ja 3.4.6. on saanud lepingu osaks ja need ega nende rakendamine ei ole vastuolus seadusega. Esitatu põhjal on kauplejal sissenõutavaks muutunud kohustus tarbija vastu summas üle 1000 euro. Tarbija avalduses esitatu ei muuda seda. Esitatu põhjal on markiisi kahjustuse eest vastutav tarbija, lepingus on pooled kahju hüvitamise kokku leppinud. Tarbija viidatud veebilehe teave ei muuda poolte vahel eraldi kokkulepitut, samas kaupleja peaks kaaluma veebilehe täpsustamist. Kaupleja on tarbijale andnud piisavalt juhiseid markiisi kasutamiseks. Vastavalt seadusele, pooltevahelisele lepingule ja üürisuhete tavale läheb üürile antud asjaga seotud risk üürnikule.