Pooled sõlmisid sõiduki müügilepingu. Kaupleja väitel oli sõiduk müügihetkel korras, kaupleja andis sõiduki mootorile garantii. Kui tarbija jõudis sõidukiga Tallinnast koju Saaremaale, tekkis paari päeva pärast sõiduki mootoris tiksuv hääl ning mootor kaotas veojõu. Show more
Tarbija pöördus remonditöökotta ja palus sõidukit kontrollida. Tulemusena tuvastas Kuressaare Autoteenindus AS, et sõiduki mootoris on puudused, see vajab remonti, remondi maksumus on 2007,37 eurot. Mootori puudused ei olnud tavapärase kulumise puudused, sest mootor kaotas veojõu ning sõiduk ei olnud kasutatav. Seega on tuvastatud, et sõiduki mootoris oli varjatud puudus võlaõigusseaduse § 218 mõttes. Võlaõigusseaduse § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sõiduki müügi käigus avaldatu kohaselt ei olnud sõidukil puudusi. Sõiduki vanust ja läbisõitu arvestades võis ostja eeldada, et see on kasutatav ja sellel puuduvad olulised vead. Samuti ei saanud ega pidanud ostja eeldama, et sõidukil on puudused, mille kõrvaldamise hind on üle 2000 euro. VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 2 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (varjatud puudus). Vastavalt võlaõigusseaduse § 218 lg 2-2 tarbijalemüügi puhul , et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid ja eelviidatud sätet oli sõidukil varjatud puudus, selle mootor oli remontivajav. Tarbija on asja puudusest ostjat vastavalt võlaõigusseaduse § 220 lg 1 teavitanud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 221 lg 2 müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Müüja püüdis tarbijale antud garantiitingimustele tuginedes vähendada enda kohustust katta sõiduki varjatud puudusega seotud kulude katmist ja sundida tarbijat ise kandma sõiduki remondikohta transportimise kulusid. Vastavalt võlaõigusseaduse § 222 lg 4 müüja kannab asja parandamisega või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 222 lg 4-2 müüja peab asja parandama või asendama mõistliku aja jooksul alates hetkest, kui ostja teavitas müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest, ning tarbijalemüügi korral ilma olulise ebamugavuseta tarbijale, võttes arvesse asja laadi ja otstarvet, milleks tarbija asja vajas. Müüja ei ole seda teinud vaid on üksnes e-kirjade teel esitanud erinevaid vastuväiteid mille sisu on mootoriremondi vajaduse eitus. Seega on müüja keeldunud mootoriremondi tegemistest mahus, mis asjas esitatud remondipakkumisega tõendatult on vajalik. Müüja väide, et piisab väiksemast reguleerimisest või CVVL mootori vahetamisest ei ole asjakohased, sest müüja ei ole tõendanud enda pädevust sõiduki remondi osas ning müüa arvamus ei ole usaldusväärne ka põhjusel, et on esitatud konkreetset puudusega sõidukit üle vaatamata. Arvestades, et müüja ei ole mõistliku aja jooksul asja puudust kõrvaldanud, on tarbijal õigus tellida parandustöö kolmandalt isikult ja võlaõigusseaduse § 222 lg 4-2 kohaselt hüvitama asja parandamise kulud. Asja parandamise kulud on tõendatud tarbija esitatud hinnapakkumisega. Kui kaupleja tarbija nõuet ei rahulda, on tarbijal mõistlik kaaluda kohtule avalduse esitamist maksekäsu kiirmenetles või hagi hagimenetluses.
Decision PDF →